Minsk 3
Esimesel juulil 2024 kirjutasin artikli sõja lõpetamisest mis jäi siis avaldamata. Mitmel põhjusel mis hetkel pole olulised. Sellel nädalavahetusel kirjutas “Welt” rahust ja venelased on kutsutud järgmisele rahukonverentsile. See, et Ukraina NATO liikmeks ei saa või loobub taotlemast, tundub tänases olukorras üsna tõenäoline. Istanbuli läbirääkimiste ajal 2022.a. olid Ukraina valmis sellest loobuma. Olen jätkuvalt seda meelt, et Ukraina ja Venemaa ei suuda mingit kardinaalset läbimurret teha kuid venelased jätkavad teosammul ning seda eelkõige tänu suuremale elavjõule ja õhuülekaalule.
Vaherahu ei tohi kokku leppida. Rahu ja seda vast koos puhvertsooniga mis siis oleks tõenäoliselt NATO teema!
WELT kirjutas sellel nädalal: Zelenskil ei jää muud üle, kui istuda maha läbirääkimisteks Vene Föderatsiooniga. Sellel on mitu põhjust:
- Ukrainas napib sõdureid, relvi ja laskemoona. Eriti ohtlik on olukord Donetski oblastis — Vene Föderatsiooni relvajõud ründavad seitsmest suunast ja võivad läbi murda UA relvajõudude kaitsest.
- Zelenskil pole muud valikut. Lääs ei ole endiselt valmis tulevikus oluliselt rohkem relvi või kiiremini tarnima.
- MFA juhataja Kuleba visiit Hiinasse. WELT kirjutab, et Zelenskyi liigub juba läbirääkimiste suunas Venemaa Föderatsiooniga ja valmistab ukrainlasi nendeks aeglaselt ette.
- Samuti üritavad lääne diplomaadid vihjata, et Krimm on igaveseks kadunud ja me peame sellega leppima.
Mina kirjutasin 1. juulil.
„Minski-3“ tulekul.
Eelmise aasta 9. mail korraldasime Isamaa Ukraina teemalise foorumi Telliskivi „Mustas majas“. See oli esimene meie foorumite tsüklist. Muuhulgas oli foorumil „Tee Ukraina võiduni“ ka küsimus, et millega võib Ukraina sõda lõppeda. Vastasin Urmasele toona, et mingit sorti „Minsk-3“ leppega. Tegelikkuses oli see arvamus mul välja kujunenud juba 2022. aastal, vist isegi TRE raadios rääkisin sellest. Põhjuseks muidugi lääne tegevus ja tegevusetus Ukraina-Venemaa sõja kontekstis. Eelmise aasta juunis kirjutas Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin, et aina rohkem on nähtavad erinevad rahualgatused Ukrainas käiva sõja lõpetamiseks. Lootus selleks tekkis eelmisel aastal oodatava Ukraina „eduka“ pealetungi ja lääne sõjalisel abi lubadustele tuginedes taustaks varasem Ukraina edu Kiievi, Harkivi ja Hersoni vabastamisel. Aga sinna see jäi, lootus kustus talvel. Rahujutud kadusid ja kurjad keeled osutavad praegu Zelensky’le kui ebaõnnestunud pealetungile sundijale olenemata sõjaväelaste selle vastasseisust. Ja ega keegi ei kuulanud ka Tšehhi presidenti kes kutsus üles mitte survestama Ukrainat pealetungi alustama. Läkski vett vedama.
