Paul Vaha tekstid -Euroopa allakäigust

Kas globaliseerimine on hea? Ei ole hea … vähemalt mitte sellisel kujul nagu seda liberaal-sotsialistid koos vabaturu idealistidega on teinud.

Kas tugevad rahvusriigid – piljardikuul riigid on hea? Ei ole hea, vähemalt mitte 19-20 sajandi kujul.

Kas digitaliseeritud tsentraliseerimine on hea? Ei ole hea, mitte kujul nagu seda räniorus aru saadakse.

Kas liberaal-sotsiaalne projekt on hea? Ei ole hea, vähemalt mitte kujul nagu seda Lääne-Euroopas läbi on viidud.

Kas DEI ja 100+ soo pealesurumine on hea? Ei ole hea, vähemalt mitte kujul nagu seda saksa rohelised ja BLM on teinud.

Kas liberaalne vabaturg on hea? Ei ole hea, vähemalt mitte  kujul nagu seda tarbimisühiskonna finantsmudel on teinud?

Kas rohepööre on hea? Vajalik, kuid mitte EL kliimahulluse näol, mis on muutunud rohepesuks, äriprojektiks, dogmaatiliseks rohefašismiks või rohekommunismiks – mis kellelegi hullem sõimusõna tundub. Usufanaatikud ühel pool, neid ära kasutavad ärihaid teiselt poolt.

Kas reaalpoliitik maailm on hea? Ei ole hea, vähemalt mitte kujul nagu seda Bismarcki-järgne maailm on näinud, ka mitte Trumpi äriprojekt-reaalpolitiik.

Kas jõudude tasakaalu maailm on hea? Parem oleks siiski, kui lepitaks selles kokku ilma maailmasõjata ning pandaks paika uued reeglid.

Kas parem-radikaalne pööre on hea? Ei, sest see elimineerib küll ühed halvad küljed, kuid toob esile teised ja ei arvesta erinevustega üldse.

Mis siis tuleks teha? Jääb üle tõdeda, et Alan Watsi ütlus, et parim valitsus on see, kes/mis „muddling through“ on siiski õige …

Mis siis nüüd kõigi nende eelnevate välistustega, millele võib lisada veel mitu korda sama palju teisigi, teha? Mis on ideed tulevikuks? Kas kellegi neid on? Mis on terve mõistus, le bon sensé, common sense, der gesunder Menschenverstand, talupoja tarkus?

Kas see mida Trump teeb on tervemõistuslik? Ei ja jah. Milleks tollid? Milleks Kanadat ähvardada? Milleks destabiliseerida niigi ebastabiilset maailma majanduslikku olukorda? Et saavutada õiglust? Isegi kui see on nii, siis niisuguste meetoditega seda ei saavuta. See on protsess, mida kalibreeritakse aastaid. Samas Milleks USAle Gröönimaad ja Panamat? Kõigepealt Panama. Kanali kontroll ei ole ameeriklastele triviaalne vaid eksistentsiaalne küsimus. Sellega ei saa nagu Kuubaga, a la, kui nõukalased nõustusid sinna rakette mitte panema siis ameeriklased (diil muide nägi ette et venelaste raketipaigutusest loobumise eest viisid ameeriklased teatud raketitüübis, mis olid juba Türki ja Saksamaale pandud, minema, nii et venelased said, mis tahtsid! – sellest kummagi poole avalikkus muidugi ei teadnud midagi) jätavad Kuuba rahule. See võis seal mädaneda ja mädaneb tänagi edasi marksistlik-art-dekoolikus düstoopias. Ei Panamat on niivõrd vaja, et kui hiinlased seal maid ja kompaniisid soetasid, siis see lihtsalt ei ole vastuvõetav. Sama käib Gröönimaa kohta. Taani küll lubas sinna investeerida nüüd aga Taani on selles mängus nagu udusulg raskekaallaste kõrval. Täiesti mõttetu tegija. Kui EL oleks võimeline seal kaasa mängima, siis mine tea, võib olla ei oleks ameeriklased nii närvis, aga ei ole ju. Miks ei ole? Sellest hiljem. Seega, tuleb tunnistada, et – arvestades venelaste ja hiinlaste huve Gröönimaa vastu – miskit ei jää üle. Küsimus on muidugi kommunikatsiooni viisis ja stiilis, kuid see on ju ainult väline külg, sisuline külg ei muutu sellest. Ameeriklaste mingit laadi kontroll Gröönimaal on vältimatu.

