Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril

OPOLUKORD 15092026

• Zelenskõi: Ukraina on teinud oma partneritele ettepaneku sõlmida Venemaaga leping, mis peataks kriitilise infrastruktuuri hävitamise. Toitu, energiat ja muid eluks vajalikke elemente tuleb kaitsta ning Venemaa rünnakud on suunatud eelkõige sellele. Ukraina energiarajatised, sadamainfrastruktuur, logistika ning isegi toidu- ja ravimiladud satuvad iga päev sihikule. Ukraina pole kindel, kas Venemaal on soovi ühestki lepingust kinni pidada. Kui partnerid on valmis tagama Venemaa tegeliku soovi mitte rünnata meie elektrit, teisi energiarajatisi, kriitilist infrastruktuuri ja toiduliikumist, siis oleme loomulikult valmis tagama ka oma rünnakute puudumise. Et see oleks usaldusväärne, pikaajaline ja avaldaks reaalset mõju inimeste elule ega kukuks kokku pärast seda, kui venelased korraldavad oma „valimised“ ja saavad bensiini ja diislikütuse osas pingete leevenduse. Sõda tuleb lõpetada. Kriitilise infrastruktuuri deeskalatsiooni samm võiks olla esimene samm rahu suunas. Ootame oma partneritelt konkreetseid avaldusi.
• Ukraina, esmaspäeval, 14. Septembril, 2026.a. Orihhivi suunal püsib olukord pingelisena, kuid Vene väed vajavad Orihhivist edasiliikumiseks täiendavaid jõude. Kostjantõnivka pärast käivad endiselt lahingud, kuid Venemaa surub visalt edasi ja vallutab tõenäoliselt aasta lõpuks linna varemed täielikult, olles samal ajal saavutamas kindlat tugipunkti põhja pool asuvas Oleksijevo-Družkivkas.

---

Ei Vene ega Ukraina väed ei saavutanud 14. septembril kinnitatud edusamme.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 14. september 2026 kell 22.00

Päeva algusest peale on toimunud kokku 225 lahingukokkupõrget. Agressor sooritas 55 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanske ja Kurski suunal on päeva algusest registreeritud kaks vaenlase rünnakuoperatsiooni.

Pivdenno-Slobožanske suunal ründas vaenlane kolmel korral meie üksuste positsioone, sihtides Kozatša Lopani, Lymani ja Obuhhivka piirkondi.

Kupjanski suunal üritas vaenlane oma positsioone parandada, viies läbi kaheksa rünnakuoperatsiooni Radkivka, Tyštšenkivka, Monatšynivka ja Kindrašivka suunas. Viis neist rünnakutest veel kestavad.

Lõmani suunal tõrjuti sissetungijate kuus edasitungikatset Novojehorivka, Novoselivka, Drobõševe, Lymani ja Jampili asulate lähedal.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud sissetungijate seitse edasitungikatset Ozerne, Krõva Luka ja Mõkolajivka asulate lähedal. Kaks lahingut veel kestavad.

Kramatorski suunal Vene sissetungijad rünnakuoperatsioone ei läbi viinud. Kostjantynivka sektoris tõrjusid kaitsejõud 27 vaenlase rünnakut Kostjantynivka asula lähedal ning Novoselivka, Illinivka, Dovha Balka, Russyniv Jari, Toretske, Vilne ja Stepy suunal. Kaks rünnakut veel kestavad.

Vaenlane korraldas kakskümmend kaks rünnakut Pokrovski sektoris. Okupatsiooniväed üritasid liikuda edasi Hannivka, Bilytske, Dobropillia, Svitle, Matiasheve, Serhiivka, Udachne, Molodetske ja Novopidhorodne asulate suunas. Üks rünnakuoperatsioon on endiselt käimas.

Vaenlane ei viinud Oleksandrivka rindelõigus läbi rünnakuoperatsioone.

Huliaipole rindelõigus tõrjusid kaitsejõud viis vaenlase rünnakut Rizdvianka, Dobropillia ja Charivne asulate lähedal. Üks neist rünnakutest kestab endiselt.

