Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Kõige kriitilisem on venelaste liikumine praegu seisma saada

Mõni päeva tagasi kirjutasin, et Venemaa suurpealetung vist algas. Olin ebatäpne. Venemaa suurpealetung algas juba eelmisel aastal. Seda kinnitas ka president Zelensky kuulutades eelmise aasta lõpus välja strateegilise kaitse. Millest me siis räägime venelaste praeguse Harkivi operatsiooni puhul? Ilmselt operatsioonist või lahingust millel võib Ukraina sõja arengus olla strateegiline tähtsus.

Putin vist Sun Tzu tarkuseid pole lugenud kuigi kummardab sügavalt isand Xi ees. Sun Tzu järgi on sõja kõrgeim kunst vaenlane alistada ilma võitluseta. Seda Putin ei suutnud, ei tahtnud või ka ei saanud kuigi väga suur osa Ukraina ettevõtetest tugines vene kapitalil ning läbi majanduse oleks olnud võimalik palju mõjutada. Kuid Ukrainale majandusega fokusseerides poleks saanud läänele kohta kätte näidata. Seega valis ta sõja, mis kasvas Venemaale ilmselt üle pea tänu Ukraina südikale vastupanule ning Venemaa pole siiani Ukrainale oma tahet ja ambitsioone Ukrainale peale sundida suutnud. Sissetungi algusest alates 2022. aastal on sõja lõpetamiseks nähtud kahte teed – poliitiline ja sõjaline. Igavesest rahust unistavad lääne sinisilmsed poliitikud sõda ära hoida ei suutnud. Ja 2023. aasta alguseks oli üsna selge, et nad ei suuda ka sõda poliitiliste vahenditega lõpetada.

Clausewitz on sõjale andnud kaks definitsiooni – sõda kui võitlus ja sõda kui poliitiline instrument. Et nüüd kiiremini praeguste Harkivi rünnakute ja selle pealetungiga sidumise juurde jõuda, ei hakka ma poliitilise mulaga siin targutama vaid harutaks natuke lahti sõda kui võitlust. Ühel korralikul sõjal on selles osalejatel strateegia. Strateegia on üldine plaan või plaanide kogum, mille eesmärk on midagi saavutada, tihti pikema perioodi jooksul. Sõjaline strateegia on sõjaliste operatsioonide ja liikumiste kavandamise ja juhtimise kunst sõjas või lahingus. Sõja alguses oli venelaste sõjaline strateegia olematu. Blitzkriegi üle Dnepri Hersoni’sse oli edukuse näide mis aga hiljem osutus veaks kuna teised suunad edasi ei jõudnud ning see viis vene Hersoni suuna üksused kaugele ette. Piirkonda, mida hiljem ei suudetud tagada ja tugevdada. Seega tuli pageda mis on läbikukkumine. Sõjalised operatsioonid polnud venelastel omavahel koordineeritud! Alguses määrisid venelased oma jõud laiali ümber Ukraina. Polnud näha kombineeritud planeerimist ja lahingutegevust. Üritati hirmutada massiga. Juhuslikkus mängis. 2023. aasta tõi kaasa muutuse venelaste jaoks paremuse poole. Kas põhjuseks oli lollide kindralite väljavahetamine, õpitud õpetunnid vms, ei oska õelda.

