Ülo Vooglaid valimistest
Rahval on iga kell õigus nõuda, et need, kes on võtnud nõuks ühineda selliseks kogumiks, mida nimetatakse ERAKONNAKS, annaksid endale ja teistele aru, kes nad on, mida nad tegelikult teevad ja mis selle tegevusega kaasneb (võib kaasneda, on juba kaasnenud).
Kui erakonna juhtkond on võtnud (kutsunud) kedagi oma nimekirja, millega minnakse Riigikogu valimistele, siis erakonna juhtkond peab ka VASTUTAMA selle eest, et nimekirjas ei ole
- profaane,
- puuke jt parasiite,
- petiseid,
- mängureid,
- ostetavaid, kes end ka äraostmatuteks nimetavad,
- jne
Erakonna juhtkond peab ENNE nimekirja võtmist veenduma ja selgitama ka üldsusele, kas see ja teine isik on
- adekvaatne;
- sel määral haritud, et kujutab ette,
- millised põhiseaduslikud institutsioonid Eestis üldse on ja mis on nende institutsioonide otstarve;
- mida peab Riigikogu kui institutsioon tagama;
- mida on vaja teha ja saavutada Riigikogu igal liikmel;
- mida tähendab vanne;
- millistel eeldustel on Riigikogu liikmel võimalik osaleda seadusloomes;
- millistel eeldustel on Riigikogu liikmel võimalik osaleda kõrgeimas riiklikus järelevalves;
- millistel eeldustel on Riigikogu liikmel võimalik osaleda rahvusvahelises suhtlemises ja esindada Eestit;
- millistel eeldustel on Riigikogu liikmel võimalik kanda hoolt Eesti riigi ja rahva, kõigi eluvaldkondade ja -piirkondade elujõulisuse eest;
- kes ja kuidas vastutab selle tegevuse tagajärgede eest, mida võib ühiskonnas, looduses, rahvusvahelistes suhetes, elanikkonna mõtlemises ja käitumises tekitada juhm, hoolimatu, jõhkralt vägivaldne, rahva enamuse tahet ignoreeriv ja parastav käitumine.
- sel määral informeeritud, et teab,
- millised olud, milline olukord ja situatsioon on Eestis, Euroopas ja maailmas;
- mis on stabiilne ja labiilne;
- millised muutumise tendentsid on ilmnenud ja tõenäoliselt ilmnevad lähemas-kaugemas tulevikus;
- sel määral kogenud, et suudab aimata
- muutuste ning paigalseisu kausaalseid ja funktsionaalseid seoseid (avalikke ja varjatud põhjuseid) ning prognoosida, millised muutused on tulekul;
- kes on kes,
- aus;
- kindlameelne;
- arukas;
- töökas;
- kaine;
- ustav
Nüüd aga väga sisuline ja oluline küsimus:
Kas Te kuulsite või nägite valimiskampaania käigus, et keegi kandideerijatest
- avas mingi PROBLEEMI ja tõi välja selle kujunemise (püsimise-süvenemise-laienemise) põhjused;
- vaatles midagi nii staatikas kui ka dünaamikas (oli võimeline midagi (ükskõik, mida) käsitama nii, et oleks avanenud võimalus näha ja aru saada);
- vaatles midagi ühiskonna eri regulatsiooni- ja juhtimistasanditel;
- käsitas ühiskonda kui institutsionaalset süsteemi;
- avas infrastruktuuri koosseisu ja olukorra Eesti eri piirkondades ja eluvaldkondades (elamiseks ja ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olukorra);
- esitas meetmete süsteemi millegi saavutamiseks;
- suutis eristada üldist, erilist ja üksikut ja siduda nähtu süsteemiks eri metasüsteemides;
- tundis inimest ja inimkooslusi;
- analüüsis mõne institutsiooni või organisatsiooni funktsioneerimise, muutumise (muutmise) või/ja arengu eeldusi;
