Operatiiv- ja sõjaga seotud info 29. mail

OPOLUKORD 29052025

ISW: Vene väed liiguvad hiljuti Kurski oblastis ning Chasiv Jari, Toretski, Pokrovski ja Velika Novosjolka lähedal.

Zelenskõi sõnul mobiliseerib Venemaa kuus 40 000–45 000, Ukraina 25 000–27 000 sõdurit. „Kui USA saadab signaale, et tahab Venemaaga midagi positiivset ette võtta, siis Venemaa suurendab oma mobiliseerimist,“ ütles president Volodõmõr Zelenskõi.

 

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 28.05.2025 kell 22.00

Päeva algusest on toimunud 197 lahingukokkupõrget.

Vaenlase kolm rünnakuoperatsiooni toimusid täna Starica, Vovtšanski piirkondades Harkivi suunas.

Kupjanski suunas püüdis vastane meie üksusi Zagrizovoye ja Green Grove’i piirkondades okupeeritud positsioonidelt välja tõrjuda.

Lõmani suunas ründas vaenlane 24 korda, püüdes edasi liikuda Ridkodubi, Kolodjazi, Nadia, Grekivka ja Serebrjanski metsanduse asulate piirkondades, samuti Karpivka, Mediumi, New Miri ja Green Valley asulate suunas. Käimas on kolm kokkupõrget.

Siverski suunas peatasid meie sõdurid edukalt kolm rünnakut Verhnjokamjanske ja Grigorivka asulate suunas.

Kramatorski suunas peatasid kaitseväed 15 vaenlase edasitungikatset Markovõi, Eelkäija suunas ning Time Yari ja Valge mäe lähedal.

Vaenlane üritas 21 korda tungida meie kaitseliini Toretski suunas Toretski, Dilijivka, Družba piirkondades ning Pleštšijivka ja Oleksandro-Kalinovõ suunas.

Päeva jooksul viis agressor Pokrovski suunas läbi 52 rünnakut ja pealetungioperatsiooni Mirolyubivka, Malinivka, Mirne, Lisivka, Kotline, Udaachne, Kotlyarivka, Gorikhove, Oleksijivka asulate piirkonnas ning Zorja, Rusin Jari, Novomõkolaivka ja Jablunivka asulate suunas. Lennurünnakud said pihta Dovga Balka, Zorja, Oleksandro-Kalinove, Novotoretske, Pokrovski, Novoukrainka, Mirnogradi ja Suhiy Jari asulatele.

• Aprillis ja mais moodustasid venelased Kostiantynivka ja Pokrovski vahel Ukraina kaitseliinide vastu ohtliku reljeefse tsooni. Nn kevadine pealetung on edenenud suhteliselt kiiresti ja olukord võib lähitulevikus tõsiseks probleemiks areneda.

Malinivka kannatas lennurünnaku suunas asula.

Orihivi suunas toimus kuus lahingukokkupõrget, vaenlane üritas edasi liikuda Štšerbaki, Stepovo, Novodanilivka ja Robotine asulate lähedale. Käimas on üks lahing.

Pridniprovski suunas toimus täna kaks lahingut vastasega.

Kurski suunas toimus täna 32 lahingukokkupõrget. Päeva jooksul sooritas vaenlane 193 suurtükitule, sealhulgas kolm reaktiivtulesüsteemidega, sooritas 16 õhurünnakut ja heitis alla 30 kontrollitud pommi.

_________________________________________________

• Öise operatsiooni käigus tabasid droonid edukalt mitmeid võtmesihtmärke Venemaa Föderatsiooni keskosas, tekitades olulist kahju sõjalis-tööstuslikule infrastruktuurile ja logistikakeskustele. Need rünnakud olid hoolikalt planeeritud ja koordineeritud rünnaku tulemus, mille käigus katsetati erinevat tüüpi droone, mis näitasid üles suurt efektiivsust ja täpsust.

