Operatiiv- ja sõjaga seotud info 25. novembril

OPOLUKORD 25112025

Olukord Pokrovski suunal on endiselt tõsine ja dünaamiline, kuna Vene väed jätkavad edasiliikumist Pokrovski-Mõrnohradi tasku sulgemiseks ning Ukraina väed jätkavad vasturünnakuid. Ukraina väed läbi viivad ka taktikalise taseme õhutõrjeliine Venemaa logistika vastu, mis toetab Pokrovski pingutusi. Vene väed on hiljuti edasi liikunud Lõmani lähedal Pokrovskis, Kostjantõnivka-Družkivka taktikalises piirkonnas ja Lääne-Zaporižžja oblastis.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 24.11.2025 kell 22:00

Päeva algusest on toimunud 150 lahingukokkupõrget. Vastane sooritas 29 õhurünnakut.

Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal sooritas vaenlane täna kolm rünnakut Ukraina kaitsjate positsioonidele.

Lõuna-Slobozhansi Nakomu suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone Vovchanski, Sinelnikovoje piirkonnas ja Kolodyaznogo suunas. Ukraina üksused tõrjusid viis rünnakut.

Kupjanski suunas tõrjusid Ukraina kaitsjad Piñaprjany ja Petropavlivka piirkonnas kolm rünnakut.

Lõmani suunas peatasid Ukraina sõdurid 10 rünnakut Šandrigolove, Novoselivka, Grekivka, Nadia, Zaritšne asulate piirkonnas ja Stavkivi suunas. Kolm kokkupõrget on veel käimas.

Slovjanski suunas tõrjusid meie kaitsjad edukalt okupantide 11 edasitungikatset Dronivka, Viymki, Serebrjanka, Siverski piirkondades ning Zvanivka, Jampoli ja Zakitnogo suunas. Teine lahing on veel käimas.

Kramatorsi suunas vastane pealetungivaid aktsioone ei läbi viinud. Konstantinivka suunas ründasid okupandid täna meie kaitsjate positsioone 19 korda Oleksandro-Šultinõi, Ivanopilja, Kleban-Biku, Jablunivka, Plešijivka, Poltavka lähedal ning Konstantinivka, Stepanivka ja Sofijivka suunas. Kaitseväed on juba tõrjunud 15 vaenlase rünnakut, lahingud jätkuvad.

Pokrovski suunas sooritas vaenlane 47 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Šahovi, Uus-Šahovi, Rodinske, Tšervonõlõmani, Mirnogradi, Pokrovski, Kotline’i, Novosergííívka, Novoekonomíčne, Molodec Oke, Philia ja Dachne asulate lähedal. Kolm kokkupõrget kestavad endiselt.

• Ukraina positsioonid kesklinnas säilivad, tulevahetused käivad, vaenlane EI suuda kindlustuda. Puhastus toimus raudteejaama, Pokrovski Pedagoogikakolledži ja Sobornõi väljaku piirkonnas. See võimaldas blokeerida venelaste katsed koondada jõude, mis püüdsid suurendada survet linna põhjaosale. Novembri algusest on Ukraina relvajõud hävitanud Pokrovskis 388 okupanti ja veel 87 on saanud haavata.

Oleksandrivski suunas peatasid Ukraina üksused 13 okupantide rünnakut Stepovo, Krasnogirski, Privilne, Pavlivka, Jegorivka, Zeleny Gorge, Vorone, Sosnivka asulate piirkonnas ja Orestopoli suunas. Vaenlane algatas õhurünnaku Velikomõhhailivkale.

Guljaipili suunas tõrjusid Ukraina kaitsjad 15 okupantide rünnakut Zatišja, Solodke asulate lähedal ning Varvarivka ja Dobropillja suunas. Käimas on järjekordne lahing. Vaenlase lennuvägi ründas Guljaipole ja Zaliznõtšne asulaid.

Orihivi suunas tõrjusid kaitseväed Primorski piirkonnas ühe vastase rünnaku.

Pridniprovski suunas lõppesid okupantide jaoks kaks vaenlase rünnakut Antonivski silla suunas tulutult.

