Põhja Tallinna linnaosakogu koosolek 18022025
Eilsest linnaosakogu koosistumisest mõni sõna. Teemadeks oli paari lasteaia seisukord, kaks detailplaneeringut ja Pelguranna trammiliini projekt mida käis tutvustamas abilinnapea Madle Lippus. Remondiprobleemideta lasteaedu on Põhja Tallinnas viis. Ülejäänud vajavad kõik suuremal või vähemal määral remonti. Eelmisel koosolekul käis läbi lasteaed Kajakas lekkiv katus mille lekkekohad on nüüdseks likvideeritud kuid sellele on vaja suuremat remonti ja vahendeid hetkel otsitakse. Kuidas parandati, kas osteti ämbrite asemel tilkuvatele kohtadele vannid alla või tõmmati kile peale, koosolekul ei selgunud.
Põhja Tallinna detailplaneeringutele on ma siiani vastu hääletanud ja kavatsen seda jätkata. Põhjus lihtne, ehitatakse „uhkeid kaste“, linnaosa elenikkond suureneb 2/3 võrra aga linnaosasse ligi- ja väljapääsude ning parkimismajade peale ajusid ega raha ei kulutata. Nii hääletasin ka eile. Kahele detailplaneeringule hääletasin vastu kuid ühele neist märkusega. Kõigepealt Telliskivi 62/64. Selle detailplaneeringut muudeti. Kui varem oli planeeritud praeguse hoone asemel uus 3-4 korruseline hoone siis nüüd tehakse 6-7 korruseline hotell. Visuaalne üleminek Kalamaja 2-3 korruselistele hoonetele saab olema järsem. Sveta baar kaob aga väidetavalt ööklubi pidi tulema. ERR kirjutas sellest planeeringust 09.11.2023.
Teine detailplaneering puudutas Toompuiestee 35’te. Eesti Raudtee ehitab omale büroohoone ja kinnistule mõned elamud mille ette planeeritakse uus tänav mis lõpeb sillaga üle raudtee kuni Telliskivi kvartali M-hoone parklani. Sild lühendaks jalakäiate liikumist Kalamajast Toompuiesteele oluliselt kuid tundus, et see idee on veel toores. Võibolla saaks seda laiendada Balti Jaama turuni, vaksali hooneni, jms. Igaltahel andsin oma toetuse sillale.
Ja õhtu põhiteemaks kujunes siis Puhangu tänava tramm. Kirjutasin sellest oma blogis 29. jaanuaril peale planeerijate kohtumist kohalike elanikega. Siis esitleti rahvale projekti, mida varem polnud esitletud ei linnaosakogule ega ka inimestele. Põhivastuseis rahvalt tuli seetõttu, et trammide tagasipöörde koht oleks Stroomi rannapargis. Teine vastuseisu allikas, kuna kardetakse müra ja vibratsiooni Puhangu tänava äärsetes korterelamutes. Küsisin Lippuselt, et miks nad üleüldse planeerivad Liivalaiale ja Stroomi kui liikuvusuuring näitab suurimat liikumist Lasnamäe ja Kesklinna ning Põhja Tallinna suunas ning samas planeeritakse Tallinna haiglat Lasnamäele kuhu siis Tallinna haiged ja tõbised peaksid kiiresti ja mugavalt saama. Vastas, et pole kindel kas Tallinna haigla tuleb, et erinevad ametid on trammi sinna üritanud planeerida kuid see olla nii keeruline, et praegu on otsustatud busside kasuks. Kes natukenegi transpordi haldusest midagi teab siis nõustub, et trammitee on kallim ehitada kuid see on odavam kasutada ja on kiirem liikumisvahend võrreldes bussidega. Käisin koosolekul välja pöörangu alternatiivid, üks siis Puhangu 91/93 territooriumil ja teine, et tramm oleks jätkanud mööda Pelgurannat, pööranud Koldesse ja siis mööda Putukaväila läinud tagasi kesklinna suunas. Mis tähendaks, et suurem hulk inimesi jääks sellest kuni 400 meetri kaugusele ja oleks trammi potentsiaalsed kasutajad. Vastuseks oli, et see suurendaks maksumust. Samas me teame, et Euroopa rahadest makstakse 70% ja ma olen üsna kindel, et nominaalselt saab seda muuta. Tema ettekanne algas ka rahadest, finantseerimisest ja lühikesest ajaraamist. Mis osundab, et peamiseks põhjuseks pole mitte vajadus pakkuda inimestele liikumisvõimalusi vaid vajadus kasutada ära EL vahendid. Mis iganes, lõppkokkuvõttes hääletas linnaosakogu Lippuse poolt esitatud projekti maha. Kõikide erakondade esindajad olid vastu. Enne hääletust sain kindluse, et see ei olnud hääletus trammi kui sellise vastu. Vaid üksnes konkreetnse projekti, tagasipöördega Stroomi rannapargis, vastu.
