Operatiiv- ja sõjaga seotud info 08. juulil

OPOLUKORD 08072023

Ukraina väed saavutasid taktikaliselt olulisi edusamme Bahmuti lõunatiival asuva Klištšiivka suunas ja jätkasid 7. juulil vasturündeoperatsioone veel vähemalt kolmes rindesektoris. Klištšiivka piirkond on praegu avalikkuse ja ajakirjandusliku tähelepanu all, sest seal käivad rasked lahingud vaenlase reservidega, mida tuuakse pidevalt juurde, et peatada seal Ukraina relvajõudude edasiliikumine.

Venemaa ja Ukraina väed korraldasid Donetski oblasti lääneosas rünnakuid ja jätkasid rünnakuid Harkivi-Luganski oblasti piiril. Vene allikad väitsid, et Ukraina väed käivitasid 7. juulil Zaporižžja oblasti lääneosas uue vasturünnakulaine.

Venemaa väed korraldasid 6.–7. juunil rea raketi- ja droonilööke Ukraina tagaaladele. Vene väed on väidetavalt pannud peaaegu kogu Venemaa idapoolse väegrupeeringu Lõuna-Ukrainale mis viitab sellele, et Venemaa kaitsevõime Lõuna-Ukrainas võib olla rabe.

Eile õhtul andis Venemaa föderatsioon Ukrainale järjekordse õhulöögi, kasutades Iraani Shahedi droone.

7. juulil ründasid Venemaa okupatsiooniväed Iraani droonidega Shahed ka Ukraina territooriumi. 12 18st droonidest hävis.

Lisaks korraldas vaenlane raketirünnaku Zaporižži ühe infrastruktuuriobjekti territooriumile. Samuti teatati 53 õhurünnakust ja umbes 60 MLRS-i rünnakust Ukraina vägede ja erinevate asulate positsioonidele. Kahjuks põhjustasid rünnakud hävitatud infrastruktuuri peal tsiviilohvreid.

Vastane keskendub jätkuvalt oma peamistes jõupingutustes Kupyans’ki, Lymani, Bakhmuti, Avdiivka ja Marinka suundadele. 7. juuli päeva jooksul toimus 36 vaenlase rünnakut.

7. juulil andsid Ukraina õhujõud 7 õhulööki vastase vägede kontsentratsioonidele, 4 õhulööki õhutõrjeraketisüsteemidele ja 1 vastase komandopunktile. Samuti tabasid Ukraina kaitsjad kinni 2 vaenlase operatiiv-taktikalise taseme luure UAV-d. Ukraina raketi- ja suurtükiväeüksused tabasid 2 vastase komandopunkti, 1 laskemoonaladu, 8 suurtükiväe laskepositsiooni, 2 õhutõrjevahendit ja 2 vastase elektroonilist sõjajaama.

UA hinnang ru kaotustele

Nähtavat olukorra muutust pole, viimasel ajal on siin rünnakuid olnud väga vähe. Orehhovski sektoris asuvad Ukraina väed Zherebyanoki, Rabotino ja Novopokrovka-Novokarlovka piirkonnas. Bolšaja (Velikaja) Novoselka küljelt on piir Prijutnoje – Staromajorskoje – Novodonetskoje. Bakhmuti piirkonnas on lahingud Kleštšeevka ja Berkhovka pärast. Kleštšeevka võidakse juba vabastada. Malyar väitis, et Bahmutis asuvad Vene üksused on lõksus ja väljapääs pole võimalik. See on pehmelt öeldes liialdus. Mäletame, kuidas Ukraina relvajõud ühel hetkel Bakhmutis praktiliselt ümber piirati kuid nende varustamine jätkus. Nüüd ei paista linnas olevate vene üksuste olukord kriitiline. Kuid see võib muutuda kui läbimurre läheb kaugemale. Zaporižžja rindel jätkuvad rünnakud väikeste üksustega kuni kompanii, sagedamini rühmadena. Põhitähelepanu on suunatud vaenlase tehnika hävitamisele.

________________________________________________________________

• USA teatast uuest sõjalise abipaketist Ukrainale. See on esimene pakett, mis sisaldab 155 mm kassettlahingumoona.
  • Lisamoona Patriot süsteemidele;
  • AIM-7 raketid õhutõrjesüsteemidele;
  • Stinger MANPADS;
  • Lisa HIMARS laskemoona;
  • 31 155mm haubitsat;
  • 155 mm suurtükimürsud, sealhulgas DPICM (Dual-Purpose Improved Convental Munition) ja kassettlahingumoon;
  • 32 Bradley jalaväe lahingumasinat;
  • 32 soomustransportööri Stryker;
  • Demineerimisvarustus;
  • TOW tankitõrje juhitavad raketid;
  • Javelin ja muud tankitõrjesüsteemid;
  • Täppislennumoon;
  • Pingviinide mehitamata õhusüsteemid;
  • 27 päästeautot;
  • 10 taktikalist veoautot pukseerimiseks ja transportimiseks;
  • Lõhkeseadeldised ja demineerimisseadmed;
  • Jalaväerelvad ja üle 28 miljoni erineva kaliibriga padruneid ja granaate;
  • Varuosad ja muu välitehnika.

