Operatiiv- ja sõjaga seotud info 27. detsembril
OPOLUKORD 27122025
Venemaa rünnak Ukrainale jätkus hommikuni. Vene tiibraketid ja droonid ründavad Kiievit ja mitmeid teisi Ukraina piirkondi. Massiline Venemaa raketirünnak Kiievi vastu, ballistilised raketid, Kinžali raketid ja tiibraketid linna pihta.
Peastaabi Operatiivinfo seisuga 26.11.2025 kell 22:00
Kokku on tänase päeva algusest peale toimunud 237 lahingukokkupõrget. Zagarbniki lasi välja ühe raketi ja sooritas 56 õhurünnakut.
Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal tõrjusid Ukraina sõdurid tänase päeva algusest peale okupantide kolm rünnakut. Vaenlane sooritas ka kaks õhurünnakut.
Lõuna-Slobozhanski suunal ründas vaenlane Ukraina kaitsjate positsioone üheksa korda Vovchanski talude, Prylipka, Starica lähedal ning Viltši ja Izbitske asulate suunas.
Kupjanski suunas viisid vaenlase üksused läbi 11 rünnakuoperatsiooni, püüdes läbi murda meie kaitsjate positsioonidest Pionjanski, Krugljakivka piirkondades ning Petropavlivski, Novoplatonivka ja Kupjanski suunas, seni on käimas kaks vastasseisu.
Lõmani suunas on Vene žagarbnikud alates tänasest 31 korda ründanud ukrainlaste positsioone Grekivka, Novovodijane, Novojegorivka, Novoselivka, Kopanki, Kolodjazi, Serednoje, Ridkodubi, Karpivka, Zaritšne asulate lähedal ning Lõmani ja Drobiševe asulate suunas. Hetkel tõrjuvad Ukraina kaitsjad vastase rünnakuid kahes kohas.
Slovjanski suunas üritas vaenlane Siverski ja Dronivka piirkondades kaheksa korda läbi murda. Kramatorsi suunas tõrjusid Ukraina sõdurid kolm rünnakut Minkívka piirkonnas ja Virolûbívka suunas.
Konstantinivka suunas ründasid venelased kaitseväe positsioone 21 korda. Rünnaku jõupingutused koondusid Oleksandro-Šultine, Štšerbinivka, Plešijivka, Jablunivka, Rusin Jari asulate piirkondadesse ja Sofijivka suunas.
Pokrovski suunas on Vene üksused alates tänasest 50 korda üritanud läbi murda Ukraina kaitsest Šahovi, Pankivka, Nikanorivka, Mirnogradi, Rodinske, Pokrovski, Kotline’i, Udaachne, Novosergijivka ja Dachne asulate piirkonnas. Kolm lahingutegevust on veel käimas.
Oleksandrivski suunas peatasid Ukraina üksused 13 vaenlase rünnakut meie vägede positsioonidele asulate lähedal Green Grove’i, Jalta, Tovste, Sichneve, Verbove, Višneve, Vorone ja Rybne asulate lähedal, veel kolm kokkupõrget on lõpetamata.
Gulyaipili suunas peatasid meie kaitsjad 21 vaenlase edasitungikatset Varvarivka, Solodky ja Gulyaipili piirkonnas.
Orihivi suunas peatasid Ukraina üksused kuus vaenlase rünnakut – zagarbnik oli aktiivne Mali Sherbaki, Stepnogirski, Stepove ja Mala Tokmachka asulate piirkonnas, veel kaks kokkupõrget on veel pooleli.
Pridniprovski suunas hetkel lahinguid ei ole registreeritud.
________________________________________________________
- Venemaa Riigiduuma esimees Volodin: „Vaatamata tohutule hulgale sanktsioonidele – nüüd kokku 30 711 – on Venemaa majandus Euroopas esikohal.“ Vikipeedia andmetel on Venemaa majandus SKP järgi Euroopas viiendal kohal. Putin: Venemaa on sõjamajandus pinge all. Inimesi pole piisavalt, me korraldame ühiskonna ümber, et sõda jätkata. Riiklikud projektid, haridus- ja tööpoliitika teenivad ühte eesmärki: ühiskondlikku mobiliseerimist. Venemaal pole piisavalt töötajaid. Iga töötu kohta on peaaegu 28 vaba töökohta, eriti inseneridele ja oskustöölistele. Piirkonnad peavad keskenduma nn erioperatsioonide veteranidele. Nende taasintegreerimine majandusse on prioriteet.
- Poliitiline strateeg Mihhail Šeitelman jagas oma YouTube’i kanali uues voogesituses olulist uudist kogu ärieliidi kogunemisest Kremlis. Kohtumine oli aga äärmiselt kinnine ja salajane. Ekspert pakub välja, et oligarhid kardavad lääne sanktsioone ning võivad sanktsioonide vältimiseks end varjata ja vältida avalikke kohtumisi Putiniga.
