Operatiiv- ja sõjaga seotud info 23. septembril

OPOLUKORD 23092025

Rootsi kaitseminister Pål Jonson: „Ühelgi riigil pole õigust Rootsi õhuruumi rikkuda. Rootsil on õigus oma taevast kaitsta, vajadusel jõuga, ja ta teeb seda.“ Analüütik Joakim Paasikivi märkis, et NATO tulistaks Vene lennuki alla tõenäoliselt ainult siis, kui see ignoreeriks lahkumiskäsku.

Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Dobropillja taktikalises piirkonnas. Vene väed liikusid hiljuti edasi Lõmani ja Pokrovski lähedal ning Kostjantõnivka-Družkivka taktikalises piirkonnas.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 22.09.2025 kell 22:00

Päeva algusest on toimunud 143 lahingukokkupõrget.

Ukraina kaitsjad tõrjusid ründajate üheksa rünnakut Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal. Vaenlane sooritas kuus õhurünnakut, heitis alla 17 pommi ja tulistas 154 mürsku, sealhulgas 10 reaktiivsüsteemidest.

• Ukraina väed sisenesid taas Sumõ oblastis asuvasse Oleksijivkasse.

Lõuna-Slobozhanski suunal peatasid Ukraina üksused kümme vaenlase rünnakut Vovtšanski, Vovtšanski talude ja Lääne lähedal ning Odradnõi ja Kutkivka suunas. Kupianski ja Pikomu suunas tõrjusid meie sõdalased Kupianski ja Pimkany piirkondades neli vaenlase rünnakut.

Lõmani suunas peatasid Ukraina sõdurid 12 sissetungijate pealetungi Olgivka, Novojegorivka, Grekivka, Mediumi, Kolodjazi, Stavki, Šandrigolove, Novomihailivka, Derilove, Torske, Zaritšne asulate lähedal ja Stepovoje suunas. Seni jätkub veel viis lahingukokkupõrget.

Siverski suunas üritab vastane siseneda Serebrjanka piirkonda, hetkel on lahing teravnenud.

Kramatorski suunas tõrjusid meie kaitsjad neli zagarbnikiivi katset Stupočoki suunas edasi liikuda.

Toretski suunas ründasid okupandid täna 16 korda meie kaitsjate positsioone Plešijivka, Berestoki, Katerynivka, Kleban-Biku, Rusin Jari, Tšerbinivka, Poltavka ja Stepanivka piirkondades. Kaitsejõud suruvad järjekindlalt maha vaenlase surve ja tõrjuvad kõik tema rünnakud.

Päeva jooksul on vaenlane Pokrovski suunas läbi viinud 44 pealetungioperatsiooni. Vene okupantide tegevus on fikseeritud Nikanorivka, Kuldse Kaevu, Rodinske, Punase Limani, Novoekonomíčne, Peace, Beami, Mirnogradi, Zvirove, Kotline’i, Udačne, Molodetske ja Dachne asulate lähedal. Praeguseks on käimas neli lahingukokkupõrget.

Novopavlovski suunas tõrjusid Ukraina üksused 19 rünnakut Filija, Sitšneve, Ševtšenko, Sosnivka, Novoimanivka, Ternove, Mirne, Berezove, Novogrigorivka ja Novomõkolaivka asulate piirkonnas. Käimas on veel neli kokkupõrget.

Gulyaipili suunas tõrjusid Ukraina sõdurid Poltavka lähedal ühe okupantide rünnaku. Õhurünnaku tabas raudtee.

Orihivi ja Pridniprovski suundades ei viinud vaenlane läbi pealetungi, kuid tegi õhurünnakuid Zaporižžjale ja Lvivile ning Mõkolaivkale Hersoni oblastis.

 

 

___________________________________________________________

• Alates juunist on venelased 10 000 rünnakuga vallutanud Pokrovski ümbruses 1300 km2, mille tulemuseks on üks “suur” läbimurre ja suured edusammud.
• The Economist.  „Head ajad” on möödas: Venemaa majandus on pausil. Majanduskasv ja palgad on Venemaal peaaegu seiskunud, samas kui äritegevus on juba kuid langenud. Keskpank on muutnud säästmise kulutamisest atraktiivsemaks, samal ajal kui valitsus kärbib taristu- ja kaitsekulutusi. Naftaeksport on langenud 2022. aasta alguse 155 miljardilt dollarilt 2025. aasta alguse 96 miljardi dollarini – mitte ainult sanktsioonide, vaid ka tugevama rubla, langevate ülemaailmsete naftahindade ja kuluka laenamise tõttu. EL valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa naftafirmadele, kuigi Moskva on juba näidanud, et suudab piirangutest mööda hiilida. USA panustab samal ajal majanduslikule survele: „See on võidujooks Venemaa majanduse ja Ukraina sõdurite vahel,” ütles rahandusminister Scott Bessent. Praegu ei ole majanduslangus otseselt mõjutanud Venemaa töökohti ega leibkondade sissetulekuid. Kuid protsess on alanud – ja see on pöördumatu.
• Oleg Zhdanod operatiivolukorrast

