Operatiiv- ja sõjaga seotud info 12. märtsil

OPOLUKORD 12032024

Zelensky ütles intervjuus, et vene pealetung on seisma saadud. Vene väed tungisid hiljuti veidi edasi Heorhiivkast, Pobiedast ja Novomõkhailivkast (kõik Donetski linnast edela pool). Venelased on endiselt Novomihhaylivka ida- ja osaliselt lõunapoolses äärelinnas. Vaatamata igapäevastele rünnakutele ei suuda nad küla keskel asuvat UA kaitset murda. Täiendavad 10. märtsil avaldatud geograafilise asukohaga kaadrid näitavad, et Vene väed edenesid Ševtšenkost kagus (Donetski linnast edelas ja Vuhledarist edelas).

Vene meedia teatab eile õhtul toimunud massilisest droonirünnakust Venemaale: droonid ründasid mitut Venemaa piirkonda, sealhulgas Moskvat. Venemaal Nižni Novgorodi oblastis ründas droon Lukoili naftabaasi. Oryolis süttis droonilt pihta saanud kütusepaak põlema. Moskva linnapea ütles, et õhutõrje võttis Moskva oblastis alla drooni. Vene õhutõrje töötas Belgorodi, Voroneži, Kurski ja Tula oblastis – Venemaa meedia.

Leegion “Venemaa Vabadus”, Vene vabatahtlike korpus ja pataljon “Siber” sisenesid Venemaale Kurski ja Belgorodi oblastisse. Teatavasti käivad piirialal lahingud. Teateid on lahingutest piiriäärsetes külades ja kohalikud on jäädvustanud tankide liikumist. Piiril on mitu pikappidel relvastatud rühma. Vahepeal avaldasid Venemaa Vabaduse leegioni liikmed video, milles nad ütlesid, et “lähevad Venemaa presidendivalimistele”. Fighters of the Freedom of Russia Legion avaldas kaadrid, mis väidetavalt näitavad hetke, mil sõjaväelased üle Vene-Ukraina piiri liikusid.

Kupyanski suund: vaenlane ei korraldanud pealetungi. Okupandid alustasid õhurünnakuid Petropavlivka (Harkivi oblast) ja Kryvoshyivka (Luganski oblast) ümbruses.

Lymani suund: Ukraina kaitsjad tõrjusid 7 rünnakut Ternõi (Donetski oblast) ja Bilohorivka (Luganski oblast) lähedal, kus vastane õhutoetusel üritas Ukraina kaitset murda. Vastane andis õhulööke Jampolivka ja Fedorivka (Donetski oblast) ümbruses.

Bahmuti suund: Ukraina kaitsevägi tõrjus 5 rünnakut Klištšiivka, Andriivka, Stupotški ümbruses ja Chasiv Jari (Donetski oblast) ida pool, kus okupandid üritasid oma taktikalist olukorda parandada. Vaenlane alustas õhulööke Chasiv Jari (Donetski oblast) ümbruses.

Avdiivka suund: Ukraina kaitsjad tõrjusid 11 rünnakut Berdõtši, Orlivka, Tonen’ke, Pervomais’ke ja Nevel’s’ke (Donetski oblast) ümbruses. Vastane andis õhulööke Novokalynove, Novobahmutivka, Zavitne, Oleksandropili (Donetski oblast) ümbruses.

Novopavlivka suund: Ukraina kaitsevägi jätkab sissetungijate tagasihoidmist Krasnohorivka, Heorhiivka, Novomõhhailivka ja Pobjeda (Donetski oblast) ümbruses. Selles piirkonnas tegid sissetungijad õhutoetusega 18 korda katset Ukraina kaitset murda. Vastane alustas õhulööke Vodjane (Donetski oblast) Novomõhhailivka ümbruses.

Orikhivi suund: vaenlane korraldas 5 rünnakut Ukraina kaitsjate positsioonidele Robotyne’i, Staromaiors’ke ümbruses ja Verbove (Zaporžžija oblast) loodes. Sissetungijad alustasid õhulööke Staromaiors’ke (Donetski oblast), Novodanylivka ja Robotyne (Zaporižži oblast) ümbruses.