_________________________________________________________

• Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Kreml ei ole saanud ametlikke värskendusi Genfi kõneluste kohta, kus osalevad USA, Ukraina ja Euroopa esindajad. Ta kinnitas, et Moskva on teadlik rahuplaani mustandi muudatustest, kuid teda pole ametlikult teavitatud. Sel nädalal ei ole USA-Venemaa läbirääkimisi plaanis. „Me ootame,“ ütles Peskov.
• Venemaa PEATAB nüüd maksed oma sõduritele, kuna piirkondlikud eelarved on kokku kuivanud. Regioonide puudujäägid on sel aastal plahvatuslikult kasvanud 8,1 miljardi dollarini, pärast eelmise aasta ülejääki. Rohkem kui kaheksa piirkonda on juba kärpinud värbamisboonuseid 30 000–35 000 dollarilt kõigest 4,5 tuhande dollarini. Moskva näeb vaeva, et täita 112 miljardi dollari suurust föderaaleelarve auku, pidades samal ajal ülal üha kallimat sõjamajandust. Piirkonnad ei suuda nüüd ennustada, kui paljude värvatute eest nad peavad maksma, ega saa nad seda ka endale lubada. Sõjakulutused tõrjuvad kõik muu välja.
• Vene “füürer” Vladimir Putin ja Kremli ametnikud väidavad jätkuvalt, et Venemaa nõudmised Ukrainale ei ole pärast Alaska tippkohtumist 2025. aasta augustis põhimõtteliselt muutunud. Lisaks pole Moskva seni oma pikaajalises seisukohas mingeid kohandusi teinud. Venemaa valitsuse siseringi allikate teatel ei toeta Putin kavandatud 28-punktilist rahuplaani. Kremlile lähedased allikad väidavad, et selle dokumendi sätteid tuleks vaadelda pigem tulevase kokkuleppe alusena kui dokumendina, millele Putin ametlikult alla kirjutab. Aslanjan peksab Euroopat.

• Washington Posti andmetel pole Donald Trump olnud oma administratsiooni Ukraina „rahuplaani“ üksikasjadega tihedalt seotud ning mitmetel USA valitsusasutustel puudub väidetavalt selge arusaam protsessist. Anonüümne USA ametnik kirjeldas olukorda järgmiselt: „Trumpile öeldakse: me püüame kokkuleppele jõuda ja ta vastab: suurepärane, vaadake, mida saate teha – ja see on sisuliselt kogu teave, mida ta saab.“ The Economist teatab, et Trumpi seatud tähtaeg Ukrainale rahuplaani kinnitamiseks – 27. november – on ligikaudne ja seda võidakse pikendada umbes ühe nädala võrra.
• Trumpi administratsioon avaldas Genfi rahuläbirääkimiste ametliku kokkuvõtte, märkides, et välisminister Rubio, armee sekretär Driscoll, erisaadik Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Ukraina delegatsiooniga, et vaadata läbi kavandatava rahulepingu viimane mustand.
  • Kohtumisel viisid USA ametnikud läbi põhjaliku ja sisulise hindamise praegustele dokumentide mustanditele. Arutelud olid detailsed ja konstruktiivsed, peegeldades ühist pühendumust läbirääkimisprotsessi edendamisele.
  • Ukraina esindajad kinnitasid, et kõik olulised mureküsimused – sealhulgas julgeolekugarantiid, majandusareng, infrastruktuuri kaitse, navigatsiooniõigused ja poliitiline suveräänsus – olid täielikult lahendatud. Nad tunnistasid, et nende soovitused olid nõuetekohaselt lisatud mustandi igasse ossa.
  • Delegatsioon märkis lisaks, et ajakohastatud sätted on kooskõlas Ukraina riiklike huvidega ja loovad usaldusväärsed mehhanismid julgeoleku tagamiseks nii lähi- kui ka pikaajalises tulevikus. Nad tõstsid esile tugevdatud julgeolekugarantiide raamistikku ja kokkuleppeid sellistes valdkondades nagu heidutus, energiajulgeolek ja ülesehitus.
  • Välisminister Rubio rõhutas, et Ameerika Ühendriigid on endiselt kindlalt pühendunud Ukraina suveräänsuse ja pikaajalise stabiilsuse toetamisele, kinnitades veel kord, et see diplomaatiline pingutus põhineb president Trumpi eesmärgil saavutada konfliktile realistlik ja jätkusuutlik lõpp.
  • Mõlemad delegatsioonid tunnistasid olulisi edusamme ja leppisid kokku konsultatsioonide jätkamises, kuni tekstide mustandid viimistletakse.
  • Kohtumine lõppes vastastikuse arusaamaga, et läbirääkimised on märkimisväärselt edenenud, mis rõhutab vajadust jätkata koordineeritud tööd püsiva ja tervikliku rahu tagamiseks.
• WP kirjutab, et Trump ise ei tea tegelikult, mida ta Ukrainale pakub – tundub, et Whitkoff tuli tema juurde mõttega „Ma lahendan selle ära“ ja Trump lihtsalt lehvitas käega: „Lihtsalt proovi.“ Samal ajal jätkub läbirääkimiste tsirkus. Genfis vahetasid Ukraina ja Ameerika delegatsioonid sooje avaldusi „tohutu edu“ kohta, kuid peamine probleem jääb alles: Dmitrijevi plaan näeb ette Ukraina vägede väljaviimist Donbassist. See absurdne Venemaa seisukoht püsib tõenäoliselt kuni Zelenskõi kohtumiseni Trumpiga. Venemaa pole rindel uusi edusamme teinud ja Ukraina relvajõud jätkavad rünnakuid Venemaa territooriumile sügavamale – seega pole USA-l praegu reaalset alust Kiievit survestada relvatarnete peatamiseks. Sama dünaamika mängib läbi rindel: Pokrovski lähedal hävitavad Ukraina relvajõud droonidega metoodiliselt edasiliikuvaid Vene rühmitusi, näidates täpsete rünnakute kaadreid. Venemaa katsed laiendada oma operatsioone Harkivi ja Sumõ suunas on taas ebaõnnestunud. Z-kanalid on mures: raha saab otsa, lepingulisi makseid kärbitakse ja majanduslik olukord halveneb. Sõdurid kurdavad, et neid muudetakse orjadeks – pekstakse, ähvardatakse ja saadetakse enesetapurünnakutele, mille käigus kompaniist jääb ellu vaid mõni üksik mees. Sama kaos valitseb tagalas: purjus sõdurid sõidavad läbi linnade, ähvardades kohalikke elanikke ja põhjustades õnnetusi. Üks Urali veoauto ajas ümber ja purustas neli teist sõidukit – ja see on vaid üks paljudest sarnastest juhtumitest.