Kui nüüd mõelda gröönlaste seisukohast siis on ju selge, et see mida gröönlased tahavad, on iseseisvus. Taanlased neid muidugi väga ei ahista, kuid siiski. Ja kui vaadata puhtalt õigluse vaatepunktist, siis väide, et ameeriklaste mingit laadi kontroll Gröönimaa üle on vältimatu, on lihtsalt raevu ajav. Kuidas nii, karjub suur osa ka meie ühiskonnast, gröönlastel on õigus olla iseseisev! See on sama hea, kui öelda, et suurte riikide mõjusfääride jutt on põhjendatud! Siis on ka venelastel õigus nõuda, et NATO oma väed Ida-Euroopast ära koristaks. Vähemalt nii lähedalt nagu 100 km Peterburist! Sellist argumentatsiooni ei ole ma kuulnud, kuid see on igati loogiline. Mõjusfääride poliitikat ei tohi olla, kinnitavad liberaalid. Aga kuidas me seda väldime? Kas Hiina Vöö ja Tee initsiatiiv ei ole juba 2017 aastal laienenud Panamasse? Kas Hiina kompaniid ei omagi kolmandikku Panama lüüsidest? Kas nad ei omagi seal kahte sadamat: Galboad ja Manzanillot, kas nad ei ole juba 2014 investeerinud Panama City metroosse, kas Huawei ei ehitagi üles Panama telekommunikatsioonide võrke, kas nad ei ehitagi seal teid, ei raja hüdro- ja tuuleenergia taristut ja nii edasi… ah et see on ju hea? Huvitav, et hiinlased ei tee seda näiteks kommunistlikul-vennalikul Kuubal? Jah, Kuubale on nad investeerinud ka aga palju-palju vähem. Üldse on Hiina investeerinud Ladina-Ameerikasse, kuid fookuses on ikkagi strateegiliselt olulised alad. Gröönimaaga ei ole hiinlastel seis nii hea, kuid juba asjad liiguvad … Lisaks liiguvad seal aktiivselt Hiina ja Venemaa sõjalaevad.

Selline vaade on loomulikult iseloomulik IR realistide koolkonnale. See põhineb pessimistlikul vaatel inimese olemusele. Liberaalne rahvusvaheliste suhete koolkond vaatab inimese olemusele optimistlikult: kõik läheb paremaks. Aga kas see on alati nii? Meie kangelane (täiesti siiralt) Lennart Meri kuulus viimasesse koolkonda (nii argumenteeris kunagine number ajakirjast „Diplomaat“). Mis ta tegi? Esimese asjana pärast Vene vägedest vabanemist hakkasime me (tema ärgitusel) taotlema NATO ja EL liikmelisust. Kui meid hoiab üleval „väikeriikide tuumapomm“, siis milleks seda vaja oli? Äkki Lennart sai väga hästi aru, et õigus on tore asi, aga esiteks, et seda õigust tagada, peaks olema klubis (EL) kus reeglid kehtivad. Ja et kõike seda tõeliselt tagada, peaks olema sõjalises klubis. Äkki ei olnudki ta nii optimistlik inimloomuse suhtes? Võidakse väita, et läbi Taani on Gröönimaa juba klubis. Ehk jääks ta sinna ka pärast iseseisvumist, eriti arvestades, et kõigil on seal ikkagi suured huvid? Ülimalt haruldased maavarad, Arktika võte ja muu selline. See ongi see häda, et mõlema klubi (EL ja NATO) töökindluses on põhjust kahelda. Vähemalt ameeriklased kahtlevad. Kas neil ei ole selleks alust?