• See, kuidas sakslased paigutasid oma Patrioti õhutõrjepatarei (vaid 20 miili Valgevene piirist eemal), näitab, kui vähe mõistavad enamik NATO liikmeid praegu tänapäevase lahingu tegelikkusest. See kokkupandud üksus hävitatakse avastamisel kohe üldse. See näitab täielikku kogemuste puudumist ja seda, mida ukrainlased on kogunud ja mille eest oma verega maksnud.
• Nädalaga on Valgevenest välja viidud vähemalt 100 ühikut sõjatehnikat. 3. juulist 5. juulini väljus Valgevene territooriumilt Voroneži oblastisse (Venemaa) 5 sõjaväe kaubarongi Vene relvajõudude varustuse ja isikkoosseisuga.Ps! Lisaks on ka tühjad väljaõppelaagrid Valgevenes kus õpetati kuni 20K vene mobikut. Vist näitab vene armee kokkukuivamist? Pole näinud ühtegi infokildu, et venes oleks täna väljaõppevõimalusi suurendatud. Või siis kardab Kreml uusi mässe?

At least 100 pieces of military equipment have been withdrawn from Belarus in a week.
According to @belzhd_live, 5 military cargo trains with equipment and personnel of the Russian Armed Forces left the territory of Belarus for Voronezh oblast (Russia) from July 3 to July 5.
1/9 pic.twitter.com/sgCI8QgEGn

— Belarusian Hajun project (@Hajun_BY) July 7, 2023

• Rumeenia järgib Poola jälgedes, ostes Lõuna-Koreast 90 iseliikuvat haubitsat K9. 54 tarnitakse esimeses partiis. Poola ostab 672 haubitsat K9. Poola ja Rumeenia ostavad sageli samu relvasüsteeme. Koostalitlus on võtmetähtsusega!
• Ukraina sõja algusest on Ukrainas algatatud 1.3K riigireetmise asja.
• Patryk Vega esitleb oma viimase filmi treilerit, mille kangelaseks saab Vladimir Putini tegelaskuju.

🍿🎬🇷🇺🇵🇱
Patryk Vega prezentuje zwiastun swojego najnowszego filmu, którego bohaterem będzie postać Władymira Putina. pic.twitter.com/PCwhkXxDJX

— WarNewsPL (@WarNewsPL1) July 8, 2023

• 10 fakti Ukraina vabadussõja kohta:
  • 500 päeva + 8 aastat tõelist lahingukogemust: nii kõrge intensiivsusega sõjas pole osalenud ükski tänapäevane armee maailmas. Venemaa vallandatud sõjast Ukrainas on saanud suurim konflikt Euroopas pärast Teist maailmasõda.
  • Seda sõda võib julgelt pidada “esimeseks droonisõjaks”. Relvajõudude lahinguüksuste küllastumisel mehitamata õhusõidukitega pole maailmas analooge. Mehitamata õhu-, maa- ja veesõidukid on integreeritud lahingutegevuse igasse etappi. Võtsime esimesena maailmas laialdaselt kasutusele lööknelikopterid ja FPV-droone.
  • Ukraina õhutõrje on esmakordselt maailmas kombineerinud ja kasutab tõhusalt uusimaid lääne ja nõukogude süsteeme, hävitajaid ja mobiilseid rühmitusi MANPADS-idega.
  • Relvajõudude ründetegevus lükkas ümber sõjateaduse ühe fundamentaalse postulaadi vajadusest ründe ajal inimjõu ja relvade arvulise (3-5-kordse) üleoleku järele. Ukraina armee liigub ja vabastab maad vaenlase täieliku üleoleku tingimustes – nii relvastuse kui ka isikkoosseisu osas.
  • 5000 naist tulejoonel enam kui 42 tuhandelt kaitseväe naiselt.
  • Loodi unikaalne haavatute abistamise süsteem, mida ei eksisteeri kusagil maailmas – Ühtne Meditsiiniruum. Tegemist on sõjaväe- ja tsiviilmeditsiiniasutuste ühenduse ning spetsiaalselt välja töötatud logistikasüsteemiga, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ja kasutab kõiki transpordiliike. Tulemus – kuni 82% haavatud Ukraina sõduritest naaseb pärast rehabilitatsiooni teenistusse.
  • 80% vigastatud inimestest saavad nn kuldsel tunnil korralikku abi.
  • Sõjaväelaste suremus evakuatsioonifaasis on nii palju kui võimalik vähenenud.
  • Professionaalne ja hoolikas ründeoperatsioonide planeerimine meie väejuhatuse poolt annab unikaalse fakti – ründav pool kannab palju väiksemaid kaotusi kui kaitses olev.
  • Ukraina sõjavägi tulistas esimest korda alla ülihelikiirusega Vene Kinžali raketi. Vaenlase sihtmärk hävitati õhutõrjeraketisüsteemiga Patriot.
  • “Jalavägi võidab lahinguid, logistika võidab sõjad” – John Pershing, USA armee kindral Esimese maailmasõja ajal. Vaatamata tohutule pikkusele ja armee suurenemisele sadade tuhandete inimeste võrra, täiendatakse meie rinne pidevalt toidu, kütuse, varustuse, relvade ja laskemoonaga. Logistika on pädevalt optimeeritud, võttes arvesse õhu- ja raketirünnakute ohtu.
  • “Digirelv”. 500 sõjapäeva jooksul rakendati lahingu juhtimiseks, operatsiooniks ja nende igakülgseks toetamiseks IT-lahendusi:
    • taktikalise lingi “Nõges” lahingujuhtimissüsteem
    • Delta olukorrateadlikkuse platvorm
    • NATO logistikaoperatsioonide tugiteenus “LOGFAS”
    • projekt “Silmad”.
• Zelezny käis Ussisaarel

