Kas rubla peatab sõja?

Lääne- ja ukrainameelne sotsiaalmeedia on juba mõned päevad olnud ootusrikkalt elevil. Rubla on languses ja Venemaa majandus kohe-kohe kokku kukkumas. Teada ju on, et majandus võidab sõjad ja sõjavägi võidab üksnes lahinguid. Seega on lootust, et Venemaa on kaotamas. Ps! Meie poliitikud peavad majanduse rolli sõjas iga otsuse puhul meeles pidama! Tagasi tulles aga rubla juurde siis dollari eest sai eile pealelõunal juba 114 rubla või ühe GAZPROM’i aktsia. Rubladega pole midagi teha aga äkki peaks tuhatkond aktsiat ostma? Venemaal naftat arvatavalt on ja küll see aktsia taas hinda tõuseb. Või äkki pole ka? Sest miks nad muidu Ukraina Musta mere akvatooriumi nafta- ja gaasileiukohti tahavad endale saada. Sotsiaalmeediale aga tuleb külma vett kaela valada – sõda see Venemaa rubla ja aktsiahindade langus ei lõpeta. Endise Riigiduuma saadiku Gennadi Gudkovi sõnul on Venemaa piisavalt rikas, et veel kümme aastat jätkata. Ootused, et 2025. aasta veebruariks muutub majanduslik surve kriitiliseks ja sunnib Kremlit läbirääkimisi pidama, tunduvad seega ennatlikud.

Aga keegi siiski kaotab. Ukraina riigiametnik ja poliitik Anton Geraštšenko on nädala jooksul avaldanud X’s mitmeid kirjutisi Venemaa majanduse teemal kus jagab infot Venemaa sõjatööstuse väliste ettevõtete olukorrast, hindadest ja inflatsioonist ning prognoosib, et investeeringute ja eratarbimise kasvutempod võivad minna nulli samas kui investeeringuid sõjatööstusesse tehakse edasi kuigi midagi need majandusse tagasi ei too. Rosteci juht Sergei Tšemezov hoiatas finantsülikooli rahvusvahelisel foorumil, et saabuvad probleemid ekspordiga. Enamus Venemaa ekspordiartiklitest (va energia kandjad) on pika tootmistsükliga. Lepingu sõlmimisel on ettemaks reeglina 20%-30% kuid ülejäänu finantseerimiseks tuleb võtta laenu mille intressid muutuvad Venemaa rahapoliitika tõttu üüratuks. See sunnib peatama või lõpetama juba sõlmitud lepingud mida valitsus rahaliselt ei toeta. Rostec’il endal vajalikke finantse ei ole. Analoogseid ennustusi Venemaa majanduse kohta oleme me kuulnud ka varem kuid see tuksub ikka edasi ja pole kokku kukkunud. Lootust, et venelastel (loe“kaotajatel“) lõpuks kõrini saab ja uue revolutsiooni korraldavad, on ka vähe. Venemaa suur repressiivaparaat on rahulolematute rahustamisega varemgi toime tulnud. Väidetavalt on see suurem kui Vene armee mis sõdib Ukrainas. Seal kus on kaotajaid, on ka võitjaid. Suurimaks võitjaks loetakse Venemaa suurt „sõpra“ Hiinat. Hiina saab Venemaalt odavat toorainet ning ekspordib sinna oma masinaid ja tarbekaupu. Tõenäoliselt suureneb Hiina – Venemaa selline „vastastikuselt soodne kaubavahetus“ Kremli kassa tühjenemisega samas rütmis ja ühel hetkel tuleb ehk vaidlusluste maade teema lauale.

Jutud rahuplaanist on praeguseks soikunud. Trump ja tema lähikond on vait ja Kiiev ei taha teda torkida kartes vastuseks saada Ukrainale kahjuliku otsust. Üksnes Venemaa Föderatsiooni Välisluure Teenistuse direktor Sergei Narõškin andis paar päeva tagasi teada, et Venemaa on valmis läbirääkimisteks kuid mitte peatama selleks ajaks sõjategevust. See pole ka üllatav, sest eelmise nädala venelaste poolt hõivatud Ukraina territoorium oli suurim 2024. aasta nädalate võrdluses. Kokku üle 240 km² Reutersi andmetel. Üksnes eelmisel nädalavahetusel oli nende päevane „saak“ peaaegu 50 km². Suurimad Ukraina positsioonide kaotused tulid Pokrovski – Kurakhov – Vremivski rindelõigult. Lahingud toimuvad Kurakhovos kus venelased on hõivanud Ukraina eksperdi Zdanovi sõnul kolmandiku linnast. Kurakhovo lõunapoolsest kaitseliinist on kinnitatud kaotus Katerinivka ja väidetavalt ka Jelizavetivka. Lahingud käivad Velika Novosilka lähedal millest väidetavalt agressor üritab mööduda, et tõkestada Ukraina Kurakhove ja Pokrovski üksuste peamine varustustee mis läbib Konstantinopolit. Teine ohtlik läbimurre toimus Kupjanskist põhjas kus okupandid ületasid paatidel Oskili jõe ja avastasid eest tühja Ukraina kaitseliini. Viimase info järgi on nad sillapead laiendamas kuid pontoon sildu pole veel paigaldatud. Kui Ukraina neid sealt välja ei tõrju, annab see venelastele võimaluse rünnata Harkivi suuna tagalat.

Põhjustest, miks Ukraina kaitse ei pea, kirjutab 27. novembril CNN. CNN ajakirjanikud rääkisid Pokrovski piirkonna Ukraina üksuste sõjaväelastega ja said avameelseid vastuseid. Kokkuvõtvalt on põhjusteks sõdurite puudus, rotatsiooni puudus, juhtimisvead, venelaste halastamatu taktika ja kuriteod, väsimus, augud kaitseliinides jms. Ukraina riigitegelane, 2019–2023 Luhanski oblasti administratsiooni juht (piirkondliku sõjalis-tsiviilvalitsuse juht) Serhi Haidai aga on veendunud, et probleemid algavad kõige kõrgemalt. Kui riigi bürokraatia ülalpidamiseks oli eelmise aasta eelarves kordades rohkem kui armee varustamiseks oli ette nähtud, on prioriteedid paigast ära. Ukraina ja Venemaa armee suurused pole drastiliselt erinevad aga venelased on sõja jooksul õppinud ja arenenud rohkem, seda vähemalt taktikaliselt. Ta ei usu, et venelased läheksid kaugemale kui Donetski ja Luganski oblastite piirid. Sest Venemaal pole ka jõudu, et okupeeritud ja vaenulikke alasid hallata.

Tundub, et see sõda jätkub nii nagu see kolm eelmist kuud on toimunud ja võib-olla näeme veel sellel aastal ära kuidas okupandid oblasti piirideni jõuavad. Zelensky on oma kindralites vist pettunud sest paar päeva tagasi soovis ta omale kindraleid kes kaevikutest läbi on käinud. Olukorras, kus Ukraina armee ei suuda peatada Venemaa pealetungi Donbassis ja Ukrainal on raskuseid teiste alade hoidmisega, hakkas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Syrsky rääkima aga vastupealetungist?

 

Tallinn. 27. novembril, 2024.a.

Avaldatud Postimehes: https://arvamus.postimees.ee/8145635/hannes-toomsalu-venemaa-majandus-on-halvas-seisus-kuid-peab-sojale-vastu