Euroopalik poliitika

Eilsel esinemisel Ukraina parlamendis ütles Borka (Boris Johnson), et Ukraina aitamata jätmine 2014 aastal oli viga. Kui mu mälu mind ei peta, siis Borka on seda õelnud ka varem. Mulle ei tule pähe, et keegi euroopa poliitikutest seda veel oleks ütelnud. Seega tundub, et Borka võtab kogu lääne poliitmaailma patud enda peale. Kõiki poliitikuid ma muidugi teadma ei pea, võib-olla keegi kahetses veel. Ukrainale antava abi järgi otsustades, on salakahetsejaid palju. Üksnes saksa kantsler vingerdab. Ei tunnista pattu ega anna ka abi. Eesti peaministrilt ma ka taolist kahetsust kuulnud pole. 2014 oli ta Jürgen Ligi hinnangul „suurte kaunite silmadega kuid kinnise suuga“ noor riigikogu liige ja vaevalt, et tal Ukraina asjadest üldse aimu oli. Tollasel peaministril Rõivasel tõenäoliselt ka mitte. Rohkem huvitas teda külmkapi tagused ahistamise teemad ja see, kuidas Heiti Hääle LNG terminali ideed igaveseks maha matta. Seega pole vist sealtpoolt ka mingit tollase poliitika, eelkõige Ukraina suunalise poliitika, pärast tuha päheraputamist oodata. Me olime juba kaua olnud Lääne riik, EL ja NATO liige ning mis iganes rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed veel. Seega Kallas peaks ju ikkagi omama seisukohta, kas see poliitika mida meie, need organisatsioonid ja meie nendes organisatsioonides toona ajasime, oli õige. Ning kui polnud siis mida peaks muutma. Ehk kunagi hangib omale seisukoha ja selgitab. Praegu traavib ta küll mööda maailma ringi. Aga ükskord saab hoog ja raha otsa ning ta tuleb tagasi Eesti riigi ja rahva asju ajama. Siis nõuame vastust!