Vanaisa

Juuli läheb Prismasse sisseoste tegema. Tema ees korjab toidukaupa korvi vanaisa umbes 3 aastase lapselapsega. Poiss jonnib ja nõuab komme, maiustusi, puuvilju ja mänguasju. Juuli meelest oli poisi käitumine väljakannatamatu kuid vanaisa muudkui kordas: „Rahu Albert. Me ei ole siin kaua. Me läheme varsti ära.“

Kassas maksmise ajal nägi poiss nätsu ja komme ning tõstis järjekordselt kisa. Mees ainult kordas: „Rahu Albert, ära mine närvi. Viie minuti pärast oleme kodus. Hoia külma närvi!

Juuli oli hämmingus. Parklas läks ta last ja toidukaupa autosse laadiva vanaisa juurde ja avaldas oma lugupidamist: „Te olete vaimustav. Ükstapuha kui suurt lärmi Teie lapselaps ka ei teinud, säilitasite Te külma närvi. Albert peaks olema väga õnnelik, et tal selline vanaisa on!“

Mees vaatab Juulit silmad üllatusest pärani. „Suur tänu heade sõnade eest“, vastab mees. „Ainult et minu nimi on Albert. Aga see pisike türann on Juku!“