Kuigi agressori tegevusest Harkivi piirkonnas oli Ukraina kaitsjatel info juba aasta algusest, võeti seda kuidagi lõdvalt. Ei eeldatud mingit suuremat pealetungi või rünnakuid. Seetõttu tuli kahe nädala tagune venelaste tungimine üle riigipiiri kaitsjatele ootamatuna.
Kuidas venelaste pealetung Harkivis seisma pandi ja mis edasi?
Praeguseks on teada, et Harkivi piirkonna üksuste juht vahetati kohe välja ja väidetavalt on 125. brigaadi juhtkonna vastu algatatud kriminaalasi. Ikka seetõttu, et info venelaste ettevalmistustest ja imbumisest halli tsooni oli olemas, kuid mingit Ukraina vastutegevust ei toimunud. Selle tulemusena kaotasid Harkivi suuna üksused elavjõudu, varustust ja territooriumit.
Üks analoogne kriminaalasi on püsti veel sõja algusest alates, kui venelased Hersoni suunal üle Dnepri jõudsid. Arvata võib, et taolisi asju võib veel algatatud olla, kuid avalikkuse ette pole need vist jõudnud.
Mis Ukraina poole kaotuseid sõjas puudutab, siis on see olnud üks kiivamalt hoitud saladusi. Siiski on projekte, mis avalike allikate põhjal on neid kokku arvestanud. Elavjõu kohta avaldati eelmisel nädalal üks arvestus, mis ka Vene allikate hinnangul võib olla üsna realistlik.
Mis oli venelaste eesmärk?
Mis oli venelaste Harkivi suuna pealetungi eesmärk, pole venelased veel avaldanud. Maailm jätkuvalt spekuleerib. Vaevalt praegu keegi veel usub Putini sõnu, et Harkivi võtmine pole eesmärk, vaid tahetakse luua puhvertsooni.
Ukraina positsioone ja Harkivit suudaksid nad ilma piiri ületamata tulistada. Paari päeva tagune ehituskaupade marketi ja eilne Sumõ piirkonna külade tulistamine näitas seda. Muidugi jääb õhkõrn võimalus, et venelaste «tabamatud» S-300 raketid on otsakorral ning sihtmärkide tabamiseks on vaja suurtükivägi lähemale tuua. Kuid ka seda ei usu vist keegi.
Põhja väegrupi loomine on venelastel käsil. Seda näitavad loodud grupeeringu sümboolika ja selle sümboolikaga tehnika liigutamine Kurski ja Brjanski oblastitesse. Budanovi sõnul valmistuvad venelased Sumõ ründamiseks ning sinna kogutakse vägesid. Jään jätkuvalt selle juurde, et eesmärk oli ukrainlaste idasuunaliste tagalateede häirimine või äralõikamine ning Ukraina reservide sidumine andmaks venelastele eduvõimaluse idarindel.
Agressori rünnakud intensiivistusid idas viimase kahe nädala jooksul ja mõningast taktikalist edu on nad saavutanud. Seda peamiselt endisel Avdijivka rinde lõigul, kus Otšeretine asula piirkonnast üritab agressor tungida Pokrovski poole ja lahingud käivad ka Sokoli ning Umanski lähedal. Samas on rindejoon seal taandunud paremini kaitstava maastikuni ja suurt ning kiiret edu pole Vene poolel oodata.
Ukraina eksperdid kutsuvad venelaste taktikat kihvadeks. See tähendab kaitstava ala tiibade hõivamist, mis jätab kaitsjad risttule alla. Vovtšanksi puhul üritati seda teha Bugruvatkat hõivates, et saada Ukraina üksuste tagalasse. Kogu operatsiooniruumi idas vaadates plaaniti ilmselt ülisuuri kihvu Harkivi/Luhanski oblasti haaramiseks, aga see on siiani ebaõnnestunud.
Ebaõnnestus seetõttu, et okupandid kiirustasid ning ei oodanud ära, millal Põhja grupp saavutab ettenähtud tugevuse.