Vladimir Juškini jutust on aasta möödunud ja rahujutud on taas üleval. Seekord räägivad kaasa ka venelased. Aasta tagasi olid nad vait nagu kuldid rukkis. 29 sõjakuu jooksul on Venemaa hõivanud koos varem okupeeritud Krimmi, Donetski ja Luganski aladega, Ukrainast kokku 17,57%. Praeguse okupeerimise tempo jätkudes kuluks venelastel 2 aastat selleks, et jõuda Dneprini. Aga vene väed liiguvad, väga aeglaselt aga ikkagi edasi. Tõenäoliselt on venelastel kätte jõudmas ka soomuse põud. Täna ilmunud tankide hävitamise aruande järgi on valdavalt tabatud vene T-72 tankid. Miks, pole põhjendatud aga need tankid ja ka T-80d, on väidetavalt ainukesed millele Venemaa teeb kapitaalremonti. T-90’te tootmismaht on väike ja vähegi töötavad T-64’d on juba rindele saadetud ning ka hävitatud. IFV’de puudus tuli nähtavale märtsis. Nüüd tulevad rindele BTR60/70 soomukid. Relvastuse puudus ongi vist põhjuseks Putini ringreisil Aasias kus Vietnam näitas talle mobilisatsioonidepoos seisvaid II MS aegseid iseliikuvaid haubitsaid. Ei uurinud aga tundusid vene päritolu olevat. Nii Põhja Koreas kui ka Vietnamis Putinil suurt edu polnud. Ma vist pole maininud varem aga see, et Putin käib nüüd ise välisriikides kauplemas viitab ehk „viimasele hädale“ kus tavaliselt „hirmunud“ pealik peab ise lahenduse leidma.
Eile Astanas toimunud Shanghai koostööorganisatsiooni (SCO) kohtumiselt ei olnud näha Venemaa jaoks ka mingeid positiivseid muutuseid. Ukraina sõjas polnud ükski SCO riik valmis otseselt osalema. Putini kõhatustega sõnum Xi Jinping’ga kohtumiselt oli, et Vene-Hiina suhted põhinevad üksteise suveräänsuse austamisel. Suveräänsus on Putini jaoks väga paindlik mõiste. Ja Erdogani „õiglase rahu“ ettepanekule vastas Kreml, et Türgit vaherahu vahendajaks ei taheta. Kõik see viitab, et lisaks Venemaa olukorrale tuleb ka nn Venemaa „liitlastelt“ surve sõja lõpetamiseks ja seetõttu on Putin, Lavrov ja Peskov teinud ka mitmeid avaldusi rahulepingu teemal. Ukraina olukord pole ka parem, pigem halvem. Nädala sees kirjutas Jaanus Piirsalu Ukraina sisepoliitilisest olukorrast. Rada on kokku kuivanud, sisepoliitilised lahkhelid, rahulolematus ja väsimus kaitseväes ja ühiskonnas. Venelaste „teo sammul“ edenemine viib lõpuks Ukraina kaotuseni sest ei suudeta vaenlast peatada. Zelensky sõnul on 14 brigaadi ootamas millal neid lääne sõjavarustusega varustatakse aga seda üksnes tilgub. Venelased näitasid Mirgorodi lennubaasi ründamisega, et neil on veel Iskander-M rakette mida siis F-16’te saabumisel kasutada. Aga Patriote, mis suudaks ballistilised raketid alla võtta, jätkub praegu peamiselt Kiievile. Mobilisatsiooni seadused on küll vastu võetud aga … teenistuskohuslased põgenevad. Väsimus ja kurnatus on peal. Nii Ukrainal kui ka Venemaal.
Ja nii Ukrainal kui ka Venemaal on poliitikute peas midagi muutumas. Ukraina president Volodymyr Zelensky ütles Brüsselis, Euroopa Ülemkogu kohtumisele saabudes ajakirjanikele, et Ukrainal ei ole liiga palju aega, sest meil on lahinguväljal ja tsiviilisikute seas palju haavatuid ja hukkunuid. Seetõttu me ei taha, et see sõda kestaks aastaid. Zelensky plaanib teist rahukohtumist kuhu kutsutakse tõenäoliselt ka venelased. Küsimusele, millised on Ukraina rahunõuded, vastas Zelensky, et tuleb koostada üksikasjalik plaan sammudega igaks kriisiks, mille Putini sõda maale on toonud. Vist esimene kord kus viidatakse Ukraina suurtele kaotustele ja ei räägita sõjaeelsete piiride taastamisest. Olenemata sellest, et esimesele tippkohtumisele venelasi ei kutsutud, avaldas Putin oma rahuplaani tingimused: Donetski rahvavabariik, Luhanski rahvavabariik, Hersoni ja Zaporižžja oblast ning NATO’ga liitumisest loobumine. Selle viimase kohta on Biden juba ütelnud, et rahuplaaniga ei pea kaasnema Ukraina NATO liitumine. Kindlasti on sama meelt ka Trump ning võib-olla natuke karmimas sõnastuses. Ma arvan, et USA ei ole ainuke NATO riik mis on vastu.
