Operatiiv- ja sõjaga seotud info 03. oktoobril

OPOLUKORD 03102026

DeepState: Septembris oli okupeeritud alade pindala puhasmuutus 66 km². Teave Ukraina kaitsejõudude edasiliikumise kohta jõuab avalikkuseni viivitusega. Suur osa hiljutistes ülevaadetes esitatud territoriaalsetest andmetest, mis puudutavad Oleksandrivka, Kupjanski ja Lõmani piirkondi, pärineb tegelikult maist, juunist ning osaliselt juulist ja augustist. See raskendab vaenlase edasiliikumise kohta realistliku pildi loomist. Teatame ametlikult, et mais ja juunis kaotas vaenlane rohkem okupeeritud alasid, kui neid juurde sai. Kokku vabastasid Ukraina kaitsejõud nende kahe kuu jooksul vähemalt 108 km² suuruse ala. See omakorda mõjutab juuli (36 ↗ 63), augusti (5 ↗ 124) ja septembri (66 ↗ 154) näitajaid. Kokku teeb see viimase kolme kuu jooksul 341 km² suuruse juurdekasvu – ehkki siinkohal ei tasu kiirustades järeldusi teha. Arvestusse tuleb veel lisada vähemalt 270–320 km² vabastatud alasid, mille üle saavutati kontroll juuli ja septembri vahelisel perioodil erinevates rindejoone sektorites. Seega kujuneb ka juuli Ukraina kaitsejõudude jaoks alade juurdekasvu kuuks; augusti ja septembri lõplik pilt selgub aga alles pärast ametlike teadete avaldamist saavutatud edu kohta. Võib ju vahepeal osa vabastatud aladest uuesti kaotada. Sõja matemaatika muutub üha keerukamaks, kuid meie vägede operatiivjulgeolek jääb endiselt esmatähtsaks.

Oleksandr Sõrskõi: „Harkivi operatsiooni ettevalmistamisse kaasati sõna otseses mõttes vaid viis ohvitseri ja kindralit. Iga komandör sai konkreetse ülesande alles siis, kui üksus oli juba teel koondumisalale.”
Ukraina, reedel, 2. Oktoobril, 2026.a. Dobropillja suunal, kus Venemaa rünnakute intensiivsust selgitab mõnevõrra uusimat mehitamata süsteemide statistikat, see sektor moodustab olulise osa registreeritud tegevusest. Ainuüksi täna korraldati mehitamata süsteemide poolt üle 500 rünnaku. Ukraina pikamaarünnakud jätkuvad, Samara liini tootmis- ja dispetšerjaam on nüüd leekides. Järjekordne Venemaa rünnak tabanud Kiievis Južnõi silda koos arvukate teiste rünnakutega Ukraina linnade vastu.

Ei Vene ega Ukraina väed liikunud 2. oktoobril edasi.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 2. oktoober 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 164 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas ühe raketirünnaku ja 60 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal andsid okupandid kolm õhurünnakut.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane kuuel korral Ukraina üksuste positsioone, sihtides Starõtsja, Vovtšanski, Ohrimivka ja Karaitšne piirkonda. Neli neist rünnakutest on veel käimas.

Kupjanski suunal üritas vaenlane viiel korral oma positsioone parandada, viies läbi rünnakuoperatsioone Radkivka suunas.

Lõmani suunal tõrjuti kolm sissetungijate edasitungikatset Drobõševe ja Lõmani asulate lähedal. Lahingud jätkuvad.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud sissetungijate edasitungikatse Ozerne asula lähedal.

Kramatorski suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei läbi viinud. Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud 19 vaenlase rünnakut:

Kostjantõnivka asula lähedal ning Osõkove, Oleksiievo-Družkivka, Novoselivka, Illinivka, Kindrašivka, Rozkišne, Hruzke ja Vilne suunas.

Vaenlane korraldas viisteist rünnakut Pokrovski sektoris. Okupatsiooniväed üritasid edasi liikuda Dobropillja, Svitle, Mõrne, Serhiivka ja Molodetske asulate suunas. Käimas on kaks lahingutegevust.

