Operatiiv- ja sõjaga seotud info 16. aprillil

OPOLUKORD 16042025

Ukraina väed tungisid hiljuti edasi Toretski ja Pokrovski lähedal ning Vene väed hiljuti Velyka Novosilka lähedal ja Zaporižžja oblasti lääneosas.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 22:00 15.04.2025

Kokku on selle päeva algusest peale toimunud 87 lahingukokkupõrget.

Kupjanski suunas püüdis agressor edasi liikuda Novaja Krugljakivka ja Zagryzove suunas, kus Ukraina kaitsjad peatasid kolm vaenlase rünnakut.

Lõmany suunas ründasid Vene sissetungijad kaitseväe positsioone 14 korda Novomõhhailivka, Tverdohlibovje, Nadija juures ning Novõ, Zelena Dolyna ja Hrõhorivka suunas. Kaks kokkupõrget on veel pooleli.

Siverski suunal tõrjusid meie kaitsjad kolm okupatsioonivägede rünnakut Verhnokamjanske ja Bilogorivka lähedal ning veel kaks kokkupõrget jätkuvad.

Kramatorski suunas ründas vaenlane kolm korda meie kaitsjate positsioone Chasiv Yar, Predtechyne ja Stupochky asulate lähedal.

Kuusteist korda tungisid venelased Ukraina üksuste positsioonidele Toretski suunal Dachne, Diliivka, Toretski ja Kurdjuumivka asulate piirkonnas. Kõik vaenlase rünnakud tõrjusid meie kaitsjad edukalt tagasi.

Pokrovski suunas püüdis vaenlane selle päeva algusest peale tungida Sukha Balka, Zelene Pole, Elizavetivka, Lysivka, Udachne, Troitske, Vodyane Druge, Bogdanivka, Andriivka ja Staraya Mykolaivka asulate piirkondades. Meie kaitsjad peatasid 16 vaenlase rünnakut ja käimas on veel kuus kokkupõrget.

Novopavlivka suunas üritas vaenlane 11 korda läbi murda meie kaitsjate kaitsest Kostiantynopoli, Pryvilne, Rozlyvi, Vilne Pole asulate aladel ja Odradne suunas. Üks kokkupõrge veel kestab.

Huljapole suunal andis vaenlane juhitamata rakettidega õhulööke Huljaipilile ja Malõnivkale.

Orihivi suunas tõrjusid meie kaitsjad Kamjanske piirkonnas ühe vaenlase pealetungi. Vaenlane alustas Novodanylivkale õhurünnakut.

Dnepri suunas peatasid meie kaitsjad ühe vaenlase katse meie positsioonidele läheneda.

Kurski rindel on päeva algusest peale peetud 11 lahingut, millest üks on veel pooleli. Lisaks sooritas vaenlane 32 õhulööki, visates alla 56 juhitava pommi ja sooritas 358 suurtükimürsku.

Vaenlane ei viinud läbi ründeoperatsioone Harkivi ja Huljapole suunas.

_____________________________________________

• Hispaania Tecnove hakkab tootma Ukraina soomukeid Djura ja Kozak. Ettevõte kavatseb valmistada kolme sõidukivarianti: meditsiinilise evakuatsioonisõiduki, väeosa ja erioperatsioonide sõiduki.

