Operatiiv- ja sõjaga seotud info 17. detsembril

OPOLUKORD 17122025

Venemaa on paigutanud Valgevenesse NATO piiride äärde 360 ​​000 sõdurit, ütles sõjandusekspert, endine Saksa armee kolonel ja NATO staabiohvitser Roderich Kiesewetter. Ta märkis, et Venemaal on Valgevenes kaks armeekorpust, mis tekitab muret eriti Balti riikide pärast. Kiesewetter ütles, et NATO peasekretär Mark Rutte oli olukorda “pikendanud”, kuigi hiljutisel Berliini visiidil tunnistas Rutte, et “pinged kasvavad”, hoiatades 11. detsembril: “Me oleme Venemaa järgmine sihtmärk” ja võrreldes ohtu eelmiste põlvkondade kogetud sõdadega. Kiesewetter peab aastaid 2026–2027 kriitilisteks aastateks, kuid usub, et Euroopa suudab need tugevama kaitse ja ettevaatlikkusega üle elada.

 

Ukraina väed edenesid hiljuti Pokrovski lähedal ja vähesel määral Kupjanski lähedal. Vene väed edenesid hiljuti Dobropillja ja Kostjantõnivka-Družkivka taktikalistes piirkondades.

Peastaabi Operatiivinfo 16.12.2025 kell 22:00

Kokku on selle päeva algusest peale toimunud 255 lahingukokkupõrget.

Põhja-Slobozhansky ja Kurski suunal toimus 15 lahingukokkupõrget.

Täna ründas vaenlane Lõuna-Slobozhanski suunas üheksa korda Prylipka, Sinelnikove asulate piirkonnas ning Izbitski, Obuhivka ja Kolodiaznogo suunas.

Kupianski suunas sooritas vastane 24 rünnakut Kupiani poolsaare, Petropavlivki, Kučerivki, Pivani, Novoplatonívki, Golubivki ja Uus-Kruglyakivki suunas. Käimas on kolm kokkupõrget.

Lõmani suunas tõrjusid kaitseväed 27 pealetungioperatsiooni Torski piirkonnas ning Lõmani, Stepovo, Korovoy Jari, Zarichne, Drobiševe, Novoselivka, Stavki ja Gluštšenkovi asulate suunas. Käimas on kaks kokkupõrget.

Slovjanski suunas ründas vaenlane neli korda Siversi mäestiku, Serebrjanka piirkonnas ja Pazeno suunas. Praegu käib üks lahing.

Kramatorski suunas ründas vastane ühel korral meie kaitsjate positsioone Bondarnõi suunas.

Konstantinivski suunas toimus täna 16 lahingukokkupõrget. Vaenlane üritas tungida Ukraina üksuste positsioonidele Plešnijvka, Ivanopilja, Russõnogo Jari, Jablunivka lähedal ja Sofijivka suunas.

Pokrovski suunas on vastane tänase päeva algusest peale ründanud 60 korda Kotline’i, Udačne asulate piirkonnas ning Rivnogo, Mirnogradi, Rodinski, Grišynogo, Zvirovogo, Sergijivka, Novopavlivka, Filia, Uus-Šahovogo, Dorožnjogo, Suhetski suunas. Kuus neist on praegu käimas.

Oleksandrivski suunas tõrjusid Ukraina kaitsjad 20 sissetungijate rünnakut Green Gai, Sichneve, Krasnogirski, Zlagoda, Ribne asulate piirkonnas ning Ivanivka, Iskra, Oleksandrogradi, Willow ja Privilny suunas. Vaenlane andis Ivanivka asula piirkonnas lennulöögi.

Gulyaipili suunas, Solodke asula piirkonnas ning Varvarivka ja Gulyaipoli suunas toimus 28 kokkupõrget.

Orihivi suunas üritas vaenlane kaheksa korda asjatult meie kaitsest läbi murda Štšerbaka ja Stepovo asulate piirkonnas ning Mala Tokmačka, Novoandriivka ja Primorski suundades.

Teistes suundades pole keskkonnas olulisi muutusi toimunud.

