Operatiiv- ja sõjaga seotud info 13. jaanuaril

OPOLUKORD 13012025

Vene väed liikusid hiljuti edasi Kupjanski, Toretski, Pokrovski ja Kurakhove suundades.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 22.00 12.01.2025

Kokku on selle päeva algusest peale toimunud 124 võitlust.

Harkivi suunal tõrjusid meie väed Vovtšanski ja kasaka Lopani asulate piirkonnas neli vaenlase rünnakut. Üks lahing veel käib.

Kupjanski suunas ründas vastane meie kaitsjate positsioone Petropavlivka piirkonnas. Ukraina kaitsjad tõrjusid kuus rünnakut, hetkel on käimas veel kaks kokkupõrget.

Alates päeva algusest ründas Venemaa Lymani suunas 11 korda ukrainlaste positsioone Kopanka, Šikivka, Peršotravneve, Makiyivka, Terni ja Zarichne asulate läheduses. Üks lahing veel käib.

Kramatorski suunal registreeriti 14 kokkupõrget Chasovoye Yari ja Stupoki juures, kõik kokkupõrked on juba lõppenud.

• Deep State: Moskva okupatsiooniväed jätkavad Chasovy Yari linna muutmist varemeteks ning olukord on seal üsna keeruline ja täis igapäevaseid lahinguid. Vaenlane püüdis kogu aeg täiesti tulekindlat tehast hõivata ja kahjuks sai ta sellega hakkama. Ka “Novy” ja “Zhovtnevy” naabruskonnale pidevat survet avaldades õnnestus Katsapidel sealgi edu saavutada. Keeruline on olukord ka “Põhja” piirkonnas, kus vaenlane üritab kanda kinnitada eesmärgiga edasi tungida linna lääneservadesse. Märkidena antakse pidevaid kallaletungikatseid ja lõputut arvu Katsapi jalaväge ning iga kaitseväe üksus pingutab, et takistada vaenlase edasiliikumist ja vastavalt linna täielikku hõivamist. Lihtne pole praegu ka linnast lõuna pool, kus moskvalased üritavad läbi suruda SOU positsioone Stupochoki piirkonnas. Seal suudavad nad ikka enam-vähem vaenlast tagasi hoida. See on oluline rindelõik, kuna see on otsetee Kostjantõnivka linna, millel on oluline roll nii logistikas kui ka piirkonna kaitses. Agressori jaoks on see oluline eesmärk, millele nad on pikka aega keskendunud.

Venelased ründasid Toretski suunas 11 korda kaitsejõudude positsioone. Sissetungi peamised jõupingutused koondati Toretski, Bila Gora ja Scherbinivka asulate lähedusse. Hetkel üks vastasseis jätkub.

Alates hommikust on venelased Pokrovski suunas 50 korda üritanud meie kaitsest läbi murda Elizabethi, Foxi, Greeni, Ray, New Labouri, Pokrovski, Udaachne, Kotline, Novovasilivka, Silveri, Petropavlivka, Novoandriyivka, Dachne, Shevchenko ja Yantarne. Praegu on käimas kuus kokkupõrget. Mirnogradis ja Pokrovskis kukutas vaenlane Kabi.

Novopavlovski suunas ründas vaenlane üheksa korda meie positsioone Konstantinopili, Neskučne, Vremivka ja Rivnopili asulate juures kolm kokkupõrget – jätkake. Vaenlase suunal rakendas lennundust aktiivselt õhulööke Novopil, Malinivka, Konstantinopil ja Velika Novosilka.

Siversky, Orihivskky, Gulyaipilskky ja Pridniprovskky suundades pole vaenlane päeva algusest peale ühtegi aktiivset tegevust sooritanud.

Operatsioonitsoonis Kurskís tõrjusid Ukraina kaitseväe üksused ööpäeva jooksul 17 Vene sissetungijate rünnakut.

Teistes suundades pole olukord oluliselt muutunud.

