Reklaam

Seitsme maa ja mere taga, ühes kauges kuningriigis, elas imekaunis printsess. Kõik oli muidu imekena aga printsessil oli üks häda – ta oli nii kuum, et kõik asjad, mis ta kätte võttis, sulasid ära. Oli see puust, rauast, kivist või millest iganes. Mehed kartsid teda ja keegi ei tahtnud printsessiga abielluda.

Kuningas konsulteeris kõikide ümberkaudu elutsevate nõidade, võlurite ja soolapuhujatega. Lõpuks ühe kauge maa soolapuhuja arvas, et printsess saab terveks kui leitakse midagi mis ta käes ei sula. Kuningas mõtles natuke ja kuulutas välja konkursi: „See, kes toob printsessile midagi mis printsessi käes ei sula, saab printsessi endale naiseks ja kogu kuningriigi kaasavaraks takka-traavi. Kolm noort printsi otsustasid oma õnne proovida.

Esimene prints tõi parimast terasest mõõga. Kuid oh häda, see sulas kohe kui printsess seda puutus.

Teine prints tõi teemandid, looduse poolt loodud kõikse kõvem materjal. Ka needki sulasid printsessi puudutusest.

Kolmas prints läks printsessi juurde ja ütles: „Pane käsi minu püksitaskusse ja katsu seda, mida sa seal tunned!“

Printsess pani käe printsi pükste taskusse ja ta nägu värvus punaseks. Ta tundis midagi kõva, ta hoidis seda käes ja see ei sulanud.

…

 

Ekraanile ilmub kiri: „Kalevi šokolaad sulab suus mitte käes!“