Hersoni suund: vastane ei korraldanud pealetungi. Allikad näitavad, et UKR-i löögihävitajad kasutasid Prantsusmaal toodetud “Hammer” juhitavaid pomme, et sihtida Venemaa peakorterit ja vaatluspunkti (OP) mahajäetud kaubalaeval Dnipro jõel Hersonist lõunas.

__________________________________________________________

• Tšehhi president Petr Pavel teatas 800 000 155/122 mm suurtükiväe laskemoona tarnimisest Ukrainale 1,5 miljardi euro väärtuses. “Kui põhimõttelisi probleeme ei ole, võib laskemoon jõuda Ukrainasse mõne nädala jooksul.”

• Hiina, Iraan ja Moskva korraldavad Araabia merel ühised mereväeõppused. Ühisõppustele “Merekaitsevöö – 2024” kaasatakse sõjalaevad ja lennukid. Moskva julgeolekuosakonna avalduse kohaselt on manöövrite peamine eesmärk merendusliku majandustegevuse turvalisuse harjutamine. Märgitakse, et Moskva kaasab õppustele grupi laevu ja Vaikse ookeani laevastiku raketiristleja “Varyag”, Hiina saadab hävitaja “Urumqi”, fregati “Linyi” ja komplekstoetuslaeva “Dongpinghu” ning Iraan kasutab üle 10 laeva, paadi, toetuslaeva ja kolme helikopteri. Samuti osalevad õppustel Aserbaidžaani, Kasahstani, Omaani, Pakistani ja Lõuna-Aafrika relvajõudude esindajad.
• Roman Svitan käsitles 11. märtsi uues sõjalises kokkuvõttes järgmisi teemasid:
  – Venemaal Taganrogis hävis Vene lennuk A-50;
  – Ukraina kaitsjad saavad juulis esimesed hävitajad F-16;
  – Donetski oblastis lasti õhku kaastöölise Igor Tsiferovi auto.

