Viimasel ajal on olnud palju juttu sellest, et Ukrainal on sõjas «üks käsi selja taha seotud», kuna lääne relvastust ei tohi kasutada Venemaa vastu.
Ukrainal on sõjas «üks käsi selja taha seotud»
Alles hiljuti kurjustasid ameeriklased, kui Patriot-süsteemiga võeti maha õhusihtmärgid Venemaa kohal. Mis siis, et see õhuvahend oli platvormiks raketile või planeerivale pommile, millega rünnati Ukrainat. Brittidel ja prantslastel pole vist seda probleemi olnud SCALP-rakettide kasutamisel. Paraku seetõttu, et Krimmi ikkagi loetakse Ukraina osaks ja Venemaa üksuste ründamine Krimmis ei tähenda Venemaa territooriumi ründamist. Ei ole kuulnud, et SCALP-raketiga oleks rünnatud mõnda lokatsiooni Belgorodi või Kurski oblastis. Eelmisel nädalal tuli riikidelt lõpuks hulk poliitilisi avaldusi, millega lubati või keelati kingitud sõjavarustuse kasutamine väljaspool Ukrainat.
HIMARSi märgatav mõju eelmisel aastal Ukrainas kadus paari kuuga. Agressor hakkas oma vägesid koondama kaugemal 70 km joonest ja õppis ka HIMARSi reaktiivmürskude GPSi segama. Järgneva aasta jooksul õnnestusid ukrainlastel peamiselt üllatus- või UAVdega kombineeritud rünnakud ja rünnakud venelaste omade «ämbrite» tõttu. Kuna Harkivi suunal olid Vene väed «lääne piirangute kaitsva piiri» taga, siis sinna võis agressor koondada nii üksuseid kui ka suurtükiväge, kartmata Ukraina kaugtule mõju. Tegemist on viimase aja eheda näitega sellest, et kui sul ei õnnestu vastase vägede koondumisalasid varakult rünnata, siis rünnatakse sind.
Kas ja kui palju muutsid lääne poliitikute lubadused Ukrainale antud relvastuse kasutamist? Üsna natuke, vähemalt praegu. Pole väga oluline, mida lubavad haubitsaid, soomukeid ja käsitulirelvi andnud riigid. See relvastus muutub oluliseks alles siis, kui Ukraina üksused koos nende relvadega Venemaa territooriumile jõuavad. Väike protest juba oli ameeriklaste poolt, kui Venemaa Vabaduse Leegion Belgorodi oblastis Hummeritega külas käis.
Muutuse tooks kaasa see, kui kaugmaarelvastust hakatakse kasutama Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide ründamiseks. Bideni viimane direktiiv lubab kasutada USAst tarnitud relvi ründavate või ründama valmistuvate Venemaa vägede löömiseks. USA ametnikud ütlevad, et see ei muuda USA poliitikat, mis kohustab Ukrainat mitte kasutama ameeriklaste poolt tarnitud ATACMSe ega kaugmaarakette ja muud laskemoona Venemaa ründamiseks. Väidetavalt saab Ukraina nüüd lõpuks tulistada Vene suurtükiväe üksuseid Vene piiritsoonis, mis agressori Harkivi pealetungi käigus olid Harkivile lähemale jõudnud.
Roman Svitan rääkis hiljuti, et tänu HIMARSi kasutamisele on agressori suurtükiväe üksused taas Ukraina-Venemaa piirilt kaugemale viidud, mis annab ukrainlastele võimaluse okupante Vovtšanskist välja tõrjuda. Kuid S-300 ja S-400 rakettidega saab jätkuvalt tulistada Harkivi piirkonda. Esimesel on maksimaalne tegevusraadius maismaa sihtmärkide vastu 120 km ja teisel 170 km. Kusjuures need raketid käituvad kui ballistilised, mida väidetavalt pole suudetud Ukrainas veel tabada. Kauaks neid jätkub, pole teada. Sõja alguses räägiti 6000+ raketist.
Teine vahend, mis tõesti midagi muudaks, on lennukid. Need, mis on suutelised kandma neid samuseid SCALPe ja selle analooge. Ning ka alla tulistama Vene lennukeid, mis kannavad erinevaid rakette ja pomme Ukraina ründamiseks. F-16 lennukeid on lubanud mitu riiki. Mõni neist keelab lennukite kasutamise Vene territooriumi vastu, kuid enamik lubab.
Lubadused F-16 andmiseks algasid eelmise aastal. Juba üsna eelmise aasta alguses räägiti summadest, mis on Ukraina pilootide väljaõppeks nendele lennukitele määratud, kuid nüüd on selgunud tõsiasi, et lendureid on välja õpetatud vähe ja Ukraina instruktoreid pole välja õpetatud üldse.
Lennukid peaksid saabuma suvel, mis just algas. Kas aga saabuvad ja kui, siis kas ka Ukrainat kaitsma jõuavad, näeme. Kreml võttis sõna lennukite vastu juba mõni aeg tagasi. Kremli sõnul on tegemist tuumarelva kanda suutva lennukiga ja nii nad sellesse suhtuvad. Samas jällegi, eks nad ise on tuumarelva lubanud Valgevenele ja kasutavad tuumarelva suutlikkusega Iskander-Mi sõjas iga päev.
Esimene vastulöök lääneriikide teadetele tuli minu arvates Venemaa poolt ööl vastu 1. juunit antud suure Venemaa õhulöögiga. Putin ütles hiljuti intervjuus, et vastukaaluks lääne lubadele relvastuse kasutamiseks Venemaa ründamisel annavad nad täppisrelvi riikidele, kes läänt rünnata tahavad. Intervjuud andes, nägin sellest katket, tundus ta üsna ebakindel. Vaatas tihti paberilt, «mida ütlema peab». Medvedevi-sarnast tuumarusikaga vibutamist nagu polnud.
See muidugi tekitab küsimuse, kas äkki Venemaa on sõjaliselt nii kurnatud, et kardavad tõesti ATACMSi reaktiivmürskudelt piirangute võtmist? Ja tundub, et mobilisatsiooni ei julge ta ka välja kuulutada. Sest kurat seda nooremat põlvkonda teab. See põlvkond äkki ei usu enam Nõukogude Liidu taastamisse ja on sellele täiega vastu?
https://arvamus.postimees.ee/8036935/hannes-toomsalu-uhe-kaega-voitlev-ukraina