• Reuters: Putin nõuab lääneriikidelt kirjalikke garantiisid NATO laienemise peatamiseks Ukraina rahulepingu osana. Lisatingimuste hulka kuuluvad:
  ▪️ Ukraina jääb igaveseks neutraalseks
  ▪️ Mõnede lääneriikide Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamine
  ▪️ Venemaa välismaal asuvate varade vabastamine
• Venemaa endine peaminister Mihhail Kasjanov analüüsis Jevgenia Kutnovaga antud intervjuus Kremli rahu”algatuste”, vaherahu memorandumite ja Trumpi käitumise olemust. Tema sõnul ei paku Venemaa Föderatsioon läbirääkimisi – see nõuab alistumist. Trump püüab sõjateemast kõrvale hiilida, ilma Putinit hukka mõistmata ja sanktsioone tugevdamata. Putin peab kurnamissõda, armee rotatsioon põhineb rahal ja puhvervöönd on hiiliv edasiliikumine, mitte ulatuslik pealetung. Kasjanov ennustab, et sügisel on Kreml majandusprobleemide tõttu vastutulelikum.
  • 00:21 Miks algatas Venemaa Föderatsioon ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumise?
  • 02:03 Mida tähendab pikamaarelvade piirangute kaotamine?
  • 03:39 Kas Venemaa Föderatsioon intensiivistab oma suurtükituld pärast Lääne otsust relvi üle anda?
  • 04:39 Miks Trump vaikib Putini-vastaste sanktsioonide osas?
  • 07:16 Kas USA-l on Ukraina strateegia?
  • 08:36 Kuidas hindab Kasjanov Venemaa Föderatsiooni niinimetatud “memorandumit”?
  • 10:05 Mida Kreml tegelikult “vahurahult” tahab?
  • 12:03 Miks ähvardab Kreml veel 6 või 8 piirkonda enda valdusse võtta?
  • 12:44 Puhvertsoon: Putini plaanid ja mobilisatsiooni probleem
  • 15:52 Millele Venemaa armee toetub ja miks kõik tugineb rahale?
  • 18:11 Mida Kreml tegelikult Ukrainalt tahab?
  • 20:00 Meeleolu Putini ümber – kas soovitakse sõda peatada?
  • 21:36 Kas Ukraina kohalolek NATO tippkohtumisel on oluline signaal?
  • 23:00 Kuhu sõda suundub – ja mis toimub praegu rinnetel?

• Aastaid on Venemaa peaaegu igal ööl Ukrainat rakettide ja droonidega pommitanud. Kuid esimest korda pika aja jooksul on Ukraina vastus olnud nii ulatuslik, et Kremlis on puhkenud paanika.Lennujaamad tule all: Novyny Live’i andmetel on üks Ukraina uutest fookustest Venemaa lennuliiklussüsteemi halvamine – ja see toimib. Droonirünnakud on korduvalt tabanud suuri lennujaamu nagu Šeremetjevo, Vnukovo, Žukovski ning piirkondlikke keskusi Saratovis, Tambovis, Kirovis, Kazanis, Nižni Novgorodis ja mujal. Lende tühistatakse või lükatakse edasi ning avalikkuse frustratsioon kasvab. Nii geograafiliselt ulatuslikus riigis nagu Venemaa ei ole lennundus luksus – see on selgroog. Kui see häirida, lööd otse siseriikliku liikuvuse südamesse.Täppislöögid: droonid ründavad seal, kus kõige rohkem valutab: Ukraina strateegia on kristallselge: ei mingit juhuslikku kaost, ainult sõjalised, logistilised ja tööstuslikud sihtmärgid. Hiljutiste tabamuste hulgas:
  • Shahedi droonitehas Tatarstanis
  • Energija tehas Lipetskis, mis toodab Iskanderi ja Kinžali rakettide komponente
  • Migalovo õhuväebaas Tveris
  • Ivanovos, Novomoskovskis ja Tulas asuvad rajatised süttisid kõik pärast edukaid rünnakuid

  Need ei ole juhuslikud õnnetused. Need on hoiatused – ja need toimivad. Moskva ei tundu enam puutumatu: Droonirünnakud Moskva kohal olid varem haruldased pealkirjad. Nüüd on need rutiinsed. Venemaa pealinn pole enam immuunne ja see ajab režiimi marru. Isegi Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova nimetas hiljuti Ukrainat “lääne koletiseks”.

  Vastulöögid – ja need toimivad: Nii näeb välja „peegeldav“ sõjapidamine: kui Venemaa pommitab, annab Ukraina vastulöögi võrdselt ja strateegiliselt. Mis on tulemus? Eskalatsioon? See on kõige tõenäolisem lühiajaline tulemus. Läbirääkimised? Võimalikud, aga kauged. Külmunud rinne? Valus, aga usutav. Üks on selge: Ukraina kirjutab selle sõja reegleid ümber – ja müüt Venemaa karistamatusest mureneb, üks droon korraga.

• Rheinmetall näitas, kuidas ettevõte toodab Ukrainale mürske. 2800 töötajaga tehas toodab Ukraina relvajõududele laia valikut laskemoona, alates 155 mm suurtükimürskudest ja 120 mm tankimürskudest kuni Ukraina õhukaitse jaoks üliolulise 35 mm Gepardi laskemoonani. Mürsud on mõeldud nii Ukraina armeele kui ka NATO riikide arsenali täiendamiseks. Samuti toodetakse siin kiirendatud tempos Leopard tankide ja Panzerhaubitze 2000 iseliikuvate suurtükkide raudasid, mis on Ukraina kaitse üks olulisi elemente. Rheinmetalli suurim tootmisüksus Unterlußis on Euroopa kaitsetööstuse keskus.
• Vene kindral Sergei Surovikin, kes kadus avalikkuse eest pärast 2023. aasta relvastatud ülestõusu, mida juhtis endine Wagneri grupi juht Jevgeni Prigožin, viibib praegu Alžeerias. Sellest teatas Briti luureteenistus, mis on jälginud Venemaa meedias ilmuvaid sõnumeid. Saadud teabe kohaselt nähti Surovikinit ametlikel fotodel üritustelt Venemaa saatkonnas Alžeerias. Seal identifitseeritakse teda kui “Venemaa sõjaväespetsialistide rühma juhti”.

