Kelele ma ääle annass?

August Kitzberg aastal 1926.

 

Küll jooseve ja sõidave na ringi

ja kuluteve raha, suud ja kingi.

Ja igaüits püüd puru silma aia,

et muku esi jälle pukki saia!

 

Kik kiitve ennast, laitve tõisi vahvast,

ja keski see ei hooli maast ja rahvast.

Las minna krooni kurss ka nulli pääle,

kui iki annassime neile ääle!

 

Mis kasu on nüüd kennigi tost saanu,

et nuu om rahva vastakuti aanu?

Et üits on sots ja tõine enamlane

ja kolmas – kuri tiid mis nimeline.

 

Kik nema omma essitiile viitu,

kas lugegu end maa- või taivaliitu.

Ja tüü- ja rahvaerakonnalise

om üttemuudu – lüüdu inimese!

 

Kes rahva kasust kõneleva, trükva

ja esi muku valitsema tükva?

Nuu om vaja asjast iimal aia,

siss võiss ehk asjast tsugu asja saia.