• Eile õhtul toimus koordineeritud rünnak Prantsusmaa vanglate vastu üle kogu riigi. Justiitsminister Gérald Darmanin ütles, et vanglad seisid silmitsi hirmutamiskatsetega. Jõugud ründasid suurt hulka vanglaid automaattulistamise või personaliautode süütamise teel. Rünnakud toimusid: Toulon, Aix-en-Provence, Marseille, Valents, Nîmes, Luynes, Villepinte, Nanterre.
• Trumpi meeskonnas on suhetes Venemaaga lõhe: WSJ paljastas üksikasjad. Mõned nõunikud ja USA presidendi Donald Trumpi meeskonnaliikmed üritavad muuta tema seisukohta Venemaa suhtes karmimaks, paludes tal olla suhetes Kremliga skeptilisem. Samal ajal veenavad teised Ameerika liidrit, et agressorriik on rahuks valmis ja vabariiklane kaldub sellele arvamusele. Sellest teatab allikatele viidates The Wall Street Journal. Nende sõnul puudutab see ühelt poolt riigisekretär Marco Rubio ning Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni eriesindaja Keith Kelloggi, aga ka Lähis-Ida erisaadiku Steve Witkoffi ametikohta.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Poolt vajaminevast laskemoonast hakkas Venemaa sõjavägi saama Põhja-Koreast. Alates 2023. aasta septembrist on KRDV Venemaale toimetanud 64 laskemoona tarnet. Avatud lähtekoodiga keskuse (OSC) uurimiskeskuse analüüsi kohaselt on see konservatiivsete hinnangute kohaselt 4–6 miljonit mürsku. Põhja-Koreast pärit mürskude tarned katavad nüüd poole Venemaa armee vajadustest Ukrainas, kirjutab Reuters. Agentuuri teatel osalevad konteinerlaevad Angara, Maria, Maya-1 ja Lady R laskemoona rindele transportimise skeemis, mis toimetavad relvi Põhja-Korea Rajini sadamast Venemaa Vostotšnõi ja Doonau sadamatesse. Seejärel saadetakse mürsud mööda raudteed Ukraina piiri lähedal asuvatesse ladudesse. 2023. aasta septembrist kuni 2025. aasta märtsini tegid laevad 64 reisi, viies Venemaale umbes 16 tuhat konteinerit.
  • OSC analüüsi järgi võiks sellesse konteinerite hulka mahutada 4-6 miljonit mürsku. See oli märkimisväärne täiendus Venemaa enda toodangule, mida Ukraina ja Lääne ametnike hinnangul oli 2024. aastal 2-2,3 miljonit suurtükimürsku.
  • Tarne intensiivsuse kõrgpunkt saabus 2024. aasta jaanuaris, mil KRDVst saadeti Venemaale korraga seitse partiid laskemoona. Keskmiselt tegid skeemis osalevad laevad kolm reisi kuus.
  • Moskva sai Pyongyangilt ka ballistilised raketid, kaugsuurtükiväe ja mitmekordse stardi raketisüsteemid. Ukraina luure andmetel tarnis KRDV Venemaale 148 ballistilist raketti KN-23 ja KN-24, 120 kaugmaa iseliikuvat suurtükiväeüksust ja 120 mitmekordse stardiraketisüsteemi.
  • Enne rindele saatmist testiti KRDVst pärit mürske Luga suurtükipolügoos, ütles Ukraina relvajõudude ekspert Reutersile. Venemaa juhiste kohaselt Põhja-Korea mürskude kasutamiseks haubitsaga M-46 ei soovitata Põhja-Korea laskemoona kuuma rauda jätta kauemaks kui kolmeks minutiks.
  • Põhja-Korea mürsuvarud annavad poole rindel vajaminevast laskemoonast, väidavad Ukraina ametnikud, sealhulgas luurejuht Kirill Budanov. See hinnang on kooskõlas OSC ja Reutersi järeldustega. Samal ajal sõltuvad mõned Vene armee üksused veelgi enam KRDV tarnetest. Mõned üksused kasutavad Reutersi analüüsi kohaselt kuni 100% Korea laskemoona.
  • Kuus üheksast Reutersi läbi vaadatud teatest Venemaa suurtükiväeüksustelt sisaldas tõendeid Korea mürskude kasutamise kohta. Kahe tänavuse teate kohaselt kasutasid kaks üksust ühel päeval ainult Põhja-Korea laskemoona, teisel päeval aga 75 protsenti kogu tulest. Eelmisel suvel teatas üks Zaporižžja piirkonna üksus, et kasutas oma haubitsates D-20 kuni 50% Põhja-Korea mürske ja kuni 100% Põhja-Korea 122 mm rakettidest. Kaks aruannet kirjeldavad Põhja-Koreast pärit suuri laskemoonavarusid.
  • Korea mürskude tarnimine andis analüütikute ja Ukraina sõjaväelaste hinnangul Venemaale eelise suurtükiväes positsioonisõja tingimustes, milleks 2022. aasta lõpuks muutusid lahingud Ukrainas. “Ilma KRDV abita oleks Ukraina kaitsepositsioonide tulistamine Vene armee poolt GURi hinnangul poole võrra vähenenud. “Ilma Kim Jong-uni toetuseta poleks Vladimir Putin saanud sõda jätkata,” ütles Reutersile Hugh Griffiths, kes oli aastatel 2014–2019 Põhja-Korea suhtes kehtestatud sanktsioone jälginud ÜRO ekspertide paneeli koordinaator.
  • KRDVst pärit relvatarnetel oli eriti märgatav mõju 2023. aasta sügisel, kui Ukraina relvajõud ammendasid laskemoonavarud ja olid sunnitud tule intensiivsust vähendama ning USA Kongressi vabariiklased lükkasid Kiievisse uute sõjaliste tarnetega edasi. “See võimaldas venelastel säilitada ründehoiakut ja pidevat survet Ukraina vägedele kogu 2024. aasta ja kuni 2025. aastani,” ütles sõjaanalüütik Konrad Muzyka.
  • Teisalt näitab uurimine, kui suur on Venemaa sõltuvus KRDVst pärit tarnetest kurnamissõja kontekstis, kirjutab Reuters.
• USA merejalaväe ja Pennsylvania päritolu pensionil olnud esimene seersant Corey John Nawrocki hukkus 28. oktoobril 2024 Venemaal Brjanski oblastis toimunud luureoperatsiooni käigus. 41-aastane Nawrocki oli Ukraina relvajõudude vabatahtlik võitleja.