________________________________________________

• Pärast Ševtšenko küla hõivamist Pokrovski suunas läks idas asuv Zelenoe küla Vene relvajõudude kontrolli alla. Edasiminekut täheldatakse ka Ševtšenkost läänes, Solenoje külas. Samuti teatatakse, et Velikaja Novosjolka poole tungimise ajal vallutati Neskutšnoje küla. Teistel andmetel aga võitlus asula nimel veel käib.
• Engelsi naftabaas põleb jätkuvalt. Nad kirjutavad, et vahuaineid napib, nii et nüüd oodatakse, kuni see läbi põleb. Kolm mahutit hävis ja veel kuus said kannatada. Kogu strateegilise lennuvälja 800 000-tonnine kütusehoidla oli rivist väljas.
• Roman Svitan arutas 12. jaanuari uues sõjalises värskenduses järgmisi teemasid:
  – Venemaal Nižnekamski linnas (Tatarstan) puhkes Taneco naftatöötlemistehases (rafineerimistehases) tulekahju ja töötajad evakueeriti.
  – Ukraina relvajõud võtsid Kurski piirkonnas vangi kaks Põhja-Korea sõdurit. Nad said haavata, kuid jäid ellu ja viidi Kiievisse;
  – Venemaal Saratovi oblastis Engelsi linnas põleb naftabaasi põleng juba viiendat päeva pärast droonirünnakut.

• Kaugus rindejoonest Dnipropetrovski oblastini on vähenenud alla 7 km, nii et vaenlane saab suurtükiväe ja õhutõrjekahuritega löögi anda piirkonna piiriäärsetele kogukondadele

• Trumpi rahvusliku julgeoleku nõuniku kanditaat Mike Waltz Ukraina teemal ABC News’le:
  • varsti kõne Putiniga,
  • varsti rahuläbirääkimised,
  • Zelenski on nii valmis, kuid vajab noori väljakutsumist.
  • Ukraina saab stabiliseerida ja heidutada,
  • kogu territooriumi tagastamine on ebareaalne,
  • relvarahu on esimene samm.

  Ettevalmistused läbirääkimisteks on käimas. Sõda on takerdunud II maailmasõja stiilis inimeste ja ressursside hakklihamasinasse, millel on III maailmasõja tagajärjed.

  • Käivad ettevalmistused [Trumpi ja Putini] kohtumiseks. <…> Trumpi vaatenurgast on võimatu tehingut sõlmida, kui teil pole vastaspoolega mingit suhet ja dialoogi. Ja me loome need lähikuudel. Ootan lähipäevil ja nädalatel vähemalt kõnet [Trumpilt ja Putinilt].
  • President Zelenski ütles Pariisis: “Olen valmis teiega koostööd tegema, et see sõda lõpetada. Lõpetagem see õiglaselt, vastutustundlikult ja viisil, mis kaitseb Ukraina tulevikku.”
  • Mida me peame nägema, on lahinguvälja stabiliseerumine ja palume ukrainlastel lahendada probleemid elavjõuga. Neil on tõsiseid probleeme, nende mobilisatsioonivanus on 26, mitte 18, nad võivad kutsuda sadu tuhandeid värvatuid.
  • Kui kuuleme moraaliprobleemidest, probleemidest rindel – vaadake, kui ukrainlased nõuavad kogu maailmal demokraatia nimel all-ini, siis me vajame, et nad läheksid ise demokraatia nimel all-ini.
  • Kindlasti võitlesid nad vapralt, väga õilsalt ja pidasid tugevalt vastu, kuid elavjõupuuduse probleemile peame nägema lahendust, küsimus pole ainult relvades, laskemoonas ja uute tšekkide kirjutamises. Asi on selles, et rinne peab stabiliseeruma, et saaksime alustada mingisugust tehingut.
  • Trump ütles, et lõpetab sõja enne, kui ta üldse ametisse astub. Nüüd saame aru, et seda ei juhtu, on jäänud vaid 8 päeva. Mis on relvarahu realistlik tähtaeg?] Soovime relvarahu igal minutil ja igal päeval. Ma arvan, et mõlemal poolel tuleb paus, esimene samm, mis võimaldab meil hakata kavandama mingit läbirääkimistega lahendust. (Üldiselt vältis ta vastamist, – toim.).
  • Trump ei välistanud võimalust kasutada sõjalist jõudu Panama kanali ja Gröönimaa vallutamiseks. Kas ta on tõsine? Kas selline võimalus on tõesti olemas?] Tõsised on ohud, millega me Arktikas ja läänepoolkeral silmitsi seisame. <…> Meil ​​on Panama kanalis olulisi varasid, mida oleks hea Hiina eest kaitsta.
  • Üle Gröönimaal. Meie suurtel sõpradel taanlastel on Gröönimaal vaid paar koerarakendit. Ja me näeme, et Venemaal on seal 60 jäämurdjat, kriitiliste mineraalide, nafta ja gaasi maardlad ning avanevad uued mereteed. Aitab, meie vastased ei tohi tulla meie läänepoolkerale ega ohustada meie rahvuslikku julgeolekut ning president Trump on valmis astuma suuri ja julgeid samme, et USA oleks hästi kaitstud.
  • Kas see on diplomaatiline eesmärk või kavatsete nende eesmärkide saavutamiseks kasutada sõjalist jõudu?] President Trump jätab alati kõik valikuvõimalused lauale. Kuid on palju muid asju, mida saaksime teha, et olemasolevatest lepingutest mööda hiilida. Gröönlastelt kuuleme, et nad taotlevad iseseisvust, mis avab kõik muud teed. Kuid president Trump ütles, et erinevalt tema eelkäijast ei võta me seda võimalust laualt maha. Riigikaitse on ülemjuhataja esimene prioriteet.

