Made in Russia

Kõige tavalisem Vene patrioot tõusis hommikul üles, vaatas oma Jaapani kella, pesi Hiina hambaharjaga ja Ameerika hambapastaga hambaid, raseeris Saksa žiletiga, pesi prantsuse seebiga, määris näkku Hispaania habemeajamise järgse geeliga, keetis Rootsi vee-keetjas vett, jõi Brasiilia kohvi Ukraina suhkru ja koorega, panin selga itaalia ülikonna, Poola sokid, Hispaania kingad, lõhnastas end prantsuse odekolonniga, sulges välisukse kahe inglise lukuga ja istus Saksa autosse. Lülitas Jaapani raadio sisse ja valis raadiojaama “Euroopa” milles kõlas Briti laul, sõitis mööda Vene maanteed vandudes vene keeles Vene löökauke, ostis kaks “Suurt Tasty”’t ja “Coca-Cola” McDonaldsis, jõudis kontorisse, parkis auto Šveitsi signalisatsiooni-valvega parklasse mida jälgis Kanada CCTV süsteem. Sõitis Soome liftiga kontorisse sildiga “kaubandusosakond”, helistas Ameerika iPhone’iga, Ameerika GSM-võrgu kaudu, lülitas sisse Ameerika IBMi arvuti ameerika Windowsi operatsioonisüsteemiga, läks internetti, mille arendasid ameeriklased, sisenes veebi ingliskeelsete tähtedega Ameerika suhtlusvõrgustikus „Account“ ja kirjutas blogisse: “Me ei lase läänel Venemaad orjastada! Ei Euroopa okupantidele! Muudame neetud “pindod” radioaktiivseks tolmuks! Pekske juute ja bandeeralasi! Venemaa on kogu maailma au ja südametunnistus!!!”