Ametnik

Ministeeriumi ametnik igavleb oma kabinetis. Otsustab, et vaatab arhiivi. Äkki on seal midagi huvitavat lugeda. Tuhnib tiba ringi ja leiab vana õlilambi. „See peaks sobima kenasti minu kaminasimsile“, mõtleb ametnik ja võtab selle koju kaasa.

Lampi puhtaks höörudes aga tuleb äkki sellest suur suitsupahvaka ja selle hajudes seisab dzinn ametniku ees.

„Ma täidan kolm sinu soovi“, mõristab dzinn.

Ametnik mõtles natuke, mõtles veel, ja mõtles veel ning soovis pudeli külma cocat. Pudeli tühjaks joonud hakkasid ametnikul mõtted liikuma.

„Ma tahan saarele mida asustavad nümfomanid“, ütles ametnik oma teise soovi.

Pauhti oli ametnik saarel ümbritsetuna imeilusate naistega kes teda iharalt piidlesid. Ametlik mõtles, et elu on sedasi imekaunis ja ütles dzinnile oma oma kolmanda soovi: „Ma tahan, et ma ei peaks enam kunagi töötama!“

Käis pauk ja kui suits oli hajunud leidis ametnik ennast oma ministeeriumi kabinetist.