• USA asepresidendi kanditaat JD Vance: “Meil on Gröönimaal juba väed. Gröönimaa on Ameerika jaoks strateegiliselt väga oluline. Ja sellel on palju suurepäraseid loodusvarasid.”
• Morgan Stanley finantseerija Craig Kennedy uudiskirjas Navigating Russia: Venemaa tegelikud sõjakulud on kaks korda suuremad kui tema kaitse-eelarve tänu varifinantseerimisele. See loob tohutuid riske majandusele ja potentsiaalselt nõrgendab Moskva positsiooni läbirääkimistel Ukraina üle. Kreml on loonud paralleelse varisüsteemi Ukraina vastase sõja finantseerimiseks laenude kaudu.Vahetult pärast sissetungi Ukrainasse, 25. veebruaril 2022, allkirjastas Vladimir Putin kaitseettevõtete sooduslaenude muudatused. See võimaldas juba 2022. aasta keskpaigast saavutada ettevõtete laenuvõtmise järsu tõusu 71% võrra 415 miljardi dollarini ehk 19,4% SKTst. Seda on rohkem kui 2022. aasta sügisest 2024. aasta sügiseni ulatuvad nafta- ja gaasitulud ning kaitse-eelarve kulud kokku. Sellest kuni 250 miljardit dollarit läks sõjaga seotud ja sageli maksejõuetute ettevõtete rahastamiseks.Kremli hoogne laenamine on võimaldanud tal luua eksliku mulje, et valitsus suudab oma kaitse-eelarvet täita. Kuid just see paralleelskeem sai Kennedy sõnul 2024. aasta teisest poolest inflatsiooni ja intressimäärade üle 21% kasvu peamiseks teguriks. Isegi Venemaa keskpank peab sellist sooduslaenu andmist ohuks riigi majandusstabiilsusele. Keskpanga ametnike sõnul tekitavad kõrged laenukulud selliste suurettevõtete nagu Gazpromi ülevõlgnevuse riski, mis laenas Euroopa ekspordi kokkuvarisemisest tekkinud kahjude katmiseks raha 22% ja rohkem. Tõenäoliselt tuleb valitsusel peagi enda kanda võtta võlgades olevate ettevõtete päästmine, mis kokku võivad “ära süüa” kuni poole kogu eelarvest. Pärast seda ei saa Kreml rahastada armee ümberrelvastumist, kui Lääs ei leevenda sanktsioone.Täna varjab Venemaa, nagu ka NSVL enne teda, sõjatööstuskompleksi rahastamisega asjade tegelikku seisu, et läbirääkimistel parem välja näha. Kuid nüüd, mida kauem Kreml Ukrainas relvarahule viivitab, seda tõenäolisem on, et riiki tabab krediidikriis. Ainus väljapääs olukorrast sõja jätkamise nimel on taotleda läbirääkimiste teel sanktsioonide tühistamist. Kennedy soovitab Ukraina võimudel mitte nõustuda relvarahu tingimusena sanktsioonide leevendamisega ja nõuda, et lääne ressursid suudaksid lahinguväljal ületada Venemaa vägesid. Samal ajal võib Kiiev taotleda uut relvapaketti ja karmistada sanktsioone. Kennedy usub, et osa Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine on Kiievile vastuvõetav vaid juhul, kui see saab tingimuseks sõja täielikule lõpetamisele ja reparatsioonide maksmisele.
• Zelenskyy õhtune kõne lühidalt:
  ▪️Rindel ülemjuhataja Syrsky aruanne;
  ▪️President tegi siseministrile ja diplomaatidele ülesandeks valmistuda Californias tulekahjude kustutamisel osalemise võimaluseks. 150 meie päästjat on juba valmis;
  ▪️Zelenski tuletas meelde, et Ukraina pakkumine aidata nn Transnistriat kivisöega on kehtiv. Kuid ta lisas, et selle kvaasimoodustise nn autoriteetidelt vastavat reaktsiooni ei tulnud. Tema hinnangul mängivad nad Kremliga kaasa, et destabiliseerida sotsiaalpoliitiline olukord Moldovas enne valimisi.