Orihhivi rindelõigus üritas vaenlane liikuda edasi Štšerbaky ja Stepnohirski suunas.

Okupatsiooniväed ei viinud Prõdniprovske rindelõigus läbi rünnakuid.

Teistes rindelõikudes olulisi muutusi ei toimunud.

---

UUDISED

• Prantsusmaa ja Ukraina valmistavad ette Ukraina lahingulennuväe üleminekut hävitajatele Rafale ja Gripen. Ajalehe Le Figaro andmetel kaalutakse Prantsuse hävitajate Rafale tarnimist umbes 2028. aastal, samas kui Pariis kavatseb koos Rootsiga osaleda Ukraina pilootide esmases väljaõppes, sealhulgas Gripenite jaoks. Ühtlasi töötavad Prantsuse insenerid selle kallal, et integreerida Gripenitele juhitavad pommid AASM Hammer – relvad, mida Ukraina juba kasutab Nõukogude päritolu lennukitel ja hävitajatel Mirage-2000. See võimaldab kasutada juba tuttavat Prantsuse laskemoona ja hõlbustab üleminekut uutele lennukitüüpidele, vähendades täielikku sõltuvust Ameerika pommidest.

• Leningradi oblastis pöördus kuberner elanike poole, tunnistades kütuse kättesaadavusega seotud rasket olukorda ja paludes neil olukorraga leppida. Ta oli ka üks esimesi ametnikke, kes ütles avalikult välja, et selle põhjuseks on rünnakud naftatöötlemistehaste vastu. Kokkuvõttes on Putini „kannatamise“ ideoloogiast saamas üleriigiline nähtus. See lõpeb hetkel, mil inimesed keelduvad enam kannatamast. Seni pole nad seda teinud.
  Trump ilmus ootamatult välja ja süüdistas Ukrainat diislikütuse kõrgetes hindades. Ta väidab, et Venemaa rafineerimistehaste vastu suunatud löögid põhjustasid hindade järsu tõusu. See on vale; Venemaa on diislikütuse ekspordi juba kuid keelanud ning järsk hinnatõus on otsene tagajärg Iraani ja huthide tegevusele – rühmitustele, keda Trump omal ajal väga hellitas. Lühidalt öeldes üritab Trump nagu ikka süüdistada kõiki teisi oma pükstesse tehtud jamas; mähkmest pole siin abi. Eks näis, kas sellest asja saab.
  Miltšakov on tapetud – kuigi pole selge, milline neist täpselt. Algul levisid teated, et likvideeritud on diversiooni- ja ründerühma „Rusitš“ juht – mees, kes ausalt öeldes pole viimasel ajal mitte midagi teinud, samal ajal kui tema neonatslik kamp tagalas logeleb. Hiljem teavet täpsustati: selgus, et hukkunud on hoopis olulisem tegelane – 51. armee kindralleitnant Sergei Miltšakov. Kuid isegi see pole veel kindel. Sisuliselt on üks silmapaistev Vene sõjaväelane otsad andnud, kuid täpselt kes, jääb ebaselgeks.
  Ukrainas on väga kõrge positsiooniga „deserteerija“ (või põgenik). Riigi peaprokurör tegi öösel avalduse, milles süüdistas NABU-t ja SAPO-t väärkäitumises, ning lahkus seejärel vaikselt riigist. Ta oli varem lubanud tagasi astuda seoses nii tema enda kui ka tema asetäitjate vastu suunatud korruptsiooniuurimisega, kuid polnud seda tegelikult teinud. Zelenskõi nõudis avalikult tema viivitamatut ametist vabastamist – samm, mis peaks teoks saama homme. Ühest küljest on hea, et NABU ja SAPO jätkavad riigi puhastamist kõrgetest korrumpeerunud ametnikest; teisest küljest – kuidas täpselt õnnestus peaprokurör Kravtšenkol riigist lahkuda? „Z-leer” jätkab raevutsemist Lõmani sektori pärast, kus Venemaa on kandnud aasta suurimaid territoriaalseid ja strateegilisi kaotusi. Taas kord kurdetakse valeteadete, reaalsuse eiramise ja kõigi muude tavapäraste asjade üle. Tõsi küll, abivägi on teel: väegrupp „Lääs” – mis oli selles sektoris neli kuud liikunud *vastassuunas* – on just saanud endale „Dmitri Donskoi” räsitud riismed (või vähemalt nii nad väidavad). Kas sellest on abi? Ma ei usu.

