ANALÜÜS – “Kurski operatsioon”.

Tõlkisin ühe Poola analüütiku artikli Kurski operatsiooni tulemuste kohta. Reservkolonelleitnant Maciej Korowaj on lõpetanud Poznańi Stefan Czarnecki sõjaväeakadeemia, Adam Mickiewiczi ülikooli, riikliku kaitseakadeemia ja Varssavi ülikooli. Teenistuse läbis 1. mehhaniseeritud diviisi, 11. soomusratsaväediviisi üksustes ja kaitseministeeriumi keskasutustes. Analüütik on spetsialiseerunud Valgevene, Venemaa, Ukraina julgeolekuküsimustele ja taktikale, operatsioonidele, strateegiale.

Maciej Korowaj

ANALÜÜS – “Kurski operatsioon”.

Venemaa aeglustas järsult pealetungioperatsioonide tempot Donetski oblastis Pokrovski lähedal. Plaanide muutus seab Venemaale taas ebasoodsa sõjalise ja poliitilise olukorraga kohanemise probleemi. Seda enam, et Venemaa majanduslik lagunemine jätkub. Ukraina relvajõudude (SZU) ülemjuhataja Oleksandr Syrskiy ütles 5. septembril CNN-ile antud intervjuus, et: “Viimase kuue päeva jooksul pole vaenlane Pokrovski poole meetritki edasi liikunud”. Putin on korduvalt hinnanud Ukraina sissetungi Kurski oblastisse Kiievi veaks ning nii kommunikeeritakse seda laialdaselt läänele ja oma ühiskonnale osana Venemaa “infosõjast”. Viimati tegi Vene Föderatsiooni president selle kommentaari Ida majandusfoorumil peetud kõne ajal: “Viies meiega koos piirialadele oma üsna suured ja hästi väljaõpetatud üksused, nõrgenes vaenlane võtmepiirkondades ja meie väed kiirendasid pealetungioperatsioone.”  Viimase nädala jooksul väegrupp “Kesk”, esimene Venemaa mitme domeeniga rühmitus mida juhtis kindral Andrei Mordvitš, okupeeris Pokrovski lähedal mitu korda vähem territooriumi kui varem. See tuleneb Venemaa kaitseministeeriumi aruandeid uurivate Venemaa analüütikute andmetest.

Analüüside tulemused kinnitavad kaitsevägede ülemjuhataja kindral Oleksandr Syrski sõnu, mille kohaselt Kiievi strateegia, mille eesmärk on Vene vägede tähelepanu kõrvale juhtida, on toimiv ja eelkõige aimas ette Venemaa kavandatud pealetungi Sumy suunas. Venemaa Porkivski-suunalise operatsiooni dünaamika säilitamine on Vladimir Putini põhjendus, viidates Vene armee passiivsele tegevusele Kurski oblasti Ukraina poolt okupeeritud osas. Ukraina OSINT andmetel hõivasid Vene väed nädala jooksul (1. septembrist 6. septembrini) Pokrovski lähistel vaid 10 km2. Eelmisel nädalal (26. august – 1. september) hõivasid nad 73 km2 territooriumi, 19. – 25. augustini ja 11. – 18. augustini aga võttis Venemaa enda kontrolli alla 58,6 km2. Olgu siinkohal lisatud, et vähemalt ühel rindelõigul Pokrovski lähedal suutsid Ukraina relvajõud teha vasturünnaku. Seda kinnitab Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüüs, mis näitab, et neljapäeval, 5. septembril saavutas Ukraina uuesti kontrolli Nelepowka küla üle (New Yorgist põhja pool). Samal ajal saavutasid relvajõud positsioonid tagasi ka mujal, Galitsynivka ja Mihhailovka lähedal (Pokrovskist 26 km ja 18 km edelas). Venemaa kaitseministeerium teatas nelja Podkurovski lähedal asuva asula – Žuravka, Zavetnoje, Karlovka ja Skutšnee – hõivamisest ajavahemikus 2.–6. septembril. Venemaa edasitungi aeglustumist Pokrovski lähistel kompenseeris osaliselt Venemaa rünnakute suurenemine Ugledari lähistel, kus viie päevaga hõivasid Vene relvajõud ligikaudu 45 km2 ja eelmisel nädalal 32 km2. Lisan, et kaks nädalat tagasi okupeeris Venemaa alla 10 km2. Minu arvates on jõupingutuste nihutamine Ugledari suunas mõeldud surve suurendamiseks Donetski oblasti lääneosas, mis peaks soodustama Venemaa edasist edasiliikumist Pokrovski suunas. See kaitseb Venemaa positsiooni järjekordse verise sügis-talvise lahingu eest.

Venemaa andmetel pole Kurski oblastis positsioonid viimase nädala jooksul muutunud. Relvajõudude valduses on endiselt ligikaudu 896 km2. ISW hinnangul on SZU tegevusala Kurski oblastis 1153 km2. Viimane suurem muutus rindejoonel selles suunas fikseeriti nädal tagasi, kui kaitsevägi võttis enda kontrolli alla 84 km2.

HINDAMINE JA PROGNOOSID:

Minu arvates täitis “Kurski operatsioon” oma eesmärgi. Kurski oblasti relvajõud võidavad rohkem kui siis, kui samad väed oleksid tegutsenud Donetski suunal. Venemaa on paigutanud ebapiisava arvu vägesid, et taastada kontroll kaotatud territooriumi üle. Pokrovsk jääb endiselt Venemaa Ukraina operatsiooni peamiseks sihtmärgiks, kuid ilma et Venemaa relvajõud viiks läbi “teise Sumy operatsiooni” (esimene toimus 2022. aastal), ei ole Moskval võimalik alustada rünnakut, mis tungiks Ukraina armee tagalasse Donbasis ja selle lõpuks lüüa.

See lammutas Venemaa plaani lüüa Ukraina armeed… Eelmistes prognoosides arvestasin, et Venemaa rünnak pidi toimuma 2024. aasta septembri lõpus, s.o Vene relvajõudude sõjaliste võimete tipul. Tõenäoliselt otsustas Kreml väegruppi „Kesk“ täiendavate vägedega tugevdada. Kurski tagasivõitmine võib olla verine ja Venemaa ühiskonna võimalikele sõjalistele ebaõnnestumistele suunatud tähelepanu selles piirkonnas toob kaasa kontrollimatuid kaotusi. Sellel võivad olla Kremli jaoks traagilised tagajärjed ja seda oleks raske varjata. Moskva tahab Pokrovski pärast läbi viia suure “lahingu” ja tuua sealsetele relvajõududele kõige rohkem kaotusi, samuti hõivata edasisi alasid Donetski oblastis. See näeb Venemaa meedias parem välja kui Kurski oblasti verine tagasivõtmine. Eeldan, et Vene Föderatsioon soovib saavutada Donbasis sõjalist edu enne, kui Ukrainaga (läänega) relvarahu või rahuläbirääkimiste alustab (ilmselt selle aasta lõpus).

Muidugi loodab Putin, et see toimub tema tingimustel. Ennustan, et selleks kavatseb Kreml muuta tuumadoktriini sätteid, mis lubavad ennetavaid rünnakuid Ukrainale sõjalise abi andmisega tegelevate riikide (ka mittetuuma riikide) vastu. Selle eesmärk on pehmendada Läänt enne kavandatud läbirääkimisi ning isoleerida Ukraina poliitiliselt ja sõjaliselt. Praegu Ukraina poolt okupeeritud Kurski oblasti ala kavatsetakse tulevaste läbirääkimiste raames tagasi saada.

Parimate soovidega ja aitäh.