Oleksandrivka suunal alustas vaenlane kahte rünnakut Kalynivske ja Berezove suunas.

Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud kuus vaenlase rünnakut Vozdvyzhivka, Ternuvate, Rivne ja Hirke asulate lähedal. Käimas on kaks ründeoperatsiooni.

Orikhivi suunal üritasid okupatsiooniväed parandada oma taktikalist positsiooni, alustades üht rünnakut Pavlivka suunas.

Prydniprovskyi suunal viisid okupatsiooniväed läbi ühe ründeoperatsiooni.

Teistel suundadel olulisi muutusi ei toimunud.

UUDISED

Putin on taas oma tavapärase jutuga platsis, mis tähendab, et peame käsitlema vähemalt mõnda tema väidet – väiteid, millel näib puuduvat igasugune seos reaalsusega. Tema sõnul edenevad Vene relvajõud kiiremini kui ühelgi varasemal kuul ning just sanktsioonid – mitte Venemaa enda kehtestatud keeld – takistavad diislikütuse eksporti, ja nii edasi.
Kuid praegu pole kõige olulisem mitte Putini järjekordne loba, vaid tõsiasi, et Ukraina näib olevat taastanud edukad rünnakud naftatöötlemistehaste ja Venemaa naftataristu vastu – leekides on rajatised Volgogradis ja Samara oblastis. Pealegi on Ukraina oma esimese ballistilise raketi juba lahingutingimustes proovile pannud ning ettevalmistamisel on teisedki raketid, mis suudavad Moskvani ulatuda.
Samal ajal ei saavuta Vene relvajõud tegelikul lahinguväljal – erinevalt sellest, mis toimub Putini kujutlusvõimes – mingit edu. Ukraina 93. brigaad tõrjub edukalt kõiki Venemaa katseid liikuda tagalast Družkivka ja Kramatorski suunas; tegemist on kriitilise tähtsusega suunaga Venemaa pealetungis Slovjanski-Kramatorski linnastule. Ärgem unustagem, et ukrainlased purustasid juba ühe Venemaa piiramiskatse tiiva Lõmani lähedal ning takistavad nüüd uue piiramisrõnga tekkimist.
Venemaa õpilastele näidatakse videoid sellest, kui „lahe“ on teenida mehitamata õhusõiduki (drooni) operaatorina – väidetavalt on see nagu videomäng. Mainimata jäetakse aga tõsiasi, et Vene droonioperaatorid on ukrainlaste jaoks kõrge prioriteediga sihtmärgid; selles „mängus“ on liigagi lihtne oma eluga maksta – eriti arvestades Vene väejuhatuse kalduvust saata droonipiloote otse rindejoonele. Seega – ärge laske end petta ega astuge Vene armeesse.

Rote Armee Fraktion (RAF) ehk Baader-Meinhofi jõuk tegutses Lääne-Saksamaal KGB ja Stasi käsilastena, sooritades mõrvu ja sabotaažiakte. Nad said sõjavarustust, relvi ja raha KGB Dresdeni osakonnalt, kus nende kontaktisikuks oli Putin. Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV) pakkus turvapaika terroristidele, kes kartsid, et Lääne-Saksamaa politsei või luure on nad jälile saanud. Samal ajal jätkas uus terroristide põlvkond KGB toel sabotaažiakte. Kas see on oluline Vladimir Putini praeguse käitumise mõistmisel? Jah, on küll. Inimestel on kalduvus jätkata seda, mida nad on alati teinud. Putin korraldas Läänes sabotaaži juba 1980ndate lõpus ja teeb sama ka tänapäeval. Täpsemalt – 1980ndatel kandis Putin vastutust järgmiste isikute mõrva eest: Ernst Zimmermann (sakslane), Edward Pimental (ameeriklane), Frank Scarton (ameeriklane), Becky Bristol (ameeriklane), Karl Heinz Beckurts (sakslane), Eckhard Groppler (sakslane), Gerold von Braunmühl (sakslane), Alfred Herrhausen (sakslane).
Vahetult pärast Putini võltsvalimisi tõsteti Venemaa suurimate toidukaupluste kettides hindu – enamiku puhul ligikaudu 40% võrra. Nüüd vallandatakse töölt need, kes sellest sotsiaalmeedias räägivad.
Telekanali Channel 24 saatejuht Andri Drozda analüüsis 2. oktoobri seisuga lahingutegevuse kaarti. Märkimisväärne on, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avaldas video, milles näidatakse uue, Ukrainas välja töötatud taktikalise ballistilise süsteemi FP-7 esmakordset lahingukasutust. Samal ajal kukkus Voroneži oblastis alla Venemaa sõjaväehelikopter Mi-8.

