Ma ei luba midagi
Kuigi tahaksin aga ei saa. Sest mis see minu lubamine maksab kui ma olen mingis kogus nii „sõltumatu“, et minust midagi ei sõltu. Või on riik kohaliku tasandi initsiatiivi ära piiranud selliselt, et sa võid külaväljakul tiritamme kasvatada, trummi mängida või ainuvõimu omada aga oma küla või linna heaks sa midagi suurt teha ei saa. Kui midagi teed, siis on see omavoli ning tulevad kurjad ametnikud kes panevad su käed isetegevuse pärast raudu. Pähklinäksid lubasid oma hiigelplagudel palju. Lubasid seda mida saab suuresti üksnes Riigikogu nimel lubada. Andsid valijaile eksitavat infot mis on reklaamiseadusega vastuolus. Aga andkem neile andeks – eks nad ajasid ka segamini, et ei kandideeri Riigikokku vaid kohalikku volikokku. Tegelikult on KOV ressursimaht ja võimalused riigi poolt kenasti kasti pandud. Nii, et isegi ainuvõim ei aita kõike teha.