- Esimesel jõulupühal saadeti NATO hävitajad õhku, et jälgida Vene strateegilisi pommitajaid Tu-95MS, tuntud kui “Karud”, kui need Ühendkuningriigi põhjapiiri lähedal lendasid. Vene pommitajaid saatsid missiooni ajal, mis kestis üle seitsme tunni, Su-33 hävitajad. Analüütikud on kirjeldanud jõululendu kui “kalkuleeritud käiku”, et testida lääneriikide valmisolekut ja ärritada NATO liitlasi pühade ajal.
- Mediazona 25. detsembri teatel on Kasahstani võimud sel aastal algatanud umbes 700 kriminaalasja kodanike vastu, kes liitusid Ukraina vastu võitlevate Vene vägedega. Väljaande teatel ei tee kohtud vahet struktuuride vahel, kus süüdistatavad teenisid. Sarnaseid karistusi on mõistetud ka Wagneri grupi endistele liikmetele ja isikutele, kes sõlmisid lepinguid Venemaa kaitseministeeriumiga. Kasahstani kriminaalkoodeksi kohaselt käsitletakse sõjas osalemist kuritegeliku kavatsuse realiseerimisena, olenemata kuuluvusest.
- Vene meedia teatas, et Moskvas suri endise kaitseministri Šoigu endine asetäitja, kindralkolonel Juri Sadovenko. Sadovenko saatjaskond teatas, et ta suri 25. detsembril “südamehaiguse tõttu”. Ta oli 56-aastane.
- Kommersanti erikorrespondendi Andrei Kolesnikovi sõnul teatas Putin kohtumisel Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liiduga, et Venemaa pool on endiselt valmis tegema järeleandmisi, milles Venemaa ja Ameerika Ühendriigid Anchorage’i kohtumisel kokku leppisid. Samuti pole välistatud osaline territoriaalne vahetus Ukrainaga, kuid Donbassi omandiõiguse küsimus ei ole arutlusel. “Vladimir Putin kinnitas, et Venemaa pool on endiselt valmis tegema järeleandmisi, milles ta toona Anchorage’is kokku leppis. Teisisõnu, mõte on selles, et “Donbas on meie oma”. Öeldi, et “Kramatorski-Konstantinovski-Slavjanski sõlme küsimus ei ole arutlusel”. Siiski ei ole välistatud ka Venemaa poolel toimuv osaline territoriaalne vahetus,” kirjutab Kolesnikov. Samal ajal nimetas president USA loobumist mõnest oma seisukohast eurooplastega peetud läbirääkimiste tulemusel “nõrkuseks”. “Ta rääkis Anchorage’is saavutatud kokkulepetest, Ameerika poole plaanist ja seisukohtadest, milles nii-öelda lennult kokku lepiti. Ja et ameeriklased taganesid eurooplastega peetud läbirääkimiste tulemusel mõnest oma ettepanekust. Ja et see on nõrkus,” lisas Kolesnikov. Meeldetuletuseks mainis Vladimir Putin 19. detsembri otsekõne ajal, et Venemaa nõustub talle pakutud kompromissidega ega lükanud Trumpi ettepanekuid Anchorage’i kohtumisel tagasi. Nende kompromisside hulka kuulub ka loobumine nõudmisest Ukraina relvajõudude väljaviimiseks Hersoni ja Zaporižžja oblastist, et külmutada sealne rindejoon “olemasoleval kujul”. USA ettepanekute tagasilükkamise all peab president suure tõenäosusega silmas Trumpi nõusolekut lääne vägede sissetoomiseks Ukraina territooriumile pärast konflikti, mille ta pärast Alaskal toimunud kohtumist EL-iga uuesti läbi rääkis.
- Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov: Ukraina konflikti lahendus on tõesti lähemale jõudnud. Ma arvan, et 25. detsember 2025 jääb meie mällu verstapostina, mil me tegelikult otsusele lähemale jõudsime. Seejärel ütles ta aga, et Ukraina jagatud 20-punktiline plaan on “radikaalselt erinev” sellest, mida Venemaa USA-ga arutab. “Kui seda üldse saab plaaniks nimetada,” ütles Rjabkov Ukraina 20-punktilise plaani kohta. Seejärel ütles Rjabkov, et 2026 saab Venemaa jaoks võitude aastaks ning lisas, et võitlus neokolonialismi vastu, venelaste õiguste kaitsmine ja partnerluse süvendamine naabritega on Venemaa järgmise aasta prioriteetide hulgas. Kokkuvõttes ei kõla Venemaa ikkagi riigina, mis tegelikult rahu soovib.
