Putini retoorika teel sõjani

UKRINFORM. Putini retoorika teel sõjani.

• Putin 2001: „Ma ei kujuta oma riiki Euroopast ja niinimetatud tsiviliseeritud maailmast eraldatuna. Vaevalt kujutan ma NATOt vaenlasena ette.”
• 2002: “Me ei käsitle NATO-t vaenuliku organisatsioonina.”
• 2003: „Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Venemaa Föderatsioon kaotanud kümneid tuhandeid oma algseid territooriume. Kas teete ettepaneku nüüd kõike jagada? Kas soovite meile tagastada Krimmi, osa teiste endise Nõukogude Liidu vabariikide territooriumidest?
• 2008: „Krimm ei ole vaidlusalune territoorium, seal ei olnud erinevalt Lõuna-Osseetiast ja Gruusiast etnilist konflikti. Venemaa on juba ammu tunnustanud praeguse Ukraina piire. Krimmi ja Sevastopoli tagastamise küsimus on provokatiivne.
• 2013: “Ukraina sai kunagi osa territooriumist Venemaa arvelt. Kuid me peame lähtuma reaalsusest, et oluline osa Ukraina rahvast hindab iseseisvust, see tähendab iseseisvust.

Märgitakse, et kuigi Putin nimetas 2014. aasta veebruaris Ukraina võimuvahetust riigipöördeks, toetas ta Ukraina territoriaalset terviklikkust. Ukraina föderaliseerumise kohta sel etapil avaldused puudusid. Eksperdid soovitasid juba siis suhtuda skeptiliselt Putini “rahumeelsesse retoorikasse” Ukraina ja idas valitseva konflikti kohta.

• aastal tunnustas Putin Ukraina võimu. Kuigi ta kritiseeris Ukraina püüdlusi liituda NATO ja EL-iga, ei teatanud ta kavatsusest vägesid paigutada. Isegi konflikti eskaleerudes idas 2021. aasta märtsis eitas Putin relvastatud sissetungi võimalust ja põhjendas sõjalise kohaloleku suurendamist Ukraina piiride lähedal õppustega, mis väidetavalt kedagi ei ohusta.
• aprillil 2021 tegi Putin aga ähvardava avalduse NATO suhete “punase piiri” kohta, nimetas Venemaad konflikti “kolmandaks osapooleks” ja rõhutas, et Ukraina võimud peavad koos liidritega lahendama probleemid idaga. “LNR” ja “DNR” .
• Putini 12. juuli 2021. aasta artikkel Kremli ametlikul veebisaidil “Venelaste ja ukrainlaste ajaloolisest ühtsusest” sisaldas lisaks paljudele “ühise ajalooga” manipulatsioonidele, mida Venemaa propaganda juba kasutas, “tõeline Ukraina suveräänsus on võimalik ainult partnerluses Venemaa.”
• Alates 2022. aasta algusest on Putin Ukraina kontekstis aina enam surunud peale NATO-poolset ohtu Venemaa julgeolekule. 16. veebruaril tunnustas Putin DNR-i ja LNR-i iseseisvust, alustades tõhusalt ettevalmistusi rünnakuks Ukraina vastu.
• Ööl vastu 24. Veebruaril 2022 teatas Putin “sõjalise erioperatsiooni” alustamisest riigi poliitilise kursi muutmise ettekäändel.
• “Välkoperatsiooni” lüüasaamisega muutus tema retoorika taas. Kremli esindajad hakkasid märtsis rääkima, et “erioperatsiooni” ülesanne ei hõlma Ukrainas praeguse valitsuse kukutamist, riikluse okupeerimist ja hävitamist ning Vladimir Zelenskit hakati taas tunnistama legitiimseks presidendiks.
• Venemaa väljendas 29. märtsil relvarahukõnelustel valmisolekut loobuda Ukraina “denatsifitseerimisest” ja “demilitariseerimisest” vastutasuks NATOga liitumisest keeldumise eest.
• Seejärel muutis Venemaa ametlikult oma retoorikat – vähendas drastiliselt sõjalist aktiivsust Kiievi ja Tšernihivi piirkonnas ning koondas väed itta, mille hõivamist nimetati “erioperatsiooni” peamiseks eesmärgiks.

USA president Joe Biden teatas 10. juunil 2022 Californias avalikul üritusel, et Vene diktaatori eesmärk ei ole ainult täiemahuline sissetung Ukrainasse.

«Enam kui 100 000 venelast tungis Kesk-Euroopa riiki ajal, mil me pidasime seda võimatuks. Putin hävitab kõik Ukraina kultuurikeskused – muuseumid, koolid, ajaloomälestised. Ta püüab hävitada riigi kultuuri. Mõte, et me võiksime kõrvale jääda ja lasta sellel juhtuda, on lihtsalt võimatu. Seetõttu oleme tugevdanud NATO-t ja aitame Ukrainat,“ ütles ta.