• Putin teatas, et Venemaa on valmis igasugustele ähvardustele jõuga vastama, kuid ei ole huvitatud võidurelvastumisest. Seetõttu pakuti ameeriklastele võimalust säilitada uue strateegilise relvastuse vähendamise lepingu (Uus START) alusel status quo, pidades kinni selle kvantitatiivsetest piirangutest. Putin teatas, et Venemaa on valmis järgima uue START-i nõudeid ühe aasta jooksul pärast selle kehtivusaja lõppemist 5. veebruaril 2026, kui Ameerika Ühendriigid astuvad sarnaseid samme.
• Patricia Marins: Euroopa peab valmistuma kulutama 2028. aastaks üle triljoni dollari. Venemaa investeeris aastatel 2022–2025 sõtta üle triljoni dollari. Sellest ainult umbes 500 miljardit dollarit pärines ametlikest kaitse-eelarvetest. Hinnanguliselt hoiavad nad järgmise kolme aasta jooksul ametlikke kaitsekulutusi samal tasemel, ulatudes aastatel 2026–2028 kokku umbes 500 miljardi dollarini. Venemaa riiklikud fondid, mis sel perioodil poole võrra vähenesid, hakkavad juba taastuma ja ulatuvad nüüdseks ligi 200 miljardi dollarini. Kullavarud, mis enne sõda olid 2300 tonni, on suurenenud 2800 tonnini – see on umbes 500 tonni suurune kasv. Kuid see pole veel kõik. Pärast enam kui 300 miljardi dollari investeerimist aastatel 2022–2025 plaanivad suured Venemaa ettevõtted, nagu Gazprom, Rosatom, Rosneft ja Rushydro, investeerida aastatel 2026–2028 täiendavalt umbes 180 miljardit dollarit erinevatesse projektidesse. Nendel ettevõtetel on arvukalt kaheotstarbelisi investeeringuid ja muid otseselt sõjategevusega seotud investeeringuid, näiteks lõhkeained, laskemoon, uuringud ja isegi relvastus, näiteks Rosatom. Lisaks enam kui 1 triljonile dollarile, mis kulutati aastatel 2022–2025, on Venemaal endiselt võimekus teha aastatel 2026–2028 veel 600–800 miljardit dollarit sõjalisi investeeringuid. Mitte ainult olemasolevate ressursside, vaid ka prognoositava 3,5–5% majanduskasvu tõttu sel perioodil. Selline investeeringute tase nõuaks Euroopalt sama aja jooksul üle 1 triljoni dollari kulutamist, just seetõttu, et Venemaa kasutas perioodi 2022–2025 kõrgetasemelisteks sõjalise taristu investeeringuteks, ületades kaugelt Euroopa pingutusi. Umbes 40% kõigist liitlaste saadetud ressurssidest läks ainuüksi Ukraina riigi pinnal hoidmiseks ja arvete tasumiseks.Mida see tähendab?Et Lääs on sõtta investeerinud sisuliselt veidi üle 200 miljardi dollari – umbes viiendiku Venemaa kulutustest. Euroopa vajab järgmise kolme aasta jooksul optimismi säilitamiseks vähemalt umbes 1 triljonit dollarit. Lääne ees seisvad probleemid selles sõjas on palju sügavamad: lääne relvakulud on kolm kuni neli korda kõrgemad, on toorainepuudus, puudub aktiivne tööstus ründerakettide ja pikamaa droonide jaoks ning Ukraina vägede arv on väike. Ka venelased seisavad silmitsi probleemidega, kuid vähemalt praegu näivad nad olevat võimelised oma tempot veel kolm aastat säilitama. Venemaa risk seisneb selles, et väga pikk sõda võimaldaks liitlastel teha sõjaaegsesse taristusse suuri investeeringuid, sarnaselt sellele, mida on teinud venelased. Kuid suur küsimus on: Kas Euroopal on sama tegemiseks vajalik organisatsioon, ressursid ja tahe? See on küsimus, millele vastuse annab ainult aeg.
• Venemaa otsib koos Iraaniga aktiivselt palgasõdureid Süüriast, Iraagist, Afganistanist, Liibüast ja Jeemenist oma vägede täiendamiseks. Protsessi on kaasatud isegi endised ISISe võitlejad, mis tekitab julgeolekuprobleeme. Palgasõduritele lubatakse 3–8 tuhat dollarit ja pärast kuuekuulist teenistust Venemaa kodakondsus. Neid smugeldatakse Vene Föderatsiooni ebaseaduslike marsruutide kaudu läbi Iraani, Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Luureagentuuride andmetel on selliseid „vabatahtlikke” juba mitme riigi piiril kinni peetud.
  Eeldatakse, et Aserbaidžaan ja naaberriigid on sunnitud selliste skeemide peatamiseks piirikontrolli tugevdama. Rahvusvahelised struktuurid võivad pöörata tähelepanu ka ebaseaduslike migrantide sõtta kaasamise probleemile kui inimkaubanduse vormile ja sõjakuriteole.