• Saksamaa kantsler Friedrich Merz: Saksamaa ja Ukraina vahel allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandum Ukrainas toodetud pikamaarelvasüsteemide ehk nn pikamaasüsteemide hankimiseks. Nende ulatusele piiranguid ei seata. Saksamaa rahastab märkimisväärse osa Ukraina Starlinki levialast. Venemaa rünnakud on “laks näkku kõigile neile, kes võitlevad relvarahu eest, mitte ainult Ukrainas endas, vaid ka Euroopas ja USA-s”. Tänulik Saksamaa rahvale ja valitsusele Ukraina toetamise eest!
• Reutersi allikad Kremlis:  Venemaa plaanib eraldada märkimisväärse osa oma külmutatud varadest Ukraina ülesehitustöödeks. Allikate sõnul võib Venemaa Föderatsioon sellega nõustuda potentsiaalse rahulepingu osana, tingimusel et on täidetud vastutusgarantiid:
  • Üks allikatest ütles, et Moskva on valmis üle kandma kuni kaks kolmandikku Ukraina ülesehitustöödeks mõeldud reservidest, tingimusel et on täidetud selged vastutusgarantiid.
  • Osa vahenditest võiks arvatavasti suunata Venemaa kontrolli all olevatele aladele Ida-Ukrainas, mida Kreml peab enda omaks.
  • Teised allikad märgivad, et hoolimata avatusest vahendite kasutamisele ülesehitustöödeks pole jaotamise kohta veel lõplikku otsust tehtud.
  • Kreml nõuab ka, et varade vabastamine peaks olema osa lääne sanktsioonide järkjärgulisest kaotamisest.
  • Eraldi arutatakse, millised ettevõtted saavad ülesehituslepingud – sellest saab potentsiaalse lepingu põhielement.
• Ukraina hakkab importima Ameerika veeldatud maagaasi (LNG) uue marsruudi kaudu läbi EL-i. Gaas liigub vastassuunas Kreekast läbi Bulgaaria, Rumeenia ja Moldova. Esimesed tarned on oodata juunis, kuni 3 miljonit kuupmeetrit päevas. Kui see jätkub ka pärast oktoobrit, võib impordi kogumaht aasta lõpuks ulatuda 700–800 miljoni kuupmeetrini, teatab RBC-Ukraina.
• Venemaal ei õnnestunud Ukrainat jõuga vallutada – nüüd üritab ta läbirääkimiste laua taga tulemust dikteerida. Lavrov süüdistab Venemaa alustatud sõjas Läänt ja ütleb, et Ukraina peab naasma oma 1991. aasta lubaduse juurde – neutraalne, blokiväline ja tuumarelva vaba. Selle staatuse taastamine on Venemaa peamine nõudmine ja see oli kirjas Istanbuli lepingu eelnõus. Lavrov: „16. mail Istanbulis taasalustasime Ukrainaga otseläbirääkimisi ja käskisime Kiievil tühistada kõik diskrimineerivad seadused. Nõuame sama ka järgmises läbirääkimiste voorus. Teavitame sellest peagi. Läbirääkimised on paremad kui sõda. Kuid need ei toimi, kui selle konflikti algpõhjused ei ole kõrvaldatud – nagu president Putin on korduvalt öelnud. Ukraina konflikti – ja julgeolekukriisi Euroopas – vallandas NATO agressiivne laienemine itta. Kuigi nii ameeriklased kui ka eurooplased lubasid NSV Liidule ja hiljem Venemaale, et NATO ei laiene. Venemaa on mures, et NATO liigutab vägesid otse Venemaa piiridele. See piir pikenes palju, kui Rootsi ja Soome, mis olid kunagi neutraalsed, alliansiga liitusid. Ajalugu näitab: kui NATO teie juurde tuleb, siis oodake probleeme. Inimesed mäletavad seda Jugoslaavias, Iraagis, Liibüas ja mujal.“
• Saksamaa on sõlminud Diehl Defence’iga 2,2 miljardi euro suuruse lepingu Ukraina tarnimiseks IRIS-T õhutõrjesüsteemide ja rakettidega. President Zelenskõi Berliini visiidi ajal teatavaks tehtud tehing on osa laiemast 5 miljardi euro suurusest Saksamaa sõjalisest abipaketist.
• Saksamaa ja Ukraina teevad koostööd uute pikamaarelvarelvade väljatöötamisel ja kasutuselevõtul, millest esimesed peaksid Ukraina teenistusse jõudma sel aastal. Merz rääkis 2500 km lennukaugusega rakettidest Ukrainale. See paistab olevat raketiosade tarne, millest Ukraina koostab oma territooriumil näiteks “Bartka” raketid.