Ukraina relvajõudude pealetung lõunas, Melitopoli suunal?
Üks tõlge minu poolt – Osa-1. COA Melitopol. See kirjeldab üpris hästi suunda mida minagi olen pidanud algusest alates kõige tõenäolisemaks. Täna ma selles kahtlen kuna seal ei ole üllatusmomenti mis edu tagaks. Kuigi jah, see tagaks kõige paremini UA eesmärkide täitmise järgnevate operatsioonide läbiviimiseks.
Telegrammi kanal “Карты и стрелочки”
Suure tõenäosusega toimub Ukraina armee järgmine suurem vastupealetung Zaporožje (Lõuna) rindel. Kuid põhiküsimuseks jääb konkreetne suund ja eesmärk. Massiivne rünnak lõunas võimaldab Ukraina relvajõududel mitte ainult territooriumi vabastada, vaid teha ka midagi olulisemat. Hävitada kogu Venemaa rinde terviklikkus selle lõunaosas, tekitade kaos ja hävitade kümnete üksuste ja okupeeritud linnade varustusliinid. Lisaks avab edukas läbimurre kaks teed korraga – itta juba 2014. aastal okupeeritud Donetski oblasti ossa ja lõunas – annekteeritud Krimmi. Rünnaku eduka arendamise korral vabastatakse kohe tohutu territoorium Dnepri paremal kaldal, samuti Energodari linn koos tuumajaamaga. Ja koos rindejoone nihkumisega lõunasse avaneb võimalus rünnata Krimmi ja seda silda peaaegu kogu Ukraina relvajõudude tulejõuga. Ootamata ATACMSi, GLSDB või tiibrakettidega F-16 / Eurofighter Typhooni tarnimist.
Edukas rünnak Aasovi mere kaldale lõikab läbi just selle “maakoridori”, millest Venemaa propaganda nii sageli räägib. Ja see sunnib Dnepri paremkaldal asuvaid vägesid taanduma kas Krimmi või veelgi kaugemale. Ümberpiiramise ja hävitamise ähvardusel. Olen kindel, et selle kõigega kaasneb soliidne paanika ja segadus – sajad mahajäetud seadmed, laod ja muu vara. Veelgi enam, võimas paanika provotseerib Vene kindralid vigu tegema ja on väga tõenäoline, et rinne tervikuna laguneb ja isegi Ukraina relvajõudude väikeste jõududega suudavad nad vabastada kogu mandri lõunaosa. Ideaalseima variandina – läbimurre Krimmi taandujate voolus.
Samas puuduvad tõendid selle kohta, et Vene armee oleks koondanud Zaporožje rindele suuri jõude ja reserve. Pigem vastupidi, välja arvatud Vuhledar, on seal juba pikemat aega kõik rahulik ja ilmselt on Vene kindralite pingutused ja tähelepanu suunatud ida- ja Luganski rindele. Üldiselt tundub vägede olemasolul rünnak lõunas väga paljutõotav – see on kindlasti proovimist väärt. Kuidas see juhtuda saab?
Üldiselt kõlab pealetungi ülesanne nii – jõuda Molotšnõi jõe suudmesse ja katkestada kõik idast läände suunduvate Vene armee varustusteed. Tokmaki ja Melitopoli linnade hõivamise või blokeerimisega . Loomulikult ei pruugi pealetung toimuda kõikides suundades korraga. Siin kujutasin pigem vägede liikumise võimalikke trajektoore. Kõige keerulisem saab olema muidugi alguses kaitsest läbimurdmisel ja lõpus Melitopol mis on suur linn ja kindlasti kaitseb seda arvestatav garnison. Sellele pole lihtne läheneda. Idast katab linna Molotšnaja jõgi, läänest Taschenaki jõgi. Molotšnaja jõgi üldiselt võib mängida rünnakus otsustavat rolli. Võtmerolli mängib kiirtee E105, mida mööda on väga mugav varustada Ukraina vägesid. Aga lisaks on teed P37 ja T0408-T0401. Neid saab kasutada, kui vabastada Tokmaki.