Miks NATO loodi. Sest tekkis vastasseis kahe bloki vahel. Endised liitlased läksid tülli. Mõned lausa ütlesid (Patton), et me tapsime vale vaenlase. NATO moodustati 1949 ja juba 1955 moodustasid Lääne-Saksa väed peamise osa läänepiiri kaitsest. Sisuliselt ei saanud ilma sakslasteta ja muidugi tahtsid sakslased end isa ka kaitsta. Kogu ideoloogia unustati ja Saksamaast sai NATO osa. Sakslastel oli läänerinde kaitses pool miljonit meest, samal ajal, kui ameeriklased hoidsid Euroopas 300K, britid hoidsid Saksamaal max 70K ja Prantslased 50K. Sakslaste reservis oli 1M, USAl 300-400K Euroopa jaoks, brittidel max 100K ja prantslastel max 200K. ehk siis ilma sakslasteta oleks Lääne-Euroopa kaitse kokku kukkunud. Kokkuvõte – eurooplaste ja eriti sakslaste kontributsioon NATOsse ja omaenda kontinendi kaitsesse oli see tegur, mis lubas ameeriklastel kontsentreeruda kogu maailmale. Samal ajal tasub meeles pidada, et erinevalt tänasest päevast oli just Euroopa sõjateater peamine võitlusareen.

Mida me näeme tänapäeval? Näiteks sõjaline eelarve rahanumbrites:

Aasta     US          GER       FR          UK

1990      $ 299 billion        $36 billion           $47 billion           $36 billion

2000      $ 287 billion        $32 billion           $40 billion           $36 billion

2010      $ 698 billion        $48 billion           $61 billion           $54 billion

2020      $ 732 billion        $53 billion           $52 billion           $59 billion

2024      $ 877 billion        $60 billion           $58 billion           $73 billion

Samal ajal oli dollari inflatsioon tarbijahinna indeksi järgi 132%. niisiis, kui konservatiivselt võtta siis kahekordne. Seega, UK on oma sõjalise eelarve hoidnud enamvähem 1990 tasemel, Saksamaa ja Prantsusmaa on kõvasti alla tulnud ja USA on samal ajal suurendanud 1/3 võrra. Võrreldes sõjalisi eelarveid 2024:

United States: Around $877 billion

China: Approximately $293 billion

Russia: Estimated at $97 billion

European Union: Collectively around $292 billion

Need on muidugi umbkaudsed numbrid, mida ma kasutan, erinevad allikad annavad erinevaid numbreid, kuid suurusjärgud on enam vähem õiged, tasub tähele panna, et kuigi Vene eelarvereeglid on segased ja ei kajasta kahtlemata kogu sõja finantseerimise kulu, siis ka selle arvestuse järgi investeerivad venelased rohkem, kui Saksamaa või Prantsusmaa või Suurbritannia. Samal ajal, kui nende SKT jääb Saksamaa omale 3 x alla. EU sõjaline eelarve tervikuna võib näida ju suur, eriti, kui võrrelda venelastega, kuid esiteks võrreldes ameeriklastega on see ikkagi lausa naljakas, teiseks sisaldab see väga suures osas personali ja muid tegevuskulusid ja võib-olla ka pensioneid (USA’l on pensioniarvestus sõjalisest eelarvest väljas).

Eriti huvitav on, kui vaadata Hiina sõjalise eelarve tõusu sellel ajal:

1990: Approximately $10 billion

2000: Around $20 billion

2010: Estimated at $78 billion

2020: Approximately $209 billion

2024: Estimated at $293 billion (B edaspidi)

Kui võrrelda sõjajõudude suurust:

Riik;  Isikkoosseis;  Reservid;  MBT;  Hävitajaid;  Laevu

US          1,4M    800K      6000      2000      490

UK          200K      80K        227        160        70

FR          205K      35K        406        225        60

GER       184K      30K        250        150        60

Hiina      2M         1M         5000      1500      350

VF          1M         2M         12000    800        600

Need numbrid on igati vaieldavad, erinevad allikad erinevad veidi, samuti ei näita need näiteks vägede valmidust, mis tüüpi laevad ja nii edasi (USAl näiteks 11 lennukandjat, teistel max 2), aga asi ei ole selles, point on suhtarvudes. Kui siia vee lisada, et Bundeswehril on kõigil 8-l brigaadil valmidus 50%, et laod on tühjad kõigil Euroopa liitlastel, tehnika korrast ära ja varuosi ning moona toodetakse näpuotsaga, britid ja sakslased ei suuda sedagi väikest kontingenti täis värvata, ka USA’l on muide probleeme värbamisega, siis saame veel hullema pildi. Sisuliselt võib Eurooplaste numbrid vähendada 50%.

