Bürokraatia kasv

Oli kord üks riik millel oli valitsus. Sellel valitsusel oli üks prügimägi keset läbipääsmatut sood. Ükskord tekkis ühel ministril kartus, et prügimägi võidakse ära varastada. Otsustati, et prügimäe valvamiseks palgatakse valvur. Valvur palgati aga kuidas üks valvur teab mida teha kui tal pole tegevusjuhist. Valitsus otsustas luua juhtimisosakonna ja palgata kaks ametnikku – ühe pidama valvuri tööajaarvestust ja teise kirjutama valvurile tööjuhiseid. Siis tekkis teisel ministril küsimus, et kas valvur täidab ikka oma ülesandeid korrektselt. Valitsus otsustas luua kvaliteedi osakonna ja palgata sinna kaks ametnikku – ühe, kes kontrollib valvuri tegevuse vastavust tööjuhistele ja teise, kes kirjutab igal nädalal ettekanded. Siis tekkis rahandusministril küsimus, et kuidas neile inimestele palka makstakse. Valitsus otsustas luua palgaarvestuse osakonna ja palgata sinna 2 ametnikku – ühe, kes peab tööaja arvestust ja teise, kes maksab töötasusid. Suur hulk ametnikke oli juba koos ja neljas minister avaldas muret, et keegi peab ju nende inimeste üle arvestust pidama. Valitsus otsustas, et tuleb luua personali osakond ja palgata sinna kolm ametnikku – ühe, kes tegeleb paberimajandusega, teise, kes peab personaliarvestust ja kolmanda, kes lahendab õigusküsimusi. Siis avastas peaminister, et neid inimesi ei juhi keegi ja valitsus otsustas palgata direktori. Leitigi üks, kes oli kogemustega ja sobis ning suure raha eest oli mees nõus direktoriks hakkama. Nii möödus aasta. Prügimäge keegi ära ei varastanud aga oh häda – aasta möödudes selgus, et eelarvet ületati 10K euroga. Valitsus otsustas, et tuleb vähendada tegevuskulusid ning vallandas valvuri.