Märtsi kuine Kiiev tuli meelde
Mis see oli mis eelmisel nädalal Ukrainas toimus. Nüüd, kus järjest rohkem ilmub infot Ukraina pealetungi kohta, hakkab see tunduma Harkivi oblasti vabanemine üsna sarnane russistide Kiievi alt pagemisega. Erinevused muidugi on. Kiievist loodes oli toona suur vene väegrupp ümberpiiramise ohus; varustus, laskemoon ja kütus russistideni ei jõudnud, russistide vägi koosnes peamiselt rosgvardiast ja värskelt õppused lõpetanud üksustest mis läksid Kiievit mütsiga lööma ning kogu seda jõuku tampis Ukraina suurtükivägi maha väga edukalt. Siis jagas vist vene juhtkond ära, et kõige targem on taganeda. Taganemine Kiievi ja Tchernigovi alt oli läbimõeldum ja ilma russistide suuremate kaotusteta võrreldes pagemisega Harkivi oblastist.
Harkivi oblastis oli aga ida suunas olnud pikalt suhteline vaikus võrreldes Hersoni, Zaporozje ja Donetski suundadega – ukrainlased ida suunas ei sooritanud eriti vasturünnakuid. Suurem ukrainlaste katse oli Stary Saltiv piirkonnas kevad-suvel kuid selle lõid russistid tagasi. Suhteline vaikus sealkandis ja Arestovichi igaõhtune kinnitus, et me võtame Hersoni tagasi, uinutasid russistid. Isikkoosseisu nappus ja selle de-motiveeritus, Kremli surve Donetski oblasti hõivamiseks, kartus ukrainlaste vastupealetungi ees Hersoni piirkonnas, jne panid russistid Harkivi piirkonnas loobuma teisest ja kolmandast kaitseliinist ning osaliselt ka esimesest kuna loodeti looduslikule kaitsele mis aga praeguseks hetkeks on vihma puudusel üsna kuivaks jäänud. Ning veelgi enam, pani viima võimalikud reservid Donetski, Zaporozje ja Hersoni suunale kuna ukrainlaste psühholoogilised ja infooperatsioonid olid rünnakuohu seal neile ette söötnud. 1300 km pikkusel rindejoonel saab russistide ebapiisavate jõududega peamiselt auke lappida. Tehniliselt paistab venelastel olevat suur ülekaal kuid pole kedagi, kes selle tehnika töökorras hoiaks ning kes seda pädevalt opereerida suudaks. Septembri alguses vaevalt nädala russistide Lääne suunda juhtinud kindral Berdnikovi operatiivstaap ei olnud selle ajaga jõudnud isegi korraliku olukorra hinnangut koostada. Lääne suuna ülemaks määrati ta 28. augustil! Isegi meie pisikeses kaitseväes annab juhataja või ülema vahetus veel kuid tunda. Seega piisas ukrainlaste rünnakust Palaklijale, et panna see kaardimaja kokku kukkuma. Ukraina eksperdi Roman Svitani sõnul oli see linnake tegelikult Ukrainale enne operatsiooni üsna väärtusetu kuid sealt algas paanika ja kontrollimatu taganemine. Erinevate riikide doktriinide järgi toimub kontrollitud taganemisel liikumine ühest kaitseliinist teise mida aga russistidel Harkivi kandis pole. Seega nad loodavadki, et looduslik kaitseliin – Oskili jõgi, aitab neil ukrainlased peatada. Tõenäoliselt anti mitme asula piirkonnas russistidele juba ukrainlaste pealetungi teisel-kolmandal päeval käsk taganeda kuid vene KM kinnitas seda alles eile.
Tõenäoliselt suudab agressor kagu suunal rinnet ikkagi hoida, Pisky võtmine ukrainlastel eile ei õnnestunud. Kas Oskili jõgi ukrainlasi kinni peab, näeme sellel nädalal. Kuid vene tahte lõplikuks murdmiseks tundub, et on vaja veel Hersonit. Jällegi de-motiveeritud elavjõud kuid seal on DNR ja LNR mobikuid vähem. Ning sinna on ka värsket elavjõudu pidevalt juurde toodud. Varustusteede ja sildade tulistamine ukrainlaste poolt on russistide logistilise toe küll viinud miinimumini, russistide üksuste varustamine vähesel määral toimub bontoonidega kuid sillad kannatavad üksnes inimestel üle Dnepri saada. Seega strateegia sealkandis tundub ukrainlastel õige olevat – kurnata, kurnata ja veelkord kurnata. Ukrainlaste endi hinnangul on seal peagi võimalik 20K russisti kolme kotti panna. Kuidas Hersonis asjad arenevad, näeme ilmselt selle või hiljemalt järgmise kuu lõpuks.