• CNN-i vanemandmereporteri Harry Enteni sõnul on Donald Trumpil praegu sõltumatute seas halvim heakskiitmisreiting, mis sel hetkel presidendiametis registreeritud: “Ta püstitas uue rekordi – ta on valijaskonna keskpunktiga täiesti vee all.”
• JD Vance andis eile unHerdile pika intervjuu oma mõtetest Euroopast. “Ma armastan Euroopat… Ma armastan Euroopa inimesi,” ütles Vance uudiste- ja arvamusveebisaidile. Ta jätkab, öeldes, et Euroopale ei ole hea olla USA alaline julgeolekuvasall ja “Ma ei taha, et eurooplased teeksid kõike, mida ameeriklased neil käsivad. Ma ei usu, et see on nende huvides ja ma ei usu, et see on ka meie huvides.” Vance’i sõnul on “USA-le hea”, kui Euroopa on “iseseisvam” – võimaldades riikidel “seista” USA välispoliitiliste otsuste ees. “Ma arvan, et paljudel Euroopa riikidel oli meie sissetungi kohta Iraaki õigus,” ütles asepresident. “Kui eurooplased oleksid olnud natuke sõltumatumad ja valmis püsti tõusma, oleksime ehk võinud päästa kogu maailma strateegilisest katastroofist, milleks oli Ameerika juhitud sissetung Iraaki.” Vance, kes on katoliku usku pöördunud, külastab Roomat seoses lihavõttepühadega 18. ja 20. aprilli vahel.
• Valge Maja juhtimis- ja eelarveamet on teinud ettepaneku kärpida välisministeeriumi eelarvet peaaegu 50%, sulgeda mitmed välismaised diplomaatilised esindused, kärpida diplomaatiliste töötajate arvu ja kaotada peaaegu kõigi rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO, paljude selle agentuuride ja NATO peakorteri rahastamine.
• Zalužnõi: Sõda on valik teha kaks olulist otsust. Mitte karta surra, mis tähendab olla valmis eneseohverdamiseks. See on otsus, mille peavad tegema kõik, kes ühinevad relvastatud võitlusega. Kuid Ukraina eest suremisest ei piisa. Samuti tuleb teha teine ​​otsus – olla valmis tapma.
• Aleksei Arestovitš iseloomustab haruldaste muldmetallide tehingut kui mehhanismi Trumpi administratsiooni väliskontrolli kehtestamiseks Ukrainas. Ta selgitab, et ameeriklased pakuvad selliseid tingimusi, kuna peavad Ukraina poolt ettearvamatuks ja ebausaldusväärseks partneriks. Tema sõnul on tegemist ebasoodsa pakkumisega – “USA orbiidile pääsu hind” ning Ukraina seisab karmi valiku ees: kas leppida orjastavate tingimustega või jääda Putiniga kahekesi.