Pooles vinnas

Mul on lõustaraamatus konto olnud juba kümme aastat. Sõbrad on mind selle aja jooksul toppinud igasugustesse Lõustaraamatu gruppidesse. Kõige “pahatahtlikum” oli vist Mati, kes pani mind administraatoriks kahele grupile mis ta ise lõi. Ise olen ka loonud mõned kuid need on olnud mingi sündmusega seotud ja kaotanud aja möödudes oma tähtsuse. Seega mingit erilist aktiivsust pole ma neis üles näidanud kuid liikmeks olek annab võimaluse tutvuda erinevate seisukohtadega ja leida mõttekaaslased. Selline kogemus on meil vist igal ühel? Kuid sellist grupiga liitumise kogemust nagu mul sellel nädalal oli, on vähestel ette tulnud! Esmalt tutvustati gruppi ja siis küsiti nõusolekut. Kuid lisaks sellele tuli veel vastata küsimustele! Nagu mingi põrandaalune organisatsioon kuhu sisenemiseks kontrollitakse meelsust?

Enamus meist, kellel loogikaga asjad korras on, saavad need küsimused “õieti” vastatud. Mina ka arvasin teadvat mis võivad olla “õiged” vastused ja siin ma olen, “Isamaalistes”! Tegelikult ma toetan ju neid väärtuseid mis grupil on. Seega jõudsin ma nädala jooksul kutsuda ka sõpru sest meie konservatiivseid väärtuseid toetavate inimeste arv Eestis on vähe nähtav ja kui me tahame oma traditsiooniliste väärtustega edasi minna siis peaksid konservatiivid oma mõju suurendama! Ma arvan, et igas erakonnas on neid, kes Eesti rahvusriigi eest seisavad kuid mingitel hämaratel põhjustel püsivad nad erakondades, mis Eesti eest ei seisa vaid järjest meie iseseisvust käest annavad. Vahemärkusena seda, et Eesti positsioon Euroopa edetabelites ei tähenda Eesti eest seismist! Põhjuseks võib ju kergesti olla midagi materiaalset nagu võim, heaolu, tuntus, jms. Aga see kõik on kaduv ja selle nimel meie riiklust ja kultuuri hävitada on ülim sigadus. See selleks.

Nüüd siis isamaalistest. Koos on igati huvitav seltskond. Nimesid nimetamata kahtlustan, et kaitseväelastele vist ei meeldiks, tunnevad mõnda liiget liiga hästi. On mõningaid globaliste kellelt rahvuslike huvide eest seismine tundub olevat palju soovitud. Kuid ehk kahetsevad seni tehtut? Ja lõppude lõpuks, võibolla nad ei teagi mis meie rahvuslikud huvid siis on? Või on ajanud asjad sassi sest ametnikuna vannuvad nad ustavust ametile ja Eesti riik jääb tahaplaanile. Ma olen isamaalistega vägagi nõus, et meie rahvuslikud huvid on keel, kultuur ja rahvus kuid see ei saa püsida kui me lippude lehvides sammume Euroopa Ühendriikide poole. Ma vägagi kahtlen kas meie rahvuslik huvi on see, kui seltsimees Kiisler Isamaast ja sotsid takistavad rahvaküsitluse läbiviimist? Selle küsitluse, mis kinnitab või lükkab ümber meie väärtused! Kõrgema võimu kandja on rahvas, …. vist? Vähemalt Põhiseaduse järgi?

Kuigi grupis paistab olevat palju Isamaa liikmeid, ei ole seal kõlanud selgeid “liberaal-parempoolsete” vastaseid seisukohti. Ei ole ka “juudas” Kiisleri suunas ühtegi paha sõna kirjutatud? Kas võimu nimel hoiavad grupi isamaalased hambad koos? Tegelikult on Isamaal ju maailmavaatelised aluspõhimõtted paigas. Iga Isamaa liige peab neid teadma ja kui mõni erakonnas oma joru hakkab ajama peaks ta ju vikati ja kootidega oma õigesse aedikusse pekstama. Huvitav miks nad seda ei tee? Kas nad ei tea ise neid põhimõtteid või suures liikmete arvu suurendamise tuhinas on unustanud kontrollida seda, kas uued neid põhimõtteid ka järgivad? Ja nüüd on nad olukorras kus peavad hakkama terasid sõkaldest eraldama? Selleks paistab taoline grupp hea vahend olevat. Ainult, et seal pole üksnes isamaalased vaid on ka isamaalisid kodanikud kellele Isamaa sisene tants võib tunduda väga imelik. Üks õige selgroogne konservatiiv mõtleb, et Reinsalu ja Seeder lasevad rahvale paista Isamaad kui konservatiivset erakonda aga kui nad lasevad endi keskel liberaalidel mässata siis selle erakonna sisu küll konservatiivne pole.

Tänases Postimehe arvamuste leheküljel kirjutab Elo Mõttus-Leppik Isamaa sõjast. Õieti kirjutab, tema enda vaatenurgast lähtuvalt. Kuid see viib ka mind mõttele, et sellel nädalal ilmavalgust näinud Isamaaliste grupi tegelik eesmärk on Isamaasõjaks valmistumine! Selleks, et eraldada terad sõkaldest ehk teisisõnu koondada konservatiivid Isamaa „parempoolsetele liberaalidel“ vastulöögi andmiseks! See, kas Isamaa kodusõda lõpeb konservatiivide või liberaalide võiduga, on muidugi Isamaa siseasi. See aga, kas Eesti jääb rahvusriigiks oma keele ning kultuuriga või sulandub lõplikult Euroopa Liidu üheks vabariigiks, on meie kõigi asi! Praeguseks on aastaid võimul olnud reformi ja sotside liberaalid meie rahvusriigist tükikesi ära andnud. Kui nüüd liberaalid hõivavad ka eelviimase konservatiivide kantsi, Isamaa, siis riigi, rahvuse, kultuuri ja keelena pole meil häid väljavaateid kestmiseks. Sõjalises planeerimises määratakse lahingu või sõja võitmiseks võtme punktid või ülesanded ilma mida täitmata võiduni ei jõua. Tänane võtmeülesanne on tagada, et „Isamaa“ jätkab konservatiivse erakonnana. See annaks meile rahvusriigina rohkem lootust!

Lõpetuseks tahaks, parafraseerides sotside lemmikuid Marxi ja Engelsit, kutsuda üles: “Kõikide maakondade konservatiivid ühinege ISAMAA kaitseks”