Võimuvõitlus käib
Suht sõja algusest peale on russistide armee sõda olnud kriitika all. Algas see valedest plaanidest, järgnesid logistika ja juhtimise probleemid. Kuigi Putleri sõnade järgi läheb kõik vastavalt plaanidele siis armees sees on kriitika terav. Shoigu ja Gerassimov koristati avalikkuse eest üsna ammu kuid juhtimisest neid ei kõrvaldatud. Olukord muutus ukrainlaste eduga vastupealetungil. Mitte niivõrd lõunas kui idas. Kriitika jõudis peale mobilisatsiooni propagandistideni ja saavutas kulminatsiooni Limani vabastamisega. Võimukoridoride suuremad kisakõrid Ramzan Kadõrov ja Wagneri PMC omanik Jevgeni Prigožin muutusid eriti teravaks oma avaliku kriitikaga Kesksõjaväe ringkonna ülema kindralpolkovnik Aleksandr Lapini vastu, süüdistades teda Vene vägede ebaõnnestumistes Limani suunal. Muidugi ka Shoigu vastu, kes Lapini äsja ametisse oli määranud. Ja siit siis ka tõenäoliselt eilsed Moskva sündmused mida õhtuks nimetati kui valmisoleku õppust.
Ukraina luure teatas, et “Kremli diviis” liigub Moskva kesklinna poole ja Moskvat ümbritsevates väeosades on tõstetud valmisolekut. Kirjutati ka sõjaväelaste vahistamistest mis pole kinnitust leidnud. Küll räägitakse tänases vene meedias politsei ja kahtlusaluse vahelisest tulevahetusest ühes Moskva rajoonis. Olukorra lahenemise eilseks põhjuseks oli ilmselt see, et Shoigu määras hommikul Ukraina operatsiooni üldjuhiks Sergei Surovikini. See määramine oli ilmselt põhjus mis “rahustas maha” Kadõrovi ja Prigozini. Kuid kauaks?
Tšetšeenia pea tik-tokker Ramzan Kadõrov tervitas kaitseminister Sergei Šoigu otsust nimetada Sergei Surovikin Ukraina sõjalise erioperatsiooni ülemaks. PMC Wagneri looja Jevgeni Prigožin nimetas härra Surovikinit legendaarseks isikuks. Nii Kadõrov kui ka Prigožin teatasid, et olid kindraliga isiklikult tuttavad. Prigozin ilmselt Süüria perioodilt. Dvornikovi määramisega suvel räägiti, et Aleppo timukas asus vägesid juhtima. Eile rääkis aga Zhdanov oma Analüütika saates, et tegelik Aleppo timukas oli Surovikin. Võib oletada, et Kadõrov ja Prigozin soovisid Ukrainasse karmikäelisemat ülemat ja seetõttu Lapin ei olnud sobilik.
Seega tundub olevat kõige tõenäolisem, et jõujoonte konflikti jäämäe pealne osa oli see mis eile Moskvas toimus. Shoigu, tõenäolisemalt kartusest saada ühte või teist moodi ametist kõrvaldatud, tõstis väeosade valmidust (kuigi neid seal enam suurt pole), andis survele järele ning määras Surovikini ametisse. Ta saab väga hästi aru “kelle mees” see kindral on ja ilmselt teeb kõik, et talle sügav auk jalge alla kaevata. Rosgvardia ja “Kremli diviisi” roll on veel küsitav. Kui ohvitseride vahistamised või blokeerimised tõeks osutuvad siis on Rosgvardia tõenäoliselt Shoigu vastu kuid ei ole väga usutav, et oleks Kadõrovi ja Prigozini poolt. Erinevad analüütikud peavad viimast kahte küll võimunõudlejateks kuid ma pakun, et tegemist on FSB käpikutega keda lastakse tegutseda niikaua kui nad etteantud tantsusamme järgivad. Zolotovi, kui Putleri endist ihukaitsjat, peetakse tema liitlaseks. Tõenäolisem on, et väeosade valmisoleku suurendamist võeti kui ohtu Kremlile ja seetõttu hakkas diviis liikuma. Ehk siis Putler on kindla kaitse all, armeed Moskvas suurt pole ja kõike kontrollib tõenäoliselt FSB. Seega pole ilmselt ka oodata, et armee mässu tõstaks ja riigipöörde korraldaks. Mida on küll kaua loodetud aga mida silmapiiril pole näha. Selle kinnitus saadi eile Moskvas toimunud “õppustelt”!
Ja kõige tähtsam küsimus on see, kas Putler osaleb võimuvõitluses või on pealtvaataja rollis. Mulle hakkab tunduma, et ta on pealtvaataja. Gudkov pakub, et kindralite hävitamine toimub Putleri teadmisel ja heakskiidul.
Ps! Tänased kuulujutud räägivad, et Šoigu ja Gerasimov tagandati tõenäoliselt Vene Föderatsiooni kaitseministri ja peastaabi ülema ametikohalt, teatab ISW
