Operatiiv- ja sõjaga seotud info 04. mail

OPOLUKORD 04052024

Ukraina maaväe ülem: Venemaa väed Ukrainas ei ole viimastel kuudel oluliselt suurenenud, kuid Venemaa sõjavägi jätkab üldiselt oma võitlusvõime parandamist. Ukrainas on praegu paigutatud ligikaudu 510 000–515 000 venelast. 2024. aasta jaanuaris oli Ukrainasse paigutatud ligikaudu 462 000. Venemaa president Vladimir Putin väitis 2023. aasta detsembris, et “lahingupiirkonnas” on 617 000 Vene sõjaväelast. Venemaa vägede üldine marginaalne suurenemine näitab, et Venemaa väed on tõenäoliselt pannud suurema osa hiljuti loodud vägedest käimasolevatele pealetungioperatsioonidele, selle asemel, et luua jõupingutusi strateegilise tasandi reservide moodustamiseks.

2024. aasta aprilli lõpu seisuga okupeerib Venemaa Ukrainast kokku 17,53% (+0,01%). See hõlmab Krimmi ning Donetski ja Luganski alasid, mis olid okupeeritud enne 2022. aastat. Alates märtsi lõpust on Venemaa okupeerinud ligikaudu 86 km².

Öösel vastu 4. maid ründas vaenlane 13 “Shahed” drooni ja nelja C-300 õhutõrjeraketiga. Rünnakud sooritati Belgorodi piirkonnast (Venemaa). Õhutõrje üksused hävitasid Harkivi ja Dnipropetrovski oblastis 13 drooni.

Kupyanski suund: Ukraina kaitsjad tõrjusid 6 rünnakut Petropavlivka, Kyslivka (Harkivi oblast), Andriivka, Stel’makhivka (Luganski oblast) ümbruses. Vastane alustas õhurünnakut Borova ümbruses (Harkivi oblast).

Lymani suund: Ukraina kaitsevägi tõrjus 7 rünnakut vaenlase õhulöökide toel Makiivka, Nevs’ke, Serebryans’ke metsanduse (Luganski oblast), Terny, Tors’ke (Donetski oblast) ümbruses. Spirne (Donetski oblast) ümbruses alustasid okupandid õhurünnakut.

Bahmuti suund: Ukraina kaitsevägi tõrjus 14 rünnakut Bilohorivka (Luganski oblast), Novõi, Klištšiivka, Andriivka (Donetski oblast) ümbruses, kus vaenlane püüdis õhurünnakute abil oma taktikalist positsiooni parandada. Vastane alustas õhulööke Verkhn’okam’yans’ke, Spirne, Ivano-Dar’ivka ja New Yorgi (Donetski oblast) läheduses.

Avdiivka suund: Ukraina kaitsjad tõrjusid 28 rünnakut Arhanheli, Novooleksandrivka, Sokili, Novopokrovske, Umans’ke, Netailove ja Semenivka (Donetski oblast) läänes, kus vaenlane õhutoetusel üritas Ukraina väed oma positsioonidelt välja tõrjuda. Vastane alustas õhulööke Vovche, Kalynove, Želanne, Vesele, Novoselivka Perša, Komõšivka, Karlivka (Donetski oblast) ümbruses. Agressor on jätkanud kontrolli laiendamist Ocheretyne’i ümber. Samuti on nad edasi liikunud Keramiki kirdeserva kaugemale itta.

Novopavlivka suund: Ukraina kaitsevägi jätkab vaenlase tagasihoidmist Krasnohorivka, Heorhiivka, Paraskoviivka ja Vodyane (Donetski oblast) lähedal, kus sissetungijad üritasid 12 korda Ukraina kaitset murda. Sissetungijad alustasid õhulööke Bohojavlenka ja Jevhenivka (Donetski oblast) ümbruses.

Orihivi suund: vaenlane alustas 5 korda rünnakuid Ukraina kaitsjate positsioonidele Staromaiors’ke (Donetski oblast) ja Robotyne (Zaporižži oblast) läheduses.

Hersoni suund: vaenlane ei loobu kavatsusest tõrjuda Ukraina väed nende sillapeadest Dnipro jõe vasakul kaldal. 3. mail sooritasid sissetungijad õhutoetusel 6 korda ebaõnnestunud rünnakut Ukraina vägede positsioonidele Krõnki (Hersoni oblast) läheduses.