- Zelensky: „Esiteks tahan öelda, et valimiste korraldamise surve tuli Ameerika poolelt. Nagu ma olen korduvalt maininud, oli signaale, et valimiste korraldamiseks on vaja seadusandlikke mehhanisme ja mis kõige tähtsam, turvalisust. Kui me räägime referendumist, on samuti vaja turvalisust. Seadusandlikud algatused on olemas ja neid saab muuta seoses sõja, ajastuse jms-ga. See on teisejärguline küsimus, kuigi oluline. Kuid turvalisus on esikohal. Meie partneritel on piisavalt võimu, et sundida Venemaad või pidada venelastega läbirääkimisi tagama presidendivalimiste või referendumi jaoks piisav turvalisus ja infrastruktuur. Referendumite osas käsitleb seda küsimust 20-punktiline plaan. Tundlike küsimuste puhul, millele ükski inimene, isegi mitte Ukraina president, ei saa üksi vastata – on asju, mida saab otsustada ainult Ukraina rahvas. Parlamendil on kindlasti ka vahendid. Kuid ma usun, et on õige, et Ukraina saatuse otsustab tema rahvas. Ja nii see peakski olema,“ ütles Zelenskõi ajakirjanikule reedel, 26. detsembril 2025.
- NATO juht Mark Rutte hoiatab, et kui Hiina tungib Taiwanile kallale, võib see sundida Venemaad samal ajal Euroopat ründama – avades Vaikse ookeani sõja ajal teise rinde. Ta ütles Bildile, et võidukas Venemaa oleks NATO jaoks palju ohtlikum ja nõudis Ukrainale pikaajalisi julgeolekugarantiisid. Rutte sõnul on Putini minimaalsed saavutused 2025. aastal tulnud tohutu hinnaga – ja Ukraina toetamata jätmine praegu sunniks alliansi hiljem palju rohkem kulutama. Tema plaan hõlmab Ukraina armee tugevana hoidmist, „tahteriikide koalitsiooni“ ja USA otsest sekkumist.
- Venemaa võttis just kasutusele Jakutski, viimase laeva oma uusimas moderniseeritud Kilo-klassi allveelaevade partiis. Kilo-klass (projekt 636.3 variant) on endiselt üks vaiksemaid diisel-elektrilisi allveelaevu, mis eales ehitatud – NATO on selle varjamisvõime tõttu saanud hüüdnimeks „Must Auk“. Nüüd on sellel Kalibri tiibraketid, mis võimaldavad torpeedotorudest rünnata laevu ja maanduda sihtmärkidele. Sõjas, kus Venemaa pinnalaevastik võib olla haavatav, pakuvad need allveelaevad taskukohast ja varjatut energiaprojekti. Kuigi Kilode laadimine on väike taktikaline kaalutlus, on nende lahingutõhusus tõestatud. Nende 45-päevane vastupidavus sobib ideaalselt otsustavateks piirkondlikeks operatsioonideks. Venemaa jätkuvad investeeringud Kilo-klassi näitavad kalkuleeritud jõu säilitamise strateegiat. Ülikallide ja pikalevenivate tuumaprojektide asemel kasutab Moskva täiustatud ja kulutõhusat platvormi, mis pakub tõestatud varjamis- ja rünnakuvõimet. See raskendab otseselt NATO mereplaneerimist, pakkudes Venemaale tõhusat ja asümmeetrilist vahendit globaalseks heidutuseks.
- Venemaa on aastakümneid täiustanud oma võimekust korraldada lääne vastu suunatud desinformatsioonikampaaniaid. Kogu 20. sajandit iseloomustas Venemaa lääne vastu suunatud desinformatsioon ja pettus. Paistab, et sarnane operatsioon on praegu käimas, mille peamine sihtmärk on USA. Venemaa petlike operatsioonide eesmärk on eksitada lääneriiki Venemaa kavatsuste ja plaanide osas ning varjata tõde oma olemuse, imperialistlike soovide ja agressiivsete kalduvuste kohta. Venemaa püüab end esitleda usaldusväärse partneri ja potentsiaalse liitlasena Euroopa ja globaalsetes julgeolekupüüdlustes. Moskva loob vale fassaadi, et panna lääs uskuma, et dialoog Venemaaga võib viia viljaka koostööni. See on vale. Venemaa on vaenulik ja agressiivne riik, mis otsib võimalust võidelda lääne vastu, hävitada NATO, lammutada Euroopa korda ja õõnestada lääne väärtusi. Kreml tahab hävitada praeguse Euroopa korra ja luua mõjusfääri. Moskva tahab Euroopat domineerida. Neid eesmärke varjatakse nüüd ulatusliku lääne, eriti USA vastu suunatud desinformatsioonikampaaniaga. Venemaa otsib USA-ga ühist keelt. Kuid see on ikkagi vaid mäng. Kulisside taga jääb Venemaa samaks: agressiivne, vaenulik ja röövellik riik, mis soovib Lääne purustamist. Me ei tohiks olla naiivsed. Me peame tunnistama Venemaa tegelikke kavatsusi ja nägema neid ohuna kogu NATO-le. See on vajalik, kui tahame olla turvalised. Venemaa huvidele tuleb vastu astuda. Pigem varem kui hiljem. Teadmiseks:
