Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Intervjuu diktaatoriga

Huvitav, miks maailma meedia Carlsoni intervjuule Putleriga nii metsikut tähelepanu osutab? Carlsonit süüdistati juba 2022 Putleri käpikuks olemise pärast ja vallandati 2023.a. FOX’st. Poola on läinud lausa nii kaugele, et välisministeeriumi tasemel „täpsustab“ Putleri haiget ajalookäsitlust. Sedasi edasi minnes võiks ju saurused kloonida ja lasta neil oma maa tagasi võtta!

Poola välisministeerium parandab 10 valet, mida Putin oma intervjuus Tucker Carlsoni’le ütles.

  1. Poola tegi koostööd Hitleri Saksamaaga.

Enne II maailmasõda püüdis Poola diplomaatia hoida heanaaberlikke suhteid Saksamaaga. Poola ja Hitleriga sõjalise liidu sõlmimine ei tulnud kõne allagi. Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel perioodil sattus Poola kahe agressiivse naabri – Saksamaa ja Venemaa – vahele, kumbki praktiliselt ei tunnustanud Poola rahva õigust iseseisvale riigile. 1934. aastal kirjutati Berliinis alla Saksa-Poola mittekallaletungi deklaratsioonile, mille eesmärk oli tagada vaidluste lahendamine rahumeelselt. Veel enne seda, 1932. aastal, sõlmiti samasugune mittekallaletungileping NSV Liiduga.

  1. Poolakad sundisid Hitlerit alustama Teist maailmasõda nende vastu. Miks alustas Poola sõda 1. septembril 1939? Koostööd ei tahetud teha. Hitleril polnud muud teha, kui asuda ellu viima oma plaane Poolaga.

Teine Poola Vabariik lükkas tagasi nii Hitleri väited kui ka tema ettepaneku sõlmida Poola-Saksa liit NSV Liidu vastu. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude võimud sõlmisid 23. augustil 1939 Poola-vastase lepingu (nn Molotov-Ribbentropi pakt), mis lubas Saksamaal 1. septembril 1939 rünnata Poolat. Nõukogude Venemaa ja Hitleri Saksamaa tegid koostööd kuni juunini 1941 .

  1. Poola langes Tšehhoslovakkia-vastase poliitika ohvriks, sest tuntud Molotovi-Ribbentropi pakti kohaselt pidi osa sellest territooriumist, sealhulgas Lääne-Ukraina, antama Venemaale.

Poola ei osalenud Müncheni lepingus (30. septembril 1938) ega olnud selle osaline, mis tegelikult piiras tugevalt Tšehhoslovakkia suveräänsust. Poola nõuded Trans-Olza kohta esitati pärast Müncheni lepingu allkirjastamist.

  1. Nii sai Venemaa, mida tollal nimetati NSV Liiduks, tagasi oma ajaloolised maad.

NSV Liit ühendas Poola idapoolse territooriumi relvastatud agressiooni tulemusena (17. september 1939), samal ajal kui Poola tõrjus Saksa sissetungi. See lõi Poola riigile noa selga. Nõukogude võimu poolt Poola idapiiril korraldatud niinimetatud rahvareferendumitega kaasnesid terror ja mässud. Lviv ning tollased Lvivi ja Stanisławówi provintsid (tänapäeva Lääne-Ukraina) pole kunagi kuulunud Vene impeeriumi koosseisu. Samuti ei olnud Vilniuse piirkond Venemaa ajalooline osa.

  1. Ukraina on tegelikult Lenini ja Stalini loodud tehisriik.

Ukrainlaste kui omaette etnilise rühma enesemääratlemise protsessiga paralleelselt toimusid sarnased protsessid 19. sajandi Euroopas. Keegi ei “leiutanud” ukraina rahvast. Tänane Ukraina tekkis riigina tänu Ukraina rahvuslikule liikumisele. Bolševikud seda ei asutanud, vaid lihtsalt vallutasid selle osa, et luua üks liiduvabariikidest. Ukraina tekkis ukrainlaste endi tahtel.

  1. Dnepri vasak kallas, sealhulgas Kiiev, on ajalooline Vene maa.

Kiiev oli Ruteenia ajalooline pealinn ja Moskvat sel ajal ei eksisteerinud. 1991. aastal sai Ukrainast iseseisev riik, millel on rahvusvaheliselt tunnustatud piirid.

  1. Poolas tekkis idee ukrainlastest kui omaette rahvusest.

Ukrainlaste kui omaette etnilise rühma enesemääratlemise protsessiga paralleelselt toimusid sarnased protsessid 19. sajandi Euroopas. Keegi ei “leiutanud” ukraina rahvast.

  1. Ukraina territooriumile on rajatud NATO baasid.

Ukraina territooriumil pole NATO baase.

  1. Ukrainas pandi toime kaks riigipööret, et kunstlikult katkestada sidemed Venemaaga.

Oranži revolutsiooni ajal oli Ukraina rahvas võltsitud valimiste vastu. Järgmise hääletusvooru korraldamine võimaldas president Viktor Juštšenkol tegelikult enamuse häältest võita. Pärast väärikuse revolutsiooni võitis president Petro Porošenko demokraatlikult presidendivalimised.

  1. aastal oli Moskva sunnitud Krimmi kaitsma, kuna see oli ohus.

2014 aastal Krimmi ohtu ei olnud.

MilitaarPoliitikaSõdaUkrainaVenemaa

kolonelHans • veebruar 10, 2024


Previous Post

Next Post

Lisa kommentaar