Venemaa siseminister Vladimir Kolokoltsev saabus 26. juunil New Yorki, et osaleda ÜRO politseijuhtide tippkohtumisel (UNCOPS-2024). Daily Mail kirjutab, et sanktsioneeritud Venemaa siseministri tippkohtumisel osaluse tegelik eesmärk oli USA valitsusele Putini tegelike nõudmiste edastamine rahulepingu sõlmimiseks. Info pärineb väidetavalt Ukraina ajakirjanikult Dmitri Gordon’lt ja Vene Telegrammi kanal Gosduma’lt. Nõudmised mida Ukraina peaks täitma on täielik välja tõmbumine Donetski ja Luganski oblastist. Venemaa annaks Zaporiži tuumaelektrijaama ja selle lähedal asuva Enerhodari linna Ukrainale üle. Venemaa arutaks Hersoni ja Zaporižži piirkondade võimalikku üleandmist Ukraina kontrolli alla. Krimmist saaks “eriliselt demilitariseeritud haldusterritoorium, mis allub Ukrainale ja Vene Föderatsioonile kahekordselt. Ukraina peab võtma endale õiguslikult siduvad rahvusvahelised garantiid ja mitte blokeerima veevarustust Krimmi. (Krimmi punkt on selles kahtlust äratav sest Putin on lubanud, et ei tagasta seda kunagi Ukrainale.) Ukraina kontrolliks ka “demilitariseeritud tsooni” piki Dnipro jõge. Ukraina armeel oleks seaduslik maksimumsuurus (Gordon räägib 350000’st ja Gosduma kanal 150000’st) ja riigil oleks keelatud NATO-ga liitumine. Putin ei püüaks takistada Ukraina liitumist EL’ga. Lääs loobuks sanktsioonidest Venemaa nafta ja gaasi ning panganduse suhtes.
Kui see nüüd kõik tõele vastab siis on Putin teinud olulisi järelandmisi võrreldes oma varasemate nõudmistega. Mida teeb Zelensky, on küsimus. Kui ta sellega nõustuks peaks tema ja ta staap kuidagi välja rabelema 29 kuu jagatud lubadustest Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamise kohta. Sõjalist jõudu Ukraina vabastamiseks Ukrainal ei ole ja suure tõenäosusega ei tule. USA isegi ei ole lubanud ATACMS rakettide tulistamisest kaugemale Venemaa territooriumile kui 100km. Viimase abipaketi sisu oli ka valdavalt kaitseotstarbeline. Patriot raketid ja süsteemid alles tellitakse. Seega „Minsk-3“ tõenäoliselt tuleb ja veel sellel aastal. Küll mingi teise nimega. Istanbuli Kreml juba välistas. Äkki Budapest, aga vaevalt? Seal sõlmiti 30 aastat tagasi memorandum tuumarelvade leviku tõkestamiseks ning nii mõnigi ukrainlane pole seda veel unustanud. Mis saab maailma julgeoleku korraldusest edasi, jääb ka mõistatuseks. Kas Venemaa tõuseb kõrgliigasse või jääb Hiina vasalliks? Kas USA suudab oma positsiooni taastada või jääb maailm multipolaarseks? Jms? „Kui USA ja Hiina jätavad oma erimeelsused kõrvale, võivad nad sõja lõpetamiseks ühiselt tegutseda. Me kõik saame sundida Venemaad sel aastal sõda lõpetama“, ütles Zelensky intervjuus Bloombergile.