USA õhutõrje on ilmselt kohal!
Ukrainlased ootasid venelaste pealetungi põhjast 15. mai paiku. Täna pakuvad mitmed eksperdid välja, et venelased alustasid liiga vara enne Põhja väegrupi koondumist, kuna kartsid USA relvastuse ilmumist rindele ja tahtsid seda ennetada. Loogiline ja tõenäoline!
Aasta algusest oli teada, et ukrainlaste õhutõrje raketid lõpevad märtsis. Nii ka juhtus, kuna aprillis said venelased üsna karistamatult erinevates suundades maismaa rünnakuid «suudega» õhust toetada. Ukrainlased olid sunnitud kaitses järele andma, seda peamiselt Avdijivka piirkonnas.
Eile kirjutasid ukrainlased, et alla on tulistatud juba kaheksa venelaste ründelennukit SU-25, mis viitab, et õhutõrje mais on oluliselt parem kui aprillis. Ilmselt on välisabi õhutõrjele kohale jõudnud ja muutused on märgatavad.
Juba päevi kinnitab Ukraina peastaap, et venelaste pealetung Vovtšanski ja Liptsõ suunas on seisma saadud ning mõnes piirkonnas ka tagasi tõrjutud. Vovtšanski põhjaosas, mille venelased oli hõivanud, tuli ukrainlastel hävitada mitmeid hooneid, sh haigla, et võtta venelastelt varjumispaigad. Mõni allikas prognoosib, et vene Vovtšanski grupeering on ümberpiiramise ohus ja hävitatakse. Kinnitatud andmeid veel pole.
Oleks eeldanud, et agressor püüab põhjas tugevdada vägedega Liptsõ ja Vovtšanski üksuseid. Ilmselt eeldavad seda ka ukrainlased, kuna väidetavalt rajatakse järgmiseid kaitseliine Vovtšanskist lõuna pool.
Kuid suurte jõudude saabumist sellesse lõiku pole märgatud. Ukraina riikliku piiriteenistuse esindaja Andrei Demtšenko teatas 26. mail, et Venemaa väed võivad alustada pealetungioperatsioone Sumõ oblastis Graivoron-Borisovka-Proletarski piirkonnas, kuna sinna koondab Venemaa Sumõ oblasti piiri lähedale vägesid. Vaevalt et venelased isegi praegu teavad, mis see täpne sõjaplaan on. Need juhtkonnast, kes teadsid, on praegu võibolla ülekuulamistel.
Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et rinne hakkab jälle paigal tammuma. Muidugi juhul, kui üllatusi ei tule. Ukrainlased on suutnud üllatada terve sõja jooksul. Venelased aga on üllatused selgeks saanud vist sellel aastal. Kui Avdijivka hõivamise saab puhtalt kirjutada ukrainlaste lahingumoona ja relvastuse nappuse arvele, siis Harkivi suund ja Otšeretine hõivamine oli arvatavalt Ukraina rutiinse kaitse nõrkuse probleem, mis päädis venelaste üllatusrünnakuga. Loodan, et sellest õpiti ja Sumõ piirkonnas venelased enam üllatusi ei suuda pakkuda.
Küll aga on ette prognoositav see, millal võib ameeriklaste abi katkeda. 61 miljardist on umbes 25 miljardit see osa, mis tagab otsese sõjalise relvastuse ja varustuse abi Ukrainale. Nüüd eraldataks 275 miljonit, USA riigisekretär Anthony Blinken kuulutas välja kaks miljardit, aprillis sai Ukraina 61 miljonit ning midagi tarniti ka salaja.
Oletades, et USA sõjalise relvastuse ja varustuse abi maht kuus saab olema umbes 2,5 miljardit dollarit, lõpeb see abi kaks kuud enne USA uue eelarve aasta algust. Kuidas sealt edasi, on iseküsimus.
https://arvamus.postimees.ee/8029202/erukoloneli-analuus-hannes-toomsalu-kuidas-venelaste-pealetung-harkivis-seisma-pandi-ja-mis-edasi