- lähtus inimese heaolust ja sidus oma rahajutu stratifikatsiooniga;
- käsitas inimest subjektina (eesmärgina, mitte vahendina);
- eristas olemuslikku ja nähtumuslikku problemaatikat;
- teadis ja avalikustas, mis on põhjustanud massilise tööpuuduse, vaesuse, väljarände;
- käsitas haridust, hariduse tegureid ja toimeid (NB! ei rääkinud vaid koolitoidust ja õpetajate palkadest);
- käsitas kultuuri ja meetmete süsteemi kultuuri ja kultuuriväärtuste hoidmiseks;
- käsitas teadust, teaduslikku uurimist ja teaduslikku mõtlemisviisi;
- oskas midagi öelda Eesti teadusliku potentsiaali ja selle rakendamise kohta;
- käsitas õiguslikku regulatsiooni, sh õigusaktide kui regulatsioonimehhanismide toimemehhanisme ja nende tegelikke toimeid:
- käsitas elanikkonna tervist ja meetmete süsteemi tervishoiusüsteemi täiustamiseks;
- andis mõista, et kujutab ette, mis on ühiskonnas sotsiaalne, vaimne ja psüühiline;
- aimas, milline osa elanikkonnast on (miks!) võõrdunud ühiskonnast, kogukonnast, erakonnast, tööst…;
- hoomas, milline osa elanikkonnast tunneb (miks!), et riik on võõrandunud ning ka töö on võõrandunud (pöördunud tegija vastu, muutunud talle vaenulikuks jõuks);
- teadis, milline osa elanikkonnast tunneb end (miks!) absurdisituatsioonis;
- kujutas ette, mis on edasiside ja tagasiside ning millistel eeldusel oleks võimalik ühiskond edasisidestada ja tagasisidestada;
- lasi aimata, et nende meelest on riigi edenemise asendamatuks eelduseks intellektuaalne potentsiaal;
- pidas oluliseks kehtestada ühiskonnas personaalse vastutuse ja kompetentsuse printsiip?
Ma ei ole kindel, et Eestil on võimalik püsima jääda ning tegutseda teiste riikide-rahvaste seas usaldusväärse ja tõsiseltvõetava partnerina, kui riik samas rööpas edasi püsib (tahab julgelt edasi minna).
Mida meil oleks vaja hoida, muuta ja lisada?
Millest oleks vaja vabaneda?
Millistel eeldustel saaks Eestist ikkagi veel asja ja tärkaks taas lootus, et võim ei toimi vaimu vastu ja vaimu arvel, et ühiskond ei ole majandus, et inimene ei ole vahend kellelegi kasumi teenimiseks ja elu võib (saab) muutuda elamisväärseks…?
Parimat !
Ülo Vooglaid
PS
Ajakirjanikud püüdsid anda endast parima, aga olulisel määral jäi pilt nii ähmaseks, üksluiseks ja eksitavalt segaseks just igaliiki saatejuhtide tõttu. Ühiskonnas diskusiooni ei olnud. Olukord on selline, nagu on, suurel määral endast väga heal arvamisel olevate ajakirjanike tõttu, kellest enamik tegelikult ei ole suuteline orienteeruma ega seonduma, mõtestmisest rääkimata.
Eesti ajakirjandus ei ole võimeline rahvale teed näitama ja ohtude eest hoiatama.
Miks?
Võimalik, et osa ei ole selleks suutelised. Võimalik, et osa teenib oma rahva asemel kedagi teist. Võimalik, et osa on ära ostetud… Ma ei tea, Aga kõik nägid ise, et debatte ei olnud ka siis kui debatid olid välja kuulutatud. Jutt ei käi pelgalt saatejuhtidest; iga saadet valmistab ette pilvetäis inimesi…
Võimalik, et oleks vaja terasemalt vaadata, kas ajakirjanike ettevalmistus ülikoolis on ootuste ja vajadustega kooskõlas…