On toodud näiteid Rootsi õiges suunas tegutsemisest. Külma sõja aegsest poole miljoni suurusest sõjaväest (100K tegev ja 400K reserv) on järgi hetkel max arvestuse järgi 20K tegev ja 30K reservi. Soomel on 280K reservarmee (23000 tegevväelast). Tegelik reservisid hulk on 900K. Rootsi kutsub taas ajateenijaid. Kui palju? Max 8K… see on 2x rohkem, kui meil! Soomes kutsutakse aastas 25K. soome sõjaline eelarve 2024 on 8,5B dollarit. Rootsil on see jubedalt tõusnud ja on nüüd 9,5B dollarit. Riigis mille SKT on üle 2x suurem ja elanikke on peaaegu 2x rohkem on sõjaline eelarve 15% suurem? See näitab hästi suhtumist: me teeme nii palju, kui NATO liikmelisus nõuab, meil on ju ühised kaitseplaanid, suuname sinna kuhugi piirile natukene vägesid ja toetame rahaliselt. Mis te meist veel tahate?

Täpselt samasugune on olnud kogu Euroopa suhtumine. Teeme miinimumi või natukene alla seda. Meil ei ole otseselt skin in the game, miks me peaksime, eks? Ja täpselt see ongi see, mis ameeriklastele ei meeldi. Aga kas meile meeldib? Kas rootslased ei lase liugu soomlaste arvelt? Soome on ju eespool. Külma sõja ajal ei lasknud, nüüd selgelt laseb. Kas meie ja Poolakate sõjalised kulutused ja rindel surevad ukrainlased ei ole see, mille arvelt eurooplased liugu lasevad. Kiun on üleval: me oleme rahaliselt rohkem panustanud, kui ameeriklased! Nüüd nad ei arvesta meiega! Rahaliselt? Jah, aga sõjas ei ole raha mingi valuuta. Eriti, kui seda kasutatakse ebaefektiivselt, parandatakse kallilt omaenda vanasid relvasüsteeme suunatakse see Ukraina korruptiivsetesse skeemidesse ja ostetakse relvastust ja moona väljastpoolt. Ameerikast ja mujalt. Ja seda selle asemel, et käivitada omaenda tootmine. Et investeerida tuleviku kaitsevõime tõstmisesse. Antakse omaenda laod tühjaks ja juurde ei toodeta! Arvestatakse sellega, kes ennast ise kaitsta suudab. Euroopa hetkel selgelt ei suuda. Tal ei ole millegagi Venemaad survestada. Tegelikult ütles Kellog väga õige asja välja Münchenis: me ei taha Minsk 2-te. Või kolme, mis iganes. Miks? Sest Euroopa liidrid ei olnud suutelised kokkuleppeid garanteerima. Lisaks sellele tuli Biden. Vana ja nõrk. Kogu lääs jättis sellise mulje. Putin loobus nendega rääkimast. Sest milleks? Vastu tuleb ainult jutt, jutt, jutt. Mitte midagi konkreetset. Ta otsustas, et ka sõja korral ei järgne midagi konkreetset. Tegelikult, kui vaadata 3 aasta perspektiivis, oli tal õigus. Alguses ehk tundus, et lääs ärkab. Sisuliselt aga seda ei juhtunud. Kuni praeguseni. Kuni tuli Trump. Trumbil on absoluutselt õigus, et sõda ei oleks tulnud, kui tema oleks olnud president. Sõda versus vikerkaarevärvilised lipud, USAID ja rohekommunism? Mida inimesed tegelikult valiksid? Kui nad tegelikult ka aru saaks, kui palju Ukrainas kannatust on … imelik, et isegi meil sellest aru ei saada ….

