Pull

Ühe talumehe kolm pulli kuulsid, et talumees toob tallu veel ühe pulli.

“Ma olen siin olnud viis aastat”, räägib esimene. “Ma olen teie käest võidelnud välja 100 lehma ja ma ei kavatse ühestki neist uustulnuka kasuks loobuda! Ma ei tea kust ta omale lehmad leiab?”

“Ma olen siin talus olnud 3 aastat”, räägib teine. “Nagu kokku leppisime on 50 lehma minu. Ma ei kavatse ühestki neist uustulnuka kasuks loobuda!”

“Ma olen siin talus olnud aasta”, räägib kolmas. “Olen noor ja kasvav ning varsti jääb mulle minu 10-st lehmast hoopis väheks!”

Läheb paar päeva mööda ja veoautoga tuuakse tallu uus pull. See oli suurim ja tugevaim keda kolm pulli ja lehmad eales näinud olid.

“Tegelikult hakkan ma juba vananema”, ütles esimene. “Ma pole kõiki lehmi vist tükk aega karanud. Loovutan talle mõned!”

“Mul on tegelikult lehmi ülearu”, räägib teine. “Peaasi, et ta oleks oma karjamaa servas! Ma ei taha mingit kaklust lehmade pärast! Las võtab mõned.”

Kolmas pull, see kõige noorem läks aga härga täis. Puhises, kaapis sõrgade maad ja põrnitses verd täis valgunud silmadega uustulnukat.

“Rahu, rahu”, räägivad kaks vanemat nooremale pullile. “Las ta saab mõned sinu lehmad. Parem elada kui võitluses surra!”

“Muidugi”, vastas kolmas pull. “Ta võib kõik minu lehmad võtta kui tahab. Ma lihtsalt tahan talle selgeks teha, et ma olen pull mitte lehm!”