2

Ummikuid loetakse sügisel

Ma usun, et Põhja Tallinnas liikluskorraldused on peamiselt tehtud õilsal eesmärgil – viia transiitliiklus Soo, Tööstuse ja Niine tänavalt välja. Selles on ilmselt ka annus liikluskorraldajate isiklikke põhimõtteid kuigi linnaruum peab olema sobilik kõigile kes seal elavad. Tõenäoliselt järgneb nüüd Kalamaja sisene kiiruspiirang 30km/h. Mis on mõistlik sest autojuht peab valima kiiruse vastavalt liiklusolukorrale. Ja liiklusolukord Kalamajas on autotihe. Iga auto vahelt võib mõni mängiv laps ootamatult teele hüpata ja õnnetus ongi käes. Hulle, kes ebamõistliku kiirusega sõidavad, jätkub. Sealhulgas elektritõukside ja jalgratastega. Linnavalitsus on aastate jooksul andnud ehituslubasid välja üksnes kortermajadele selle asemel et näiteks nõuda garaaž-majade ehitamist, osta ära krundid et ehitada olulistesse kohtadesse ringristmikud, jms. Suur probleem selles on üldplaneeringu puudumine ja teine suur probleem on see, et otsitakse odavaid lahendusi. Inglased küll ütlevad, et nad pole nii rikkad, et odavaid asju osta. Aga meieni see jõudnud veel pole. Ka see viimane Põhja Tallinna liikluskorralduse muutus oli Transpordiameti sõnul „odav“ lahendus. Üldplaneeringu puudumise näiteks on vast Kalaranna tänav. See ehitati kindlasti arvestamata, et sellest saab transiittänav. Samuti ristmikud mis selle tänava otstes asuvad.

Eesmärk Transpordiametil oli õilis aga minu arvates rikuti mõnda põhimõtet. Esiteks. Linna mastaabis peaks olema üheks printsiibiks see, et väiksem liiklusvoog siseneb linna ja suurem sealt välja. Seda saab lahendada sõiduradade arvuga, liikluse sujuvusega (foorid) ja kiirustega. Paldiski mnt on üks poolik näide kus linna piiri suunas saab mõne kilomeetri sõita kiirusega 70km/h kuid Kesklinna poole 50km/h. Kui praegu vähendati Kalamaja sisenemist ühe sõidurea võrra ja väljumist samuti Niine-Suurtüki- Rannamäe kombinatsiooni abil ühe võrra siis see põhimõte on rikutud. Ehk siis tuleks taastada Niine-Suurtüki-Rannamäe liikluskorraldus. Seda enam, et Balti jaamas tagasikeerajad ja Niinest vasakule keerajad tekitavad neid ummikuid ning liiklusohtlikke olukordi teistes kohtades. Niinest vasakule pööre on pannud paljud imestama – oled pool tundi oodanud millal Niinest välja saaks, keerad vasakule ja siis tipptunnil ootad Soo-Põhja pst nurgal veel veerand tundi et saada vasakpööre ning siis läbi Kalamaja tänavate jõuda Kalaranna tänavale et suunduda Pirita poole. Hämmastav! Kui nüüd linnavalitsus oma rahakoti rauad ka lahti lööks ja kuidagi suudaks Suurtüki tänava bastioni poolsele alale ühe taskukohase suureparkimismaja ehitada, võib juhtuda et osad Põhja Tallinna elanikud hoiustaksid oma autod sinna ja jätkaksid teekonda Põhja pst trammipeatusest. Sest üks põhimõte suurte linnade puhul on võimalus jätta oma sõiduk linnaserva ja jätkata ühistranspordiga.

Olen elanud neljas välisriigis ja ka palju Euroopas ringi vaadanud. Aga sellist imevigurit nagu Tallinna rattateed pole ma kusagil näinud. Jälle kallati maha hulk punast värvi mis kevadeks on tõenäoliselt lume sulamisega läinud. Hollandit, Taanit ja Belgiat on raske eeskujuks võtta kuna lund kohtab seal vähe. Küll aga võiks õppida midagi nende jalgratta kultuuri korraldamisest. Näiteks on seal ühistranspordi peatuste juures jalgratta hoidlad mitte ei veeta rongis neid kaasas. On piirkondi ja teid, kus jalgrattaga sõita ei tohi. Enamasti analoogsed meie vanalinnaga. On küll tumepunaseid ratta teid kuid tänavakividest laotud või värvilise asfaldiga kaetud. Imestama paneb see, et peale KOV valimiste aegset punasega värviga katmist ja kevadist värvisulamise, on praegu jälle üks analoogne lollus tehtud mis kestab ehk mõned kuud. Ning linnakodanikud on vait. Kallid linnakodanikud, see läheb teie rahakotist! Olete vist ära harjunud linnavalitsuse raiskamistega? Analoogselt liiklusvoogudega on Euroopas ka jalgrattateedel oma vood ja suunad. Iga tänava äärde ei tehta rattateid. Mõnes pool liiguvad trammid, autod, jalakäijad ja rattad sõbralikult ühes sõidureas! Vahetevahel ka hobused!

See teema ilmselt jätkub. Kuu-kahe pärast peaks saama ülevaate Põhja Tallinna üldplaneeringust mida tehakse juba 2006-st aastast. Tutvuda saavad inimesed sellega Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse koduleheküljel. Niipalju kui mina olen sellest aru saanud siis Tallinn jätkab oma odavat elu lükates oma probleemid elanike kaela. See oli ka näha juba putukaväila esitlusel.