• Venemaa relvaeksport vähenes aastatel 2019-2023 võrreldes eelmise viieaastase perioodiga 53%. Selle tulemusel langes riik esimest korda seireperioodi jooksul selle näitaja osas kolmandale kohale, selgub Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SPIRI) raportist. “Viie aasta plaani” tulemuste kohaselt vähenes Venemaa relvade osakaal maailmaturul 11%-ni. Venemaa tõukas teiselt kohalt Prantsusmaa, kes kasvatas eksporti 47% ja suurendas oma osakaalu maailma ekspordis 11%ni. Esikohal on endiselt USA, mille eksport kasvas 17% ja osakaal maailma relvaturul ulatus 42%ni. SPIRI andmetel tarnis Venemaa juba 2019. aastal põhilisi relvaliike 31 riiki, 2022. aastal 14 ja 2023. aastal vaid 12. Suurimad Venemaa relvade importijad olid India (34% Venemaa relvade kogumahust), Hiina (21%) ja Egiptus (7,5%). Lähis-Ida ja Aafrika riigid moodustasid vastavalt 13% ja 10%.
• CNN. Venemaa kavatseb toota peaaegu kolm korda rohkem suurtükiväe laskemoona kui USA ja Euroopa, mis on oluline eelis Venemaa järjekordse pealetungi ees Ukrainas sellel aastal. Venemaa toodab NATO luure hinnangul Venemaa kaitsetoodangu kohta umbes 250 000 suurtüki mürsku kuus ehk umbes 3 miljonit aastas. Üheskoos suudavad USA ja Euroopa toota vaid umbes 1,2 miljonit mürsku aastas Kiievisse saatmiseks, ütlesid allikad CNN-ile. USA plaanib 2025. aasta lõpuks toota 100 000 suurtükimürsku kuus – vähem kui pool Venemaa igakuisest toodangust – ja isegi see arv on praegu kättesaamatu, sest 60 miljardi dollari suurune rahastamine Ukrainale on peatatud Kongressis. “See, milles me praegu oleme, on tootmissõda,” ütles kõrge NATO ametnik CNN-ile. Praegu laseb Venemaa välja umbes 10 000 mürsku päevas, samas kui Ukraina poolel vaid 2000 mürsku päevas. Rindel on suhe kohati kehvem. Vene suurtükitehased töötavad “24/7” 2 vahetuses. Kaitsesektoris töötab praegu umbes 3,5 miljonit venelast, enne sõda oli see 2-2,5 miljonit. Venemaa impordib ka laskemoona: Iraan saatis eelmisel aastal vähemalt 300 000 suurtükimürsku – ilmselt rohkemgi – ja Põhja-Korea vähemalt 6700 laskemoonakonteinerit, mis sisaldasid miljoneid mürske. Venemaa “pani mängu kõik, mis tal on,” ütles luure esindaja. “Nende sõjamasin on täisvõimsusel.” Ligikaudne vaste USA-s oleks see, kui president Joe Biden peaks tuginema kaitsetootmise seadusele, ütles USA ametnik, mis annab presidendile volitused anda ettevõtetele korraldus toota kiiresti riigikaitset toetavat varustust. USA ja Lääne ametnike sõnul ei ole Venemaa sõjalise jõu suurendamine tema vajaduste rahuldamiseks endiselt piisav ning lääne luureametnikud ei oota, et Venemaa saavutaks lähiajal lahinguväljal suuri edusamme. Ametnike sõnul on Venemaa tootmisvõimsus samuti piiratud, kuna tõenäoliselt saavutavad Venemaa tehased haripunkti järgmisel aastal. Kuid see on ikka veel palju suurem kui USA ja Euroopa Ukraina jaoks – eriti ilma USA täiendava rahastamiseta. Euroopa riigid püüavad defitsiiti kompenseerida. Eelmisel kuul teatas Saksa kaitsekompanii kavatsusest avada Ukrainas laskemoonatehas, mis tema sõnul toodab igal aastal sadu tuhandeid 155 mm padruneid. Saksamaal on sama ettevõte alustanud uue tehase ehitamist, mis peaks lõpuks tootma umbes 200 000 suurtükimürsku aastas. Ameerika ja lääne ametnikud rõhutavad, et kuigi Venemaa on suutnud oma tehaseliinid tööle panna, osaliselt seetõttu, et tema eelis on juhitud majandus diktaatori kontrolli all, jõuab lääs lõpuks järele ja toodab paremaid seadmeid. Lääs on alles alustamas taristu arendamist, et lisada lahingumoona tootmiseks vajalikku võimsust.
• Sõjategevuse kaart 11. märtsil.
  • 00:00 – Lahingud Venemaa piiril
  • 03:09 – Välisvabatahtlikud Kreminnaja lähistel
  • 05:40 – Venelaste lüüasaamine Klištšiivka lähedal
  • 09:27 – Löök õhutõrjesüsteemile Patriot
  • 11:38 – järjekordne Abrams tulistas alla
  • 13:45 – Suri peapiloot Andri Tkatšenko
  • 15:20 – Kaitse Avdiivka lähedal hoiab
  • 20:24 – Novomõhhailivka venelaste survel
  • 23:37 – Kadyrivi vägede komandör hävitati
  • 25:53 – Kogu tõde KABist
  • 21:35 – Vene laevastiku komandöri tagasiastumine
  • 32:46 – Zalužnõi ja Šaptala lahkusid sõjaväest
  • 33:44 – Sikorsky NATO vägedest Ukrainas

