Sõja lõpetamine on pikk protsess
Gennadi Gudkov – Putin saab võimul olla üksnes siis kui Venemaa valmistub sõjaks või on sõjas. Venemaa aga valmistub pikaks sõjas. Koolides käib aktiivne sõjaline õpe ja Moskva koolidesse viidi sisse droonide õpe insenertehnilise distsipliinina. Niikaua kui Putin on Kremlis, on maailmas oht uueks sõjaks või tuumasõjaks.
Lääne visioon sõja lõpetamiseks puudub! Ukraina president Zelensky on juba mitu päeva USAs viibinud ja oma rahuplaani tutvustanud. Infot rahuplaani kohta on lekkinud vähe. Meediast on levinud plaani kohta mõningaid kilde. Lääne relvastuse kasutamise luba Venemaa territooriumil, lääne abi nii rahaline kui ka sõjaline, Kurski oblasti hõivatud alade kasutamine rahuläbirääkimisteks ja Ukraina liitumine NATO’ga. Ilmselt on seal rohkem detaile oletades, et see tugineb varasemal kümne punktilise rahuplaanil aga avalikkusele pole see veel levinud.
Bloomberg on plaani kohta avaldanud pessimistliku artikli. Ei kommenteeri, lugege ise. Donald Trump’ga on Zelensky’l kohtumine vist veel ees aga Trump on oma valimistrallis ja räägib rahvale, et sõda on Harrise ja Bideni tõttu tekkinud. Kuidas ta selle lõpetaks, pole tal endalgi vist aimu. Tšehhi president Pjotr Pavel arvas, et Ukraina peaks olema realistlik agressorriigi vägede poolt vallutatud asustatud alade tagastamise väljavaadete suhtes. Sõja kõige tõenäolisem tulemus on see, et osa Ukraina territooriumist jääb Venemaa okupatsiooni alla, kuigi ajutiselt. Aga “Ajutine” võib kesta aastaid. Erdogan arvas, Ukraina sõja kolmandal aastal “oleme veel kaugel õiglase ja püsiva rahu kehtestamisest”. Lisaks muutub “võidurelvastumise” kiirenedes diplomaatia ruum “ahtamaks ja kitsamaks”. Saksamaa peaminister Olaf Scholz pole Taurus rakette (veel) andnud ja anaonüümne USA ametnik leiab, et Ukraina praegune taotlus ei õigusta Venemaa rünnakute eskaleerumise ohtu. Tema sõnul on rakettide varud piiratud ning Vene Föderatsioon on juba suunanud 90% pommitavatest lennukitest väljapoole ATACMS-i lennuulatust. Seetõttu ei avalda muudatus USA kauglöögipoliitikas vaenutegevusele olulist mõju. Kanada on valmis toetama Ukrainat ka peale sõda. Aga seda, mis sõja lõpetaks, pole näha praegustes lääne liidrite tekstides ega ka lääne riikide endi kaitseks (või sõjaks) valmistumises. Sest järjest rohkem tundub (olin sõja alguses samal seisukohal), et ilma NATO sõjalise sekkumiseta seda sõda peatada pole võimalik. Aga selleks pole lääs valmis nii poliitiliselt ega ka sõjaliselt.
President Karis oma hiljutises kõnes ütles, et meil tuleb viia ÜRO süsteem vastavusse 21. sajandi vajadustega: Julgeolekunõukogu töö peab muutuma eesmärgipäraseks, tõhusaks, läbipaistvaks ja avatuks. „Julgeolekunõukogu peab olema vastutusvõimeline ja suutma paremini otsuseid teha. Nõukogu koosseis peab adekvaatselt kajastama praegust maailma. Samuti peab nõukogu töö olema kaasav, et paremini reageerida tänastele ülemaailmsetele ohtudele.“ ÜRO ja selle julgeoleku kontseptesiooni parandamisele üleskutsujaks polnud tema üksinda. Väidetavalt tegid seda paljud riigid. Kui nüüd mälus sorida siis 2022. aastal, sõja alguses, oli meedias väga palju pahameelt ÜRO kui võimetu organisatsiooni vastu. Kummalisel kombel tahab ka Venemaa seda muuta. Putin, ühes oma interviuus TASS’le tutvustades Venemaa 2021 aasta julgeoleku kontseptsiooni ütles, et „Kahekümnenda sajandi lõpus, pärast terava sõjalis-ideoloogilise vastasseisu lõppu, avanes maailma üldsusel ainulaadne võimalus luua turvalisuse valdkonnas usaldusväärne, õiglane kord.” Tundub, et ÜRO „reformimine“ on avapaugu saanud. Lavrovi ÜRO Peaassamblee 79. Istungjärgu eel TASS’le antud intervjuus räägib, et Venemaa toetab ÜRO Julgeolekunõukogu laienemist India, Brasiilia ja ühe Aafrika riigi poolt, ei toeta Saksamaad ja Jaapanit ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmetena ja Venemaa ja Hiina ei lase ÜRO Julgeolekunõukogu reformi muuta “ohtlikeks mängudeks”. Kuidas selle bürokraatiarikka ja töövõimetu monstrumi reformimine toimub, jääb veel saladuseks.
Kogu sellest poliitilisest „sooja õhu võngutamisest“ sõja lõppu ei paista. Ukraina idarindel on Nevelske piiramisrõngas (peaaegu), Vugledar on vist täna õhtuks kukkunud, Oskili veehoidlani on venelased peaaegu välja jõudnud ja ukrainlaste kaitse pooleks lõiganud ning Kurski operatsiooni katab udu. Väidetavalt on ukrainlastel seal suuri probleeme Seimi jõeni jõudmisel ja kaotatakse venelastele tasapisi varem hõivatud üksikuid külasid. Õiglase ja püsiva rahu kehtestamiseni läheb veel aastaid, kui see üldse on võimalik ilma lääne sõjalise sekkumiseta!