India päritolu flydubai kapten Smit Machchhar – keda ülistatakse kangelasena, kuna ta avas kabiini ukse, võimaldades reisijatel kahjutuks teha kaaspiloodi, kes oli teda just pussitanud ja üritanud lennukit alla kukutada – vestles äsja Modiga. Ta kirjeldab kabiinis toimunut.
Ukraina peaprokuratuur . Ukrainas on paljastatud ulatuslik varifinantsvõrgustik. Läbiotsimiste käigus konfiskeerisid korrakaitsjad rekordilise summa – üle 630 miljoni grivna. Võrgustik tegutses kogu Ukrainas ja uurimise kohaselt kasutati seda maksudest kõrvalehoidumiseks ja kuritegelikul teel saadud raha pesemiseks. Selle osalejad vahetasid sularaha ja digitaalseid varasid ning kandsid raha üle nii riigisiseselt kui ka välismaal. Skeemi osalejad nimetasid selliseid tehinguid „ümberkorraldusteks“. Finantstehingud viidi läbi ilma vajalike lubadeta ning saadud tulu ei kajastunud raamatupidamis- ja maksuregistrites.
Üks Vene sõdur rääkis, kuidas Ukraina kaitsjad ta teist korda vangi võtsid – seekord 61. eraldiseisva mehhaniseeritud stepibrigaadi poolt. Burjaatiast Ulan-Udest pärit Mihhail Fomin (hüüdnimega Kipiš) tegeles enne Vene sõjaväega liitumist autovarguste, sissemurdmiste ja narkootikumide müügiga. Teda ähvardas 15-aastane vanglakaristus, kuid selle asemel pakuti talle sõjaväelepingut Ukraina vastu võitlemiseks. Ta nõustus, langes peagi vangi ja vahetati hiljem välja. Pärast vahetust lubati Kipišile, et teda ei saadeta enam rindele võitlema, kuid tema väeosa saatis ta siiski tagasi. Ta saadeti koos teiste Vene sõduritega rünnakule üle lageda välja; enamik neist jäi kadunuks ja Kipiš sai haavata. Sellest hoolimata sundis ülem teda edasi liikuma ja ähvardas ta tappa, kui ta peaks taganema. Ühel päeval, kui Kipiš varjendis istus, sisenes sinna 61. brigaadi Ukraina võitleja ja võttis ta vangi.
Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina tsiviil- ja energeetika-infrastruktuuri vastu ning võtab kasutusele uut tüüpi laskemoona. Miks võtavad okupandid sihikule Kiievi sillad ja milliseid lõhkepäid valmistatakse ette energiataristu ründamiseks? Miks on Ukraina õhutõrje tõhusus reaktiivmootoriga droonide vastu järsult kasvanud ja milline oli Venemaa juhtkonna reaktsioon? Sõjandusekspert Oleg Ždanov analüüsib portaali *Fabryka Novyn* blogis neid uusi ohte, püüdurite võimekust ja drooni „Geran-5“ tehnilisi piiranguid kiirusel üle 700 km/h.