🔥 Зміїний. Вільний острів вільної України – звернення Президента зранку 500-го дня війни pic.twitter.com/eB1omVnf95

— Defence intelligence of Ukraine (@DI_Ukraine) July 8, 2023

• 500 päeva sõda. Selles numbris räägime Ukraina pealetungist, uuest kobarmoonast ja Venemaa pommidest. Hindame osapoolte kaotusi ja uute relvade tarnimist, arutame sündmusi Venemaal ja Ukraina NATOsse vastuvõtmise väljavaateid.

• Roman Svitan on täna jälle kriitiline lääne suunas.

• Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov nimetas komandöride naasmist Azovstalist Ukrainasse “olemasolevate lepingute absoluutseks rikkumiseks” Moskva, Kiievi ja Ankara vahel. Tema sõnul ei teatatud Venemaa poolele Azovstali komandöride naasmisest Ukrainasse midagi. «Tagasisaamise tingimusi rikkusid nii Türgi kui ka Kiiev. Lepingute tingimuste kohaselt pidid Azovi liidrid jääma Türgisse kuni konflikti lõpuni, ”rääkis Peskov agentuurile RIA Novosti (mitte kõik tagasi pöördujad ei olnud seotud Aasoviga, mida Venemaal demoniseeritakse ja kuulutati “terroriorganisatsiooniks”). Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas laupäeval oma telegrammi vahendusel, et naaseb Türgist koos sõjaväelastega, kes kaitsesid Azovstali ja viibisid seejärel pärast Vene vangistusest vabanemist selles riigis. “Naaseme Türgist koju ja tagastame oma kangelased,” kirjutas Zelensky. “Ukraina sõdurid Deniss Prokopenko, Svjatoslav Palamar, Sergei Volõnski, Oleg Khomenko, Deniss Šlega on lõpuks oma peredega.” Zelensky Telegrami kanalil avaldati ka video, kus ta kohtub lennujaamas sõjaväelastega, kes seejärel presidendi lennukisse astuvad.
• Roman Svitan käsitles 8. juuli uues sõjalises kokkuvõttes järgmisi teemasid:
  • relvajõudude läbimurre Bahmutis;
  • USA ootamatud otsused;
  • dessantlaevad lähenesid Krimmi sillale.
  • Operatiivinfo seisuga 18.00 07.08.2023 seoses Venemaa sissetungiga
    Lymani suunas korraldas vaenlane päeval rünnakuid ja püüdis meie vägesid Donetski oblastis Vesely piirkonnas okupeeritud positsioonidelt välja tõrjuda, kuid edutult.
    Marinka suunas tõrjusid meie kaitsjad vaenlase suurtükitule all kõik vaenlase rünnakud Marinka linna piirkonnas.
    Zaporižži ja Hersoni suunal koondab vaenlane oma põhilised jõupingutused meie vägede edasise edasiliikumise takistamisele.
    Kaitseväe lennundus andis ööpäeva jooksul 7 lööki vaenlase isikkoosseisu koondumisaladele.
    Päeva jooksul tabasid raketivägede ja suurtükiväe üksused 11 laskepositsioonil asuvat suurtükki, 1 laskemoonaladu, 3 vastase õhutõrjetehnikat ja 2 raadioelektroonilist sõjajaama.

• Muutused tehnika kaotustes 30. juuni kuni 07. juuli Zaporizhzhia vasturünnakus. 169 ühikut UA kaotus vs 150 ühikut RU kaotus. Täpsem info failist:  https://docs.google.com/spreadsheets/d/1Oxj79cNh5GR27RBwHirHiQ9VMr5A_g7cGZ1B57zu0jk/edit?pli=1#gid=1006439183