Kurski rünnak, teine päev
Eile oli esimene päev kus Pokrovski ja Toretski suundade kohta oli meedias uudiseid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Kogu tähelepanu, nii Ukraina kui ka vene meedias, oli Kurski suunal. See toidab spekulatsioone, et ukrainlaste eesmärk Kurski rünnakuga oli tõmmata ära tähelepanu rinde piirkondadest kus taktikalised kaotused on igapäevased. Tõenäoliselt see nii ongi kuid see pole mitte peamine eesmärk.
Agressor on koondanud kogu oma elavjõu ida suunale. Ukrainlaste hinnangul pole agressoril operatiivreserve mida rinde ühest sektorist teise viia. Mobilisatsiooni tõenäoliselt Venemaal ei tule. Elavjõu täiendamiseks suurendas Putin vabatahtlike lepingutasu pea kaks korda kuid Medvedev pole enam „teatanud“, et kuus lisandub 35000 vabatahtlikku. Seega on agressor sunnitud taktikalisi reserve ühest sektorist teise liigutama mis tähendab ka lahingute intensiivsuse ülekandumist koos reservidega. Ukrainlaste peatamiseks Kurski suunal peab Venemaa tooma vägesid idarindelt. Harkivi suunale paiskas Venemaa minimaalselt üksuseid seda samuti eesmärgiga vähendada Ukraina üksuste arvu ida suunal. Seega sealt ei ole suurt midagi Kurski kaitsesse viia. Kui just kõiki üksuseid Venemaale Vovchanskist ja Lyptsist välja ei tõmmata. Reservkolonel Oleg Zhdanovi sõnul pole Harkivi suunal venelastel palju soomustehnikat vaid see on idarindele koondatud. Siit siis ka järeldus, et ukrainlaste Kurski rünnaku peamine eesmärk on vähendada Venemaa survet idarindel.
Kuid kahe päevaga pole see vist Venemaale kohale jõudnud. Üksuste juurdetoomist piirkonda pole märgata. Ukraina ründas suhteliselt kaitsetut Venemaa osa. Varasemate aastate rünnakud on toimunud Belgorodi oblastis ja Kursk oli vast ka üllatuseks. Erinevate allikate väitel on Ukraina sisenenud Kurski oblastisse 8-11 kilomeetrit, ajanud põgenema „kurikuulsad“ Akhmati üksused, hõivanud 11 Venemaa asulat, piiranud ümber Oleshnõi garnisoni ja hõivanud Sudhza gaasijaotusjaama. Hävitatud on mitu helikopterit mida rindel pole pikka aega juhtunud. Ning tõenäoliselt ka ühe SU-34. Sudhza piirkonnas on kaks jaotusjaama. Üks neist ei ole vist töökorras. Teine saadab gaasi Ungarisse ja Euroopasse. Ukrainlastel on nüüd võimalus toetada Euroopa sanktsioone Venemaa vastu ja gaasikraanid õhku lasta. Kui just mõned Euroopa riigid pole oma „karvast kätt“ ette pannud.
Vanarahva sõnul on Sudhza olnud kasakate linn ja kuulus kunagi Sumy kasakarügemendi koosseisu. See linn oli Ukraina NSV teine pealinn. Ukraina NSV “esimene” pealinn Harkiv on tegelikult alles kolmas ja tegelik esimene on Kursk. Peamine jõud mis Kurski suunas ründab, tundub olevat Vene Vabaduse Leegion. Üksuste arvu ja suurust pole Ukraina luure, mis on selle ettevõtmise juht, nimetanud. Belgorodi suunalised rünnakud varem on kestnud alla nädala. Näis kuidas läheb sellega. Kindlasti pole ukrainlaste eesmärk hõivata ja okupeerida vanade kasakate asuala. Pigem ikkagi sundida venelasi üksuseid idarindelt põhja tooma. Aga ka tekitada rahulolematust vene kodanike seas ja õõnestada Putini valitsust.
Hannes Toomsalu
https://arvamus.postimees.ee/8074172/hannes-toomsalu-sissevaade-kurski-analuus-ukrainlaste-peatamiseks-peab-venemaa-loovutama-osa-idarindest