Leedu võtab kasutusele Ukraina SkyFortressi süsteemi pilootversiooni, et tuvastada madalalt lendavaid droone ja tiibrakette heli- või raadiosignaalide abil. Nagu Leedu kaitseministeerium 2. oktoobril teatas, jälgib ja klassifitseerib tehisintellektil põhinev süsteem sihtmärke reaalajas nende akustiliste ja elektromagnetiliste signatuuride põhjal. Kaitseminister Robertas Kaunas selgitas, et nullist lahenduste väljatöötamise asemel kohandab Leedu Ukrainas juba tõestatud tehnoloogiaid, et tugevdada kogu õhukaitseahelat – alates seirest kuni ohtude pealtkuulamise ja neutraliseerimiseni.
Vene sõjavägi on esitanud kontseptsiooni mehitamata maismaasõidukite paigutamiseks vaenlase tagalasse, kasutades selleks transpordilennukit Il-76. Jääb ebaselgeks, kuidas lennuk kavandatud piirkonda vähese riskiga jõuaks ja kuidas droone pärast mahalaadimist juhitaks.
Kremli peamine ultranatsionalistlik filosoof Aleksandr Dugin paljastas just suurepäraselt Venemaa sõjamasinat valdava sügava psühholoogilise kriisi. Aastaid väideti enesekindlalt, et Ukraina on nõrk ja pehme ning variseb kokku vaid mõne päevaga. Selle asemel tormati täiskäigul edasi ja põrgati valusalt vastu Ukraina vastupanu graniitkaljut. Milline on siis Kremli uus narratiiv nende piinlike sõjaliste ebaõnnestumiste selgitamiseks? Nüüd väidetakse, et ei võidelda mitte lihtsalt Ukrainaga, vaid peetakse ametlikult „kolmandat maailmasõda“ kogu kollektiivse Lääne vastu. See on Venemaa ülbus oma ehedaimal kujul: murrad naabri maja röövima minnes hambad ja karjud seejärel kogu maailmale, et võitled tegelikult ülemaailmse suurriikide liiduga. Täielik intellektuaalne pankrot.
Endine MI6 juht Scarlett: Putin tõusis võimule 1999. aastal peaaegu eikusagilt. Alguses püüdis ta luua sidemeid USA, NATO ja Läänega. Tema nõudmine oli selge: Venemaad tuli kohelda kui Ameerika võrdväärset partnerit. Küsimus on selles, kas Lääs mõistis, kui sügav see vajadus oli. Putin oli KGB ohvitser, kuid mitte KGB keskjuhtkonna tipptegija. Ta teenis Leningradis ja Dresdenis, mitte kõrgetel ametikohtadel. Tema tõeline esiletõus toimus hiljem, kui ta töötas Peterburi abilinnapeana. See etapp on olulisem kui temast loodud müüt. Putin peab kontrolli Ukraina ja Valgevene üle Venemaa jaoks eksistentsiaalselt tähtsaks. Ta kardab, et Venemaa võib laguneda samamoodi nagu Jugoslaavia. Tema jaoks hõlmab „suur-Venemaa“ ka Ukrainat. Eesmärk on kontroll Ukraina üle. Putin ei ole kunagi pidanud Ukrainat tõeliseks riigiks. Moskva arvates võitleb Venemaa tegelikult Euroopa ja NATOga. Kremli hinnangul ei suudaks Ukraina ilma NATOta nii kaua vastu pidada. Viibisin Moskvas nädal enne sissetungi. Sõnum oli pidevalt sama: NATO on oht, NATO peab tagasi tõmbuma ja NATO laienemine oli reetmine.
Poola kerged lahingulennukid FA-50GF on ametlikult asunud täitma lahinguülesandeid. Nüüd saavad need lennukid osaleda Poola pidevas õhukaitses ja kiirreageerimisvalmiduses (QRA), tugevdades veelgi NATO idatiiva kaitset. Poola sai 12 lennukit FA-50GF kätte 2023. aastal, kuid esialgu tarniti need ilma õhukaitseülesannete täitmiseks vajaliku täieliku relvastuseta. Sellest ajast peale on Poola vajaliku relvastuse hankinud ning viinud lõpule pilootide ja maapealse teeninduspersonali väljaõppe. See samm oli kavandatud, kuid see toimub ajal, mil Poola jätkab õhukaitse tugevdamist oma idapiiril.

Share on Social Media