• Venelased kiirustasid 2025. aasta 3. kvartalis pankadest sularaha välja võtma, kuna neil olid rahalised probleemid, sagenenud internetikatkestused ja hirm maksuhaldurite suurenenud kontrolli ees, kuna valitsus korraldab sõja rahastamiseks üha suuremaid haaranguid majandusse. Venemaa keskpanga andmed näitavad, et 2025. aasta juulist oktoobrini võtsid venelased pangast välja viis korda rohkem raha kui aasta tagasi samal perioodil. Ringluses oleva sularaha maht suurenes 659 miljardi rubla võrra. Alates 1. juulist on maksuhalduritel täielik juurdepääs kodanike pangakontodele ja õigus kasutada kaarte maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse osana. Välja arvatud Ukraina täiemahulise sissetungi esimene aasta, on see kõrgeim tase pärast 1990. aastate hüperinflatsiooni.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Mark Rutte, NATO peasekretär. Viimase kümne kuu jooksul olen näinud, et president Trump ja tema meeskond – loomulikult Rubio, Hagset ja Witkoff – töötavad kõik selle sõja lahendamise nimel väga kõvasti. Ja on hea, et on olemas plaan, mida, nagu te teate, arutati eile Genfis. See oli Ukraina ja Ameerika poole vahel väga edukas kohtumine ning nad jätkavad edasiliikumist.
• President Petr Pavel: „Olen ​​sügavalt veendunud, et iga selline plaan tuleb kooskõlastada meie Euroopa liitlaste ja ukrainlastega. Eelkõige. Sest see on nende territoorium, nende riik, nende rahvas, nende elu. Vastasel juhul liigume otse München 2.0 poole – ja kõik teavad, mis tunne see on. Ukrainlaste endi jaoks oleks isegi mõte väikseimastki territooriumist loobumisest äärmiselt valus. Samal ajal peame sellele lähenema realistlikult ja vaatama selgelt, mis kohapeal toimub. Realistlikult on territooriumi kaotamine täiesti võimalik. Kuid ma usun, et peaksime siin mõtlema ajutise kontrolli kaotamise peale suveräänse territooriumi üle – mitte kunagi sellele, et aktsepteeriksime, et selline territoorium peaks seaduslikult Venemaa kontrolli alla minema.“
• Stubb: Rahu vahendamine nõuab alati kannatlikkust. Plaanil on kolm taset. Esimene tase puudutab Ukrainat, maadevahetust jne. Teine tase on Euroopa julgeolek – EL ja NATO. Kolmas tase on Atlandi-ülene partnerlus. Meil olid Genfis läbirääkimised Rubio, Yermaki ja teistega. Me töötame selle kallal meeskonnana. Eile kohtus Johannesburgis 11 Tahtekoalitsiooni riiki, sealhulgas Kanada ja Jaapan, kes on kindlalt pühendunud õiglase ja püsiva rahu leidmisele Ukrainas. Me töötame teksti kallal ja peame läbirääkimisi koos.K: Kas te usute, et Euroopa jäeti kõrvale? Stubb: Me ei olnud dokumenti varem näinud, aga nüüd peame läbirääkimisi ja arutame seda oma Ameerika sõprade ja liitlastega. Seega ma ei ole liiga mures.K: Te paistate olevat kindel, et see ei ole lõplik kokkulepe. Miks? Stubb: G20-s kiideti dokument heaks. Selle koostamine võttis kuid. See ei ole kunagi esimene mustand, mis läbi läheb. Tuleb teha palju erinevaid versioone. Lepingud võtavad aega.K: Kas olete sel nädalavahetusel president Trumpiga rääkinud? Milline oli nende arutelude edenemine? Stubb: Peaminister Meloni ja mina rääkisime president Trumpiga 10 minutit tagasi. Ta tahtis rääkida plaanist ja hetkeseisust.K: On ebatõenäoline, et neljapäeval näeme lõplikku kokkulepet? Stubb: Ma ei taha seda ette ennustada. Selliste läbirääkimiste puhul ei tea kunagi. Praegu on võtmetähtsusega relvarahu saavutamine. Näeme, kuidas asjad lähevad.K: Kas president Trump on valmis kuulama Euroopa partnerite muudatusi sellesse plaani? Stubb: President Trump otsustab dokumendi parameetrid lõpuks. Miski ei lähe läbi ilma president Trumpi rohelise tuleta.