Kas praegu on midagi muud kui ainult jutt-jutt-jutt (mille taustal afgaanid jälle sealsamas Münchenis lapsi ja naisi tapavad). Kas Vance´l ei olnud õigus, kui ta eurooplastele ütles, et nende probleem ei olegi niivõrd sõjalised kulutused, kuivõrd lääne väärtustest ära pööramine. Vaja materialistlikke tõendendeid:

US ja EU SKT’de võrdlused alates 1990: 1990 elas ELis 350 miljonit ja USis 250M. EL SKT oli u 7,3T, US oma 5,8T. Aastal 2024 elab EL’is 450M ja US’s 335M, SKT on vastavalt 17,2T ja 26,9T. Kui Inflatsioon maha võtta on EL’i SKT suurenenud noh mingi 10%, US’s noh mingi 120%. EL elanikkond on isegi rohkem kasvanud, Ida-Euroopa arvelt küll, aga ikkagi. Ka UK, FR ja GER SKTd on kasvanud kaks korda, kuid kui võtta inflatsioon maha, siis vast 10%.

Investeeringud teaduse arengusse ja AI’sse? EL investeerib teadusesse kokku 100B, US 150B, AI-sse vastavalt 60B, EU 24B. Hiina investeerib samal ajal R&D-sse 300B ja AI-sse 20B. ei ole mõtet minna edasi mikrokiipide, tuumatehnoloogia ja muu sellisega, suhtarvud on samad või veel hullemad. Energeetikaga on Euroopa, eriti Saksamaa, end täielikult nurka mänginud. Ja seda isegi mitte Nordstreami pärast. See oli hädaväljapääs hädaolukorrast. Rohefašistid surusid läbi tuumaenergiast loobumise. Greta Thumbergi laadsed tooted elimineerisid söe ja muud normaalsed energiatootmise viisid. Mis siis jäi vaestel sakslastel üle? Ka ameeriklased tabasid ära, et Nordstream võib Saksamaa ühisest strateegilisest keskkonnast välja viia. Seepärast pidid ukrainlased selle õhku laskma. Väidetavalt. Igal juhul oli Trump väga kriitiline selle suhtes. Miks? Ja Miks Vance ikkagi nii Eurooplastele ütles? Et lääne väärtused? Sest need on ikkagi kristliku tsivilisatsiooni väärtused. Sallivus on üks nendest, kuid kui see muutub ajuvabaduse diktaadiks, siis see nii enam ei ole. Euroopas ei olegi sõnavabadust ja ei ole demokraatiat. Seesama fenomen viis Brexiti ja Trumpi võimule tulekuni. Seesama patroniseeriva, elitaarse ülbuse ja rahvast lammasteks pidamise fenomen. Kes julgeb Euroopas öelda, et ta ei ole roheline? Et loodust saab ja tuleb kaitsta teisiti, kui Brüsseli bürokraadid seda teevad surudes seda ilmale peale ka veel? Et ta ei poolda immigratsiooni? Et ta seisab pereväärtuste ja rahvusliku uhkuse eest? Et ta on kristlane? Et DEI võib olla ka Aafrikas ja kui soovite minge propageerige seda seal? Ah et see ei ole seotud majanduslike makronäitajatega? Või sõjalise võimega, Või teaduse ja tööstusega? Otseselt on. Numbrid näitavad seda. Loogika ütleb seda. Sest Eurooplane oma olemuselt on konservatiivne. Kõik rahvad on, on seda oma rohujuure tasandilt. Ja rahval on halb, kui talle paska pähe surutakse ja kui see talle ei meeldi, siis on see tema enda mahajäämuse süü. Rahvas ei sünnita, läheb ära, helgemad pead otsivad rakendust Ameerikas, Araabia poolsaarel, isegi Hiinas. Inimene ei arene vaid vegeteerib, ei otsi väljakutseid vaid head äraolemist. Ainus, mis progressist järgi on, on tehniline progress. Ja meie oleme selles maas. mahajäämus kasvab. Sest mis eurooplased teevad, et järgi võtta? Räägivad-räägivad-räägivad. Kolm aastat sõja algusest ja nüüd tõesti …. No nüüd tõesti on vaja midagi teha! Ei. Praegu tundub, et sakslased laseksid end venelastel okupeerida ja siis ka ei hakkaks midagi tegema …