Ja see on esimene argument Melitopoli parima infrastruktuuri kaudu toimuva pealetungi kasuks. Kuid selle kasutamiseks peate oma kontrolli alla võtma Vassiljevka, Mihhailovka ja Vesele, samuti Molotšnaja jõe mõlemad kaldad. Sildu üle selle on vähe, sel juhul on võimalik rajada kaitseliin mööda seda, kuid palju tulusam on liikuda Tokmak-Melitopoli maanteed mööda, näidatud oranžiga.
Rünnaku teine suur pluss selles piirkonnas on toetus Dnepri paremkaldalt. Kogu operatsiooni esimese etapi suudavad paremkaldalt katta mitte ainult Haimarid, vaid ka suurtükid. Võšetarasovka-Belenkõ piirkonnast pärit Haymarsid katavad üldiselt peaaegu kogu teekonna Melitopolini. Lisaks võib toetus seisneda väikestes maabumistes või dessandi imiteerimises, mis surub rannikul Vene üksused alla.
Kolmas pluss on pealetungi muutlikkus. Kui Ukraina relvajõud kohtavad laial rindel ägedat vastupanu, saavad nad keskenduda rünnakule piki Dnepri kallast, püüdes jõuda Energodari. Või peatuda liinil Pologi – Tokmak – Mihhailovka. Kust saab usaldusväärselt tulistada läbi Vene armee niinimetatud “maakoridori”.
Üheks suur eeliseks sellel suunal on sulgeda tee Krimmi. Mariupoli rünnak seda probleemi ei lahendaks, küll aga Melitopoli rünnak. Melitopolist Krimmi umbes 110 kilomeetrit, kuid mitte ainult see pole oluline. Ukraina relvajõudude eduga surutakse mandri okupeeritud territooriumil olevad Vene väed kokku ja mõlemad varustuskohad jäävad Ukraina suurtükiväe löökide alla.
Melitopoli suuna miinustest ka. Üks olulisemaid on laia idarinde loomine. Selle kaitsmisele ja Vene vägede järkjärgulisele väljatõrjumisele tuleb pühendada märkimisväärsed vahendid. Lisaks on Melitopoli piirkonnas tugevamad Vene armee koostatud kaitseliinid. Vene lisajõudude toomisel võivad probleemiks saada ka lihtsad kaevikud, nende avamiseks on vaja suurtükiväge. Tõenäoliselt üritatakse neid Krimmist tuua, lisaks pole seda tsooni kaitsvad 42. ja 19. motoriseeritud laskurdivisjonid, 22. armeekorpus ja teised 58. armee üksused aktiivsetes lahingutes juba pikka aega osalenud mis tähendab, et nad ei kandnud olulisi kaotusi nagu näiteks 155. merejalaväebrigaad Ugledaris. Lisaks on sealkandis osa LDNR-ist ja võib-olla ka wagnerilastest.
Muidugi on Melitopoli ründamise suur miinus selle etteaimatavus. Seetõttu rajati seal kaitseliinid. Tõsi, ma ei hindaks üle Vene armee võimeid kaitse ettevalmistamisel. Tankide ja suurtükiväe abil toimuva läbimurde peatamiseks pole seal midagi erilist. Aga ärgem unustagem tuumakatastroofi ohtu. Energodaris asuv Zaporožje tuumajaam on Vene vägede kontrolli all. See tähendab, et ei saa välistada nende hullumeelseid tegusid kriitilisel hetkel. Ei saa välistada, et Ukraina relvajõud plaanivad selle riski vähendamiseks mingit ebatavalist operatsiooni tuumajaama vaikseks ja kiireks vabastamiseks. Varem või hiljem tuleb seda ikkagi teha.