  K: Kas see plaan on oluline samm edasi? Stubb: Pärast Alaskat dokumenti ei olnud. Pärast Trumpi vestlust Putiniga ja kohtumist Zelenskõiga töötasime relvarahu kallal kontaktjoonel. Nüüd on meil esimest korda laual põhjalik dokument.

  K: Kui usutav on USA ähvardus peatada luure- ja relvatarned Ukrainale, kui Ukraina keeldub rahulepingust? Stubb: Ukrainal on praegu maailma moodsaim armee. See on suutnud Putini strateegilist eesmärki eitada peaaegu neli aastat. Kui sõda algas, oli see traditsiooniline tavapärane sõda tankidega kaevikutes. Järsku mindi üle droonidele. Luure on selles suur osa, kuid Ukrainal on satelliitide abil juba üsna hea luure. Kuid ilma USA toetuseta oleks olukord palju keerulisem. Seetõttu ostavad eurooplased nüüd Ameerika relvi, sest need on lahinguväljal nii keerukad.

  K: Kui USA tulevikus konfliktist loobub, kas Euroopa ja Ukraina suudavad Ukrainat kaitsta? Stubb: USA strateegilises huvis on jätkata Ukraina toetamist. Ukraina võitleb väärtuste eest, mille eest seisavad EL ja USA. Ukraina näitab, et…

  K: Millised on teie ootused Šveitsi läbirääkimiste suhtes? Stubb: Ma loodan, et me saame üksteisega paremini hakkama ja mõistame teineteist paremini. Me leiame ameeriklaste, eurooplaste ja ukrainlaste seast mõned maandumisalad. Olen ettevaatlikult optimistlik, aga realistlik. Vaatame, mis saab. Maadevahetus? Ainus mõistlik vahetus on see, et Venemaa loobub kõigist okupeeritud maadest, sealhulgas Krimmist, ja jääb nüüdsest oma maale. Nad panevad sõjalise sissetungi abil varastamise kõlama nagu mingisugused loomulikud okupeerijate õigused. Nende riikides oleks see ennekuulmatu.

• „Nendel päevadel, nädalatel tasub õhuhoiatuste suhtes olla väga ettevaatlik,“ ütles Zelenskõi. „Me mõistame täpselt, kellega meil tegemist on. Ja õhuväel, kõigil teistel Ukraina kaitse- ja julgeolekujõudude komponentidel on kõik käsud. Me reageerime ja see oleks õiglane kõigi meie partnerite ja ennekõike Ameerika poole suhtes. Võtke arvesse ohtu, mida nad näevad, ja nende luureandmeid. Kui läbirääkimised toimuvad, kui on konstruktiivsust, kui me tõesti lõpetame sõja, siis ei tohiks olla rakette, ei tohiks olla massilisi rünnakuid Ukraina, meie rahva vastu. Seda saavad tõesti teha need, kes on maailmas tõeliselt tugevad. Palju sõltub Ameerikast. Venemaa alustas seda sõda. Venemaa peab selle sõja lõpetama,“ ütles president. „Meie delegatsioon naasis Genfist pärast läbirääkimisi Ameerika poolega ja nüüd saab sõja lõpetamiseks vajalike sammude loetelu toimima hakata,“ – Zelenskõi. „Praegu on punkte vähem, mitte enam 28, ja selles raamistikus on arvesse võetud palju õigeid asju. Nüüd on veel midagi, mille kallal koos töötada – lõpliku dokumendi koostamine on väga keeruline ja me peame kõike tegema väärikalt. Ja me hindame seda, et suurem osa maailmast on valmis meid aitama ja Ameerika pool on konstruktiivselt meelestatud. Meie meeskond andis täna aru uute sammude mustandist ja see on tõesti õige lähenemisviis – tundlikud asjad, ma arutan tundlikke asju president Trumpiga.“