• Endine CIA direktor David Petraeus tuli kiiresti rongist evakueerida seoses eilse Venemaa rünnakuga Poola piiri lähedal asuvale Jahodõni jaamale. Pärast evakueerimist ütles ta, et kuulis võimsat plahvatust, lisades, et see oli hirmutav kogemus neile, kes polnud varem vaenlase tule alla sattunud.Petraeus nimetas rünnakut „kohutavaks“ ja pidas seda Ukraina tsiviilelanikke sihikule võtnud „tõeliselt barbaarse juhi“ teoks. Hiljem jätkas ta teekonda turvaliselt Poolasse.  Boris Johnsonit ja mitmeid Euroopa diplomaate vedanud rong oli lahkunud vaid mõni minut enne rünnakut. Boris Johnson ja Carl Bildt sõitsid diplomaatilises rongis, mis väljus graafikust varem. Sanna Marin reisis eraldi, varasema rongiga. Endine CIA direktor David Petraeus: Putin püüab pidevalt Nõukogude Liitu taastada. Kuid ma ei usu, et järgmisena on järg Leedu käes. Palju tõenäolisem on Moldova, kuna nad on selles osas palju nõrgemad. Euroopa riigid ei ole valmis. Ükski neist ei ole viinud läbi selliseid revolutsioonilisi muutusi, mida oleks vaja sõjapidamise, kaitse ja julgeoleku kontseptsioonides.
• Lõuna-Korea kaitsetööstus kogeb Euroopas tõelist buumi. Kuna tootmisprobleemid aeglustavad aeg-ajalt lääneriikide relvatarneid, pöörduvad sellised riigid nagu Poola, Eesti, Norra ja nüüd ka Horvaatia kiire ja kõrgtehnoloogilise sõjatehnika saamiseks Souli poole. NATO idatiib saab tohutu tulejõu täienduse.  See üleminek vanalt Nõukogude-aegselt suurtükiväelt uue põlvkonna nutikatele laskeseadmetele tähendab Horvaatia jaoks tohutut, 14-kordset laskekauguse kasvu, kindlustades NATO kohaloleku Balkanil aastakümneteks. Horvaatia sõlmis hiljuti ajaloolise 411,8 miljoni euro (477 miljoni dollari) suuruse lepingu 18 K239 Chunmoo mitmikraketiheitja süsteemi ostmiseks ettevõttelt Hanwha Aerospace. Kuid mis teeb selle Lõuna-Korea süsteemi praegu Euroopa sõjavägede seas nii nõutuks? Kuigi USA M142 HIMARS on tuntud oma täpsuse ja mobiilsuse poolest, on massiivne K239 Chunmoo märgatavalt raskem ja kannab ühe asemel kahte modulaarset raketikonteinerit. See võimaldab ühel laskeseadmel kiiresti tulistada segavalikus lühimaa-juhtimata rakette, täppismoona ja raskeid taktikalisi ballistilisi rakette, mille laskekaugus ulatub kuni 300 kilomeetrini.

• Peskov ütles, et Kreml tervitab president Trumpi üleskutset Ukrainale lõpetada rünnakud Venemaa diislikütust tootva taristu vastu. Küsimusele, kas Venemaa on omalt poolt valmis vastutasuks lõpetama rünnakud Ukraina majandustaristu vastu, keeldus Peskov vastamast.
  • Kommenteerides droonirünnakut reisirongile Ukraina ja Poola piiri lähedal, ütles Peskov: „Jutt käib Ukraina territooriumist. Meie sõjavägi täidab oma ülesandeid kogu Ukraina ulatuses. Ja teeb seda ka edaspidi.“
  • „New Delhis toimunud kõneluste ajal tundsid president Xi ja