1950 alguses oli oluline, et Euroopa oma võimed taastaks. Et Euroopa ja lääne tsivilisatsioon tervikuna jääks püsima. Kõik said sellest aru. Ameeriklased, eurooplased, sakslased ise. ELi moodustasid katoliiklased. Sest see oli tervemõistuslik ja nead käituseid terve-mõistuslikult. Tsivilisatsioonikaitse oli püha. Kusagil oli müür ja müüri taga talv. Kõigile oli see kasulik. Nii ameeriklastele, kui eurooplastele. Huvitav küsimus kõlas eile meedias: mida oleks vaja teha et eurooplased hakkaksid jälle usaldama ameeriklasi? Eurooplased ameeriklasi? Äkki asetaks küsimuse vastupidi? Eurooplasi ei usalda keegi: ei usalda venelased, sest nad teavad, et sealt tuleb ainult sooja õhku, ei usalda ameeriklased, sest nad ei saa aru, mis on euroopa väärtused, ei usalda meie ka muide, sest me ei tea, kas eurooplased meile ikka appi tuleksid. Ameeriklastes ei ole ju kahtlust olnud … ennem. Miks me oleme hüsteerias praegu? Sest TÄNU EUPOOPA KÄITUMISELE hakkame me kahtlema, kas ameeriklased ikka tulevad!

Osa meie ühiskonnast samastab USA’d selle praeguse administratsiooni võimu all Venemaaga. Siin päev-paar tagasi ütles selle välja Harri Tiido. Euroopa olevat löögi all kahest suunast. Üldse on meil kombeks neid jõude, kes ka Euroopas omavad natukenegi strateegilisemat vaadet paremäärmuslasteks ja venemeelseteks kutsuda. Sildid külge ja rohkem ei ole mõtet rääkidagi. Minagi olen nüüd Kremli käsilane, kuna ei poolda tuugeneid. Vana tuttav stratcom võte. Nii vana, kui inimkond ise. Me kasutame seda loomulikult ja mõtlemata ja kõik usuvad. Siis, järgmises astmes, kui ei ole enam selge, kas kõik usuvad, hakkame me veel rohkem hämama ja teeme selgeks, et kes ei usu on harimatu. Aga see ei ole praegu oluline. Oluline on, et ei tule kuidagi välja, et USA praegune administratsioon tahab Euroopat hüljata. Vastupidi. Asi on hoopis selles, et ameeriklased saavad väga hästi aru, et ilma lääne solidaarsuse ja ühtsuseta, ei ole võimalik uus maailma julgeolekuarhitektuur. See, et see tuleb, ei ole Putini luul. See on juba kohal. See on jõudude vahekord, mis ei ole päris selge aga mis tuleb paika saada. Eriti siis, kui tahetakse reeglite põhist maailma. Sest nagu on selge uus arhitektuur saab paika panna ka reeglid. Need ei pruugi olla viimastest sugugi need erinevad. Ja selle paika panemiseks vajad USA liitlast, tõelist, tugevat, sõnapidavat liitlast, nii nagu see oli külma sõja ajal. Ja selleks on vaja eelkõige Saksamaad. Nii nagu see oli külma sõja ajal. Sest Ida-Euroopa kaitsmine ja Venemaa survestamine (mine tea ehk ka liit) ei ole võimalik üle Salsamaa. Sellest huvi Saksa valimiste ja sisepoliitika vastu. Lisaks muide, ka puhtalt idealistlik suhtumine lääne tsivilisatsiooni ühte tugisambasse. Meie, eurooplased (ja ka poo ameeriklastest) peame saama uuesti täiskasvanuks ja võtma vastutuse. Kas see on Euroopas üldse võimalik veel?