• Volodõmõr Zelenski pöördumine 747. sõjapäeva lõpus. Täna enamus päevast – sõjalised, sõjalised teemad. Esimene on panus. Üksikasjalikud aruanded iga meie rinde suuna kohta Kupjanskist Hersoni oblastini. staabiülem, peastaabi ülem, osakondade ülemad, kaitseministeerium. Eraldi ettekandega osales GURi juht Budanov. Paar küsimust. Esiteks Venemaa sõjalised plaanid. Ja mitte ainult meie riigi – ka teiste rahvaste vastu. Maailma ühine ülesanne on praegu alistada see haige Putini fantaasia, et tal on väidetavalt aega sõda jätkata. Võib-olla tugevdab ta mobilisatsiooni pärast “valimiste” simulatsiooni nüüd, märtsis – venelaste mobilisatsiooni. Kuid ressursside ja finantside mobiliseerimist, Venemaa sidemete jääke maailmaga peame piirama veelgi, veelgi rangemalt. See on meie maksimaalse keskendumise periood. See on meie maksimaalne algatus, et Ukraina oleks see, kes määrab selle sõja õiglase lõpu. Me suudame vastu pidada. Me peame võitma. Au Ukrainale!
• Zelenski. Venemaa pealetung on peatatud ja tema armee kannab suuri kaotusi.
  • Nüüd on olukord rindel palju parem kui viimased kolm kuud.
  • Venemaa Föderatsioon on kaugrelvade paremuse poolest “20 km ees”.
  • Vaherahu oleks Putinile “puhkeajaks”, kuna see võimaldaks tal taastada oma armee võitlusvõime ja suurendada laskemoona tootmist.
  • Zelenski “ei usu”, et Venemaa hakkab tuumalööki tegema.
  • Ukraina ei vaja riigi territooriumile välisvägesid, kuid Kiiev ootaks NATO liikmesriikide “koolitajaid” ja “tehnilisi töötajaid”.
• Patrioti hävitamine pole veel tõestatud kuid on märke, mis räägivad erinevate seadmete hävitamise kasuks. Eile avaldati Ukraina Instagrami kontolt foto sõbrast, kes väidetavalt hukkus. Samuti jagati temast pilti, millel on ilmselgelt näha teda Patriot laskeseade peal seismas. Jutt käib sakslaste antud masinale paigaldatud laskeseadmest millega väidetavalt võeti lõunas maha vene lennukeid. Varsema liikunud info järgi sai see Iskander M tabamuse.Rahvusvahelised ajakirjanikud usuvad, et Ukraina võis esimest korda kaotada kaks Ameerika Patrioti õhutõrjesüsteemide laskeseadet. Väidetavalt tuvastas Vene droon nende transportimisel rindejoone lähedalt õhutõrjesüsteemi osi, misjärel tabas kolonni ballistiline rakett Iskander. Ajakirjanike sõnul hävitati Patriotid Donetski oblastis Pokrovski linna lähedal. Laskeseadmed plahvatasid, meeskonnad said tõenäoliselt surma. Need õhutõrjesüsteemid on tõenäoliselt vastutavad hiljutise mitme hävitaja Su-34 ja Su-35 allatulistamise eest. Ja nii, nüüd võib taevas Ida-Ukrainas taas venelaste jaoks palju turvalisemaks muutuda.

  Forbes arvutas välja, et kui info tõele vastab, kaotasid ukrainlased korraga 13% oma Patrioti kanderakettidest. Miks ei olnud Ukraina meeskondadel transpordi ajal oma õhutõrjekatet, jääb arusaamatuks. Patareid tabavad Vene Iskanderrid probleemideta, kuid ainult siis, kui need on kasutusele võetud ja lahinguvalmiduses, mitte liikumises. Ainus väärtuslike relvade tootja on Ameerika firma Raytheon, mistõttu hävinud seadmete väljavahetamine võib kesta kuid või isegi aastaid ning maksta miljoneid dollareid. Patrioti hävitamisest Ukrainas teatas X (Twitteri) lehel ka Saksa väljaande Bild militaarkolumnist Julian Röpke . Ta kirjutas, et raketid olid paigutatud üksteisest 10 m kaugusele.

  Hanna Maljar: Mõned sõjalist laadi uudised edastatakse luureeesmärkidel. Teatud allikad teatavad väidetavast Patrioti rajatiste hävitamisest venelaste poolt. Ja nad ootavad meie relvajõudude või vähemalt kellegi avalikkuse reaktsiooni. Igasugune teave selles olukorras – ümberlükkamine, kinnitamine, täpsustamine – töötab meile vastu. Seetõttu vastuse valem – me ei kinnita ega eita – viitab sellele, et infokonks ei olnud alla neelatud.

• Vene allikate teatel tulistas Ukraina Belgorodi oblastis Valuyki lähedal alla Venemaa hävitaja Su-27.