_______________________________________________________________

• Venemaa väitel on Ukraina allveedrooni poolt tabatud allveelaev 636 Varšavjanka “kahjustamata”. Kaadrid näitavad, et see hõljub Novorossiiskis, kuid ahtriosa, mis on väidetav kokkupõrke piirkond, on hoolikalt välditud ja pole selge, millal see kaader salvestati. Kui allveelaev on korras, miks mitte näidata kogu asja? Ilma selleta tundub see pigem kahjukontrolli kui tõendina.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Zelensky teatas, et Pokrovski rindel jäävad Ukraina väed väidetavalt venelastest maha kaheksa ühe vastu. See on terav signaal inimressursside ammendumisest pärast kolme aastat kestnud sõda. Kaotused suurenevad ja lahkumispiirangute leevendamine on viinud umbes 100 000 noore mehe väljavooluni. “Ukraina võib olla lähenemas punktile, kus tal pole enam piisavalt võitlejaid, et tõhusalt kaitsta Euroopa suurima sõja rindejoont pärast Teist maailmasõda,” märgivad analüütikud.
• Belgorodis jäi osa linnast pärast Lutši soojuselektrijaama rünnakut elektrita. Kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas, et rünnaku tulemusel lasti välja kaheksa raketti ja mitu drooni, millest viis tulistati alla Venemaa õhutõrjesüsteemide poolt. Lutš, gaasiturbiiniga koostootmisjaam, on võtmetähtsusega rajatis, mis varustab elektri ja soojusega märkimisväärset osa Harkivska Gora naabruskonnast ja teisi linna tarbijaid. Venelased postitasid kohe esimesed kaadrid löögist internetti.

• Ukraina mehitamata süsteemide rügemendi Achilleuse ülem major Juri Fedorenko 2026. aasta lahinguväljast. Lühidalt öeldes on need tänased põhiküsimused: hiljuti ilmunud radarid, ÕT droonid ja fiiberoptilised droonid. Need on 2026. aasta mängumuutjad.
  • „2026. aastal näeme hoopis teistsugust lahinguvälja. Kontaktjoon – nullist 20–25 kilomeetrini vaenlase ja meie poole – muutub maksimaalselt halliks tsooniks, kus meie jalavägi on hajutatud ja katkendlik. Ilma jalaväeta on sõda võimatu. Kõik teised töötavad selle nimel, et tagada jalaväelase võime ellu jääda nendes karmides täieliku tapmistsooni tingimustes.
  • Aga, sõbrad, siin on midagi olulist öelda. Kui me korraldame värbamiskampaaniat, siis ma ei luba, et teie, droonioperaatorid, istute vesipiibuga kokteilibaaris ja lendate kuskilt Kiievis missioonile – kuigi on olemas üksusi, mis saavad kaugjuhtimisega tegutseda.
  • Ka vaenlasel on 2026. aastaks ülesanne: eraldada oma insenerid ja… lennumeeskonnad. Mida see tähendab? Nende insenerid paigutatakse võimalikult lähedale kokkupuutejoonele, varustavad droone ja laskemoona ning vahetavad akusid. Piloodid peaksid samal ajal asuma turvalises kohas. Miks see nii on? Küsimus pole ainult ellujäämise võimes – Venemaal on piisavalt elavjõudu. Küsimus on rahas ja kogunenud lennuoskustes. Kõik teavad, et pilooti treenitakse neli kuud ja iga lennuga muutub ta paremaks. Pole olemas lõplikku taset, milleni piloot jõuab, et saada absoluutseks guruks; ta areneb alati edasi. Sama toimub ka meiega.“
• Zalužnõi: „On vaja mõista, et sattudes olukordadesse, kus näiteks sissetulekud järsult vähenevad, puudub töö, eluase, puudub võimalus ennast ühiskonnas ja perekonnas teostada, muutuvad lahingukogemuse ja relvastatud inimesed haavatavaks igasuguste provokatsioonide ja kerge raha kiusatuse suhtes. Kõik see võib kaasa tuua poliitilise destabiliseerumise ohu riigis ja ohu riiklikule julgeolekule. Näiteks kodusõja.“
• Ukraina mehitamata õhusõidukite rünnakute intensiivsus Venemaa sihtmärkidele on alates juunist suurenenud. Droonid moodustavad 60–80% hävitatud varustusest ja kuni 75–80% vaenlase igapäevastest lahingukaotustest.

• Ukraina hävitas täna Pokrovski lähedal Nove Šahhoves edasitungi üritanud Vene sõjaväekolonni. Ukrainlased märkasid venelasi kiiresti ning paigutasid soomusrüüsid, suurtükiväe ja droonid, et panna venelased “tapmiskasti”, tappes kümneid Vene sõdureid.