Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu – 3

Kui ettesöödetud põhjendused pole piisavalt veenvad, siis tuleb otsida loogilisemaid põhjendusi, mida võib-olla esmapilgul näha ei ole. Minu tähelepanu paelus juuli alguses suure käraga vastuvõetud seadusemuudatus asendusteenistuse aja vähendamise kohta 8 kuni 12 kuuni. Meedias ilmus ridamisi artikleid; TV uudistes aga andis intervjuud vaimustunud KRA ametnik kes kinnitas, et nüüd saab asendusteenistusse ka muudel põhjustel kui üksnes usulistel. Vaadates KVTS eelnõud siis märkasin hämmastusega, et lisandunud on ka uusi teenistuskohti asendusteenistuseks – „… asendusteenistus on ajutine teenistus avaliku halduse ülesandeid täitvas riigi – ja kohaliku omavalitsuse asutuses“. Ehk siia ongi koer maetud? Varasematel aastatel lähtusime kriisisituatsiooni vajadustest – vajalik on suuremal määral päästjaid ja meedikuid, ning sinna oli ka asendusteenistus suunatud. Täna tundub, et vajame ka ametnikke? Kui arvestada Saksamaa kogemusi siis praegu läbib asendusteenistust 50-65% noortest ja kõigest 1/3 läbib ajateenistuse. Võib-olla pole paslik võrdlus, sest tööteenistus on Saksas olnud eelmise sajandi teise kolmandiku algusest alates. Kuid kui meil läheb nii nagu Saksas, siis ajateenistusest kui sellisest, ei jää suurt midagi järgi.

Optimistlikult saab meil ehk tulevikus olema 1500 ajateenijat aastas. Ääremärkusena – Saksas säilus ajateenistus just eelkõige tänus asendusteenistusele, sest taolist odavat tööjõudu pole sealmaal võimalik asendada. Mul aga tekib küsimusi – miks me ehitame kasarmuid ja miks me koolitame niipalju kaadrisõjaväelaseid. Tundub, et sellele 16cm-le, mis jääb kahe kõrva vahele, on paigutatud peegelduv metallplaat mis ei luba informatsiooni kõrvast kõrva vahetada. Ilmselt tuleb tänada istuvat KM-i ja KVJ-t kes taolise julge otsuse vastu võtsid. Paraku peavad nad nüüd valvama, et seaduseparandust ei hakataks ära kasutama ajateenistusest kõrvalehoidmiseks. Muide. Asendusteenistus mingi ministeeriumi asutuses annab hea võimaluse välja valida asjalikumaid ülikooli lõpetajaid uuteks ametnikeks. Nii, et kõik pole nii halb kui esialgu paistab.

Veel üks põhimõttelisemaid muudatusi mida toob endaga kaasa KVTS eelnõu – tagasi pöördumise töölis-talupoegade armee juurde. Seaduse projekt fikseerib palgakorralduse – põhipalk ja kuni 30% personaalset lisatasu. Kaitseväes on väga palju erinevat tehnilist personali. Osade spetsialistide ettevalmistamine on suhteliselt odav kuid paljusid tuleb koolitada pikka aega ja nende väärtus kasvab aastatega. 2007-2008 me nägime, kuidas „kallihinnalisi“ spetsialiste üle osteti. Vasturelvaks oli tsiviilsüsteemiga võrreldava sissetuleku tagamine mida võimaldas paindlik palgasüsteem. Uue seaduse kontekstis me seda enam teha ei saa. Võib-olla oleks täna mõistlik lõpetada tehniliste spetsialistide väljaõpe ja piirduda üksnes lihtsa jalaväelase koolitamisega. Lisaks ei pea me hankima kvaliteetset tehnikat sest sellega opereerimiseks pole meil kvalifitseeritud personali. Vähemalt poleks ressursid maha visatud.

Võib-olla need oleks kolm põhimõttelisematest muudatustest mida see eelnõu endas paistab sisaldavat – kaadrikaitseväelase staatuse muutus, ajateenistuse suurus ja selle olemus. Samas on selles veel väiksemaid muudatusi millega reserv- ja tegevväelased ise võiksid tegeleda. Võib-olla mõningad vihjed probleemidest, mis mulle silma torkasid;

1. Reservväelase auaste praktiliselt ei tõuse. Esiteks kulub selleks vähemalt kaks korda rohkem aega kui tegevväelasele. Ja teiseks „…reservis olevat isikut võib esitada uue auastme saamiseks, kui ta on saanud vastava sõjaväelise väljaõppe, omandanud hariduse ja nimetatud ülenevas järjestuses järgmisele auastmele vastavale ametikohale ning välja teeninud järgmisesse auastmesse ülendamiseks eelmises auastmes nõutava teenistusaja (edaspidi auastme vanus).“ Kuna reservväelase ametissenimetamine on vägagi harukordne, siis … sorry. Tundub, et reservis karjääri ei ole ja kõik auastmed tulevad tegevteenistuses
2. Reservväelasele makstakse reservõppekogunemisel toetust erinevalt varasemast süsteemist, kus maksti ametikoha teenistustasu. See ühelt poolt raskendab KV poolset õppekogunemiste planeerimist. Teisalt jällegi – toetus võib ka olla piltlikult tükk kooki.
3. Kaadrikaitseväelastel väga suuri muutuseid KVTS ette ei näe. Üksikute soodustuste kadumine, piirangute karmistumine, jms. Tähelepanu tahaks juhtida töö- ja puhkeajale. Kui te loete järgnevat seaduse punkti siis te saate aru isegi miks. Kõik esitatud situatsioonid on sõjalises mõistes rahuolukord ja võib-olla tuleks kõiki kaadrikaitseväelaseid õnnitleda Siseministeeriumi alla sattumise puhul.
4. § 105. Töö- ja puhkeaeg(6) Lõikes 4 sätestatud tööaja piirang, §-s 106 sätestatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja arvestus, §-s 107 sätestatud öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine ning §-s 109 sätestatud ületunnitöö arvestus ei kehti tegevväelasele:1) pääste- või eriolukorratöödel osalemise ajal; 2) erakorralise seisukorra ajal; 3) hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise ajal; 4) kelle struktuuriüksuse ülem on määranud teenistuskohas valvama Kaitseväe vara ning tagama sisekorrast kinnipidamist; 5) sõjaväelise väljaõppe ajal.

Kui ma leian midagi huvipakkuvat ka rakendusseadustest, siis kuulutan. Vähemalt tundub et riigist väljasõidupiirangud 18-60 aastastele kaitseväekohuslastele paistsid olevat kadunud. Nüüd on see piirang jäänud üksnes asendus-, aja- ja reservväelastele mis tegelikult tähendab peaaegu sama, mis varasem sõnastus ütles.