Peale Ukraina suvise pealetungikatse ebaõnnestumist on agressor hakanud järgima taktikalisel- ja operatiivtasandil kindlaid mustreid, õigemini taktikat ja tehnikaid. Paljuski on sellele kaasa aidanud Ukraina relvastuse, lahingumoona ja elavjõu nappus. Asulaid võetakse tiibrünnakute abil ja kasutades väikeste üksuste taktikat mida ukrainlased kutsuvad „liharünnakuteks“. Suuremate soomusüksuste kasutamise katsed rünnakutel Bahmuti ja Avdiivka lõikudel, on lõppenud venelaste jaoks soomuse hävitamisega. Seega neid eriti ei kasutata kuigi maastiku läbitavus võiks praegu seda võimaldada.  Siiani on agressor fokusseerinud oma jõud idarindele. Kolm peamist rünnakute suunda – Bahmut, Avdiivka ja Novopavlika. Hersoni suunda, Dnepri vasakkaldalt ukrainlaste väljaajamiseks, pole venelastel jõude vist piisanud. Kupjanski suunas toimuvad rünnakud ka vahelduva hooga, edutult. Kahtlustan, et osa üksuseid sealt on jõudnud põhja, Harkivi suunale. Orehhovi suunas käivad lahingud Robotinos juba pikemat aega, märkimisväärse eduta. See on tõenäoliselt lubanud ukrainlastel oma operatiivreserve, kui neid on, hoida idarinde tarbeks. Nüüd, kui tekib juurde põhja-rinne, tuleb neid reserve jagada. Minu mäletamist mööda on Harkiv nüüd esimene kord selles sõjas kus agressor kombineerib oma operatiivsuundi selliselt mis võib tekitada strateegilise muutuse kogu sõjas. Muidugi jääb võimalus, et Harkivi suund on üksnes järjekordne Ukraina kaitse kompamine kuid ma ei saa seda praegu eeldada ning kõhutunne ütleb midagi muud.  Kaugele Harkivi suunas venelased liikuda suudavad, on veel vara õelda. DeepState analüütikud kirjutavad, et kõige tähtsam on vaenlase liikumine praegu seisma saada. Seda nii põhjas kui ka idas. Tuleb välistada agressori läbimurre mis tagaks soomusüksustele operatiivvabaduse. Ja see on praegusel juhul kõige suurem oht.

Seega pealetung tegelikult käib ja põhja suund on üks osa pealetungist . Ning polegi kõrvaltvaatajale väga oluline kas strateegilist läbimurret, mis muudaks sõja käiku, tehakse põhjast, idast või lõunast. Oluline on mitte lasta tekkida olukorda kus läbimurre on võimalik. Agressori peatmine praegu kõikides suundades on tähtis ning tulevase strateegilise läbimurde suuna äraarvamine, on ukrainlastele oluline. Kahjuks, ja veelkord kahjuks, peale esimese liini kindlustusi pole Ukrainas rajatud teist liini. Neid hakati tegema eelmise aasta lõpus, kiiruga. Chasiv Jari juures aitab kanal, Avdiivka suunal taganeb Ukraina kuniks maastik tuleb appi. Põhja suunal on olukord aga üsna sama nagu venelastel 2022. aasta sügisel kui Ukraina üllatas ja vabastas suure osa Harkivi oblastist. Siis polnud venelased tugevaid kindlustusi rajanud, üksuseid selles suunas oli vähe ja enamus oli koondatud idarindele.

Polegi vist vaja enam kinnitada, et mingit super-hüper pealetungi ei tasu oodata. See on käimas! 1. aprillil, Putini 31. märtsi dekreediga, võeti vene armeesse 150K uut ajateenijat. Tõenäoliselt on värske dembel juba agressori üksustes. Hetkel, lisaks elavjõule, on agressoril ka varustuse ja laskemoona ülekaal. Ukraina teed ja maastik on nüüd valmis kandma soomustehnikat ja selleks on aega järgmised viis kuud. Soomustehnikat on agressoril arvatavalt palju kuid mis ootab mingil suunal läbimurde võimalust, väidetavalt ka Harkivi suunal. Ukrainlastel jääb üle järgida Sun Tzu taktikat: „Eelise saamiseks on vaja vaenlane välja tõmmata. See paneb nad oma eelistest loobuma. Tuleb sundida oma vastast koondama oma jõudu teatud suunas“. Ukraina vist seda teebki. Kas teadlikult või kogemata.

https://arvamus.postimees.ee/8019756/hannes-toomsalu-koige-kriitilisem-on-venelaste-liikumine-praegu-seisma-saada?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR1ypzVdN-4_Zb5__c6IieLO5ES55uYE9I34zGJNBl0UAfsg6W1q87X3_5k_aem_AalKyvoCVb54gjUww_W-3ta69ujsKKa6CZGaW655qdYjyMxeUMKfSfJxJ1tvE9sZDmkg_P44iVhKJk-jHWOx1iI5

 

 

MilitaarPoliitikaSõdaUkraina

kolonelHans • mai 17, 2024


Previous Post

Next Post