_______________________________________________________________________

• Andrii Drozda vaatas üle 3. mai seisuga sõjategevuse kaardi ja näitas viimaseid muudatusi rindel, samuti rääkis päeva peamised uudised. Maavägede ülem teatas venelaste plaanidest uue pealetungi ajal. Vaenlane tahab tõesti vallutada Sumy või Harkivi, kuid pole teada, kas sissetungijad suudavad olemasolevate jõududega oma kavatsusi ellu viia. Samal ajal korraldavad venelased kümneid rünnakuid mitmes suunas. Ukraina kaitsevägi aga ohjeldab vaenlast ja põhjustab talle kaotusi tööjõus ja varustuses. Möödunud ööpäeva jooksul toimus 134 lahingukokkupõrget. Kokku andis vaenlane 3 raketi- ja 70 õhulööki, sooritas 116 rünnakut rakettsalgosüsteemidest meie vägede positsioonidele ja asustatud aladele.

• Löök Kuštševska lennuväljale sundis venelasi oma lennukid rindejoonest kaugemale viima – teatas Briti luure. Tõenäoliselt aitas Ukraina rünnak Venemaa lennuväljale “Kuštševska” kaasa sellele, et umbes 40 erinevat tüüpi lennukit viidi piirkonnast välja ja hajutati mitmele rindejoonest kaugemal asuvale lennuväljale. See omakorda tähendab, et praeguse vaenutegevuse taseme säilitamiseks peavad venelased pikendama lendude kestust, mis toob kaasa nende lendude kallinemise ja meeskondade koormuse suurenemise.

• Krimmi sild lasti 2022. aasta oktoobris õhku polüetüleenkile rullidesse peidetud tahke raketikütusega – “Kommersant” viitega ekspertiisi tulemustele. Plahvatuslaengu võimsuseks hinnati umbes 10 tonni trotüüli. Detonaator oli plastist lõhkeseadeldis, mille käivitas GPS-signaal. Uurimismaterjalide kohaselt pakiti veos koos kütuse ja detonaatoriga Ukraina territooriumil ning toimetati seejärel läbi mitme riigi, sealhulgas Bulgaaria, Gruusia ja Armeenia, Venemaa linna Armaviri. Sealt viis juht, teadmata veose sisu, selle veoautoga Krimmi.
• Okupant Vladimir Zaitsev vene armee kaotustest ja liharünnakutel osalenud keeldujate hukkamisest. Meie firmast ei jäänud kedagi ellu. Kõik surid. Saabusin 29. veebruaril ja läksime kohe rindejoonele, kus viibisin 3 päeva. Sain haavata, mind tabas miini lööklaine, sain ajupõrutuse ja me kaotasime kõik poisid. Elus pole kedagi. Kui mind saadetakse [rindele], siis on mu võimalused [ellujäämiseks] 50/50, sest meid saadetakse lihtsalt liha pärast, keegi ei tule elusalt tagasi. Need, kes on üksuses – on üksuses [ajutiselt elus] ja ülejäänud lamavad surnuna. Keegi põgeneb, ma põgeneksin ise, aga ma ei saa, sest nad “nullivad mind”, see tähendab, et nad tulistavad mind. Mu õde läheb prokuratuuri ja palub, et nad mind perekondlikel põhjustel koju lubaksid,” räägib okupant
• Orban ütles, et Euroopa Liit pole “sama”, millega Ungari 20 aastat tagasi ühines. Liitusime, sest Euroopa tähendas rahu ja õitsengut. Nüüd oleme majanduskriisis. Euroopa, millega liitusime, lõi üle kahekümne protsendi maailma majandusjõust. Nüüd oleme sealt tagasi langenud, konkurendid on meist kõik mööda läinud. Ja polnud kahtlustki, et Euroopa liidrid tõmbavad kontinendi rahu asemel sõtta. Ungari peaminister nentis ka, et Venemaa Föderatsiooni sõda Ukraina vastu avaldab negatiivset mõju Euroopa Liidu riikide majandusele, eelkõige sanktsioonid, mida Euroopa riigid on agressorriigi vastu kehtestanud.