Armata
“Armata” seeriatootmine on mitmel põhjusel võimatu. “Armata” on muutunud üldnimetuseks, mis tähistab kas pikaajalist ehitamist või tulutuid katseid teha vähemalt midagi nullist. Täpselt nagu “Koalitsioon”, “Kurganets”, “Petrel” ja muud “analooge mitteomavad” üllitised.
Esmalt sündis mootor ja selle külge otsustati tank ehitada. Harkivi veduritehases 1931.a. loodud lihtne ja töökindel V-2 mootor osutus nii edukaks, et kõik Venemaa soomusmasinate diiselmootorid alates V-84 (T-72), V-92S2F (T-72B3, T-90) kuni UTD-20 (BMP-1 ja BMP) -2) ja UTD -29 (BMP-3) on selle mootori edasised uuendused.
“Armata” A-85-3A mootoril pole V-2-ga mingit pistmist. See põhineb Saksa X-kujulisel Simmering SLA 16 mootoril, tuntud ka kui Porsche Tour 212, mis loodi Tiger mootoriks. Originaalil oli 16 silindrit, Armata omal 12 silindrit. Mootor sai raske, keeruline ja ebausaldusväärne. Seda ei saadudki korralikult tööle. Uraali Vagunitehasel (UVZ) polnud ressursse seda mootorit arendada. Katsetati ka teisi kuid neid ei saadud tööle koos automaatkäigukastiga mis on omaette probleem.
„Armata“ jaoks pole UVZ-l tootmisliini ja seda tuleb käsitsi kokku panna. Olemasolevad liinid panevad sõja tingimustes kokku T-90M, modifitseerivad T-90 T-90MS tasemele ja mudivad T-72, mis vajab samuti uuendamist. NSVL-s oli mitmed tehased mis tanke kokku panid, nüüd üksnes UVZ. Omski TM saaks aga sellel on teised ülesanded.
Termokaamerad võib unustada. Sanktsioonid on viinud prantsuse termokaamerad ja mikroelektroonika. Vene ettevõtjad on kõik sisse ostnud ja enne sõda loodud tarneahelad ei tööta. Käesoleva sajandi algusest kehtinud poliitika, “Me ei pea midagi tootma, me ostame kõik”, on nüüdseks tootmise viinud Hiina elektroonika peale mis ei taga seadmete töökindlust. Selliste nagu Doppleri radar koos AFAR-iga, infrapuna-HD-kaamerad 360 kraadise vaatega, rakettide ultraviolettfotokatoodiga suunamõõtjad, digitaalne sidejaam ESU TZ-ga ja muu väga kasulik elektroonika mis peaks tagama Armata efektiivsuse. “Armata” peaks andma teistele tankidele T-90 ja T-72 sihtmärgid otse lahinguväljal! Võrgukeskne sõjapidamise põhimõttel. Kohe tekib küsimus: kuidas Armata seda teeb? Moodsama raadiosaatja R-123 abil? Häälerežiimis?
Võrgu konstruktsioon. “Armata” peaks nägema radari abil vaenlast ja jagab omadele sihtmärke. Samas vaenlane näeb ka “Armata” radarit. Tankist saab lihtsalt suurepärane sihtmärk. Radari ja muu välispinnal paikneva elektroonika võtab maha kuulipildujaga. 50 cal teeb puhta töö. Meeskond muutub kolmeks pimedaks ja kurdiks, kuna kogu see elektroonilika võetakse tornist maha. Kaamerad, andurid ja kõik muu lakkab töötamast ning ilma nendeta pole Armata midagi muud kui soomuskast roomikutel.
Argumenteeritakse, et nii elektroonikat kui ka tehnilisi komponente saab asendada. Täna elektroonikakomponente eemaldatakse vigastatud T-72-delt ja saadetakse tehastesse, sest puudus on tohutu. Armatal on kõik uus: mootor, käigukast, elektroonika, rullid, … neile komponente võtta pole. T-72 ja T-90 puhul saab aga palju.
Venemaa puhul, Armata tootmiseks, tuleb läbi viia Stalini industrialiseerimisega sarnane protsess – moderniseerida ja osaliselt ümber profileerida umbes 200 ettevõtet, mis tarniksid Armatale komponente. Ja ehitada konveieriga montaažitsehh. Siis võiks öelda, et tank läheb tootmisse. T-14 kahjuks jääbki millekski sarnaseks Lobajevi vintpüssidega – moodsaks, ilusaks, tõhusaks (tanki puhul võib-olla), aga käsitööks.
Mõningaid probleeme on võimalik lahendada … On võimalik A-85-3A asendamine V-92S2F-ga ja sellega koos loomulikult läheb käigukast samast T-90-st. Tank ei sõida kiiresti aga seda saab veidi kergendada kui ei paigalda elektroonikat mida me ise toota ei suuda. Aga T-14 ” on siis peaaegu sama mis T-90, ainult aeglasem.
Kindlasti saadetakse teatud arv T-14-sid eesliinile või selle kõrvale. Selleks, et kontrollida reaalsetes lahingutingimustes “imerelva” ja selleks, et filmida valijaskonnale parajas koguses videoid. Suure tõenäosusega kraabitakse kokku tankikompanii lahinguvalmis “Armate”. Peaasi on oodata sobivat hetke rindekatseteks, see tähendab ründavateks tegevusteks. Selleks, et Ukraina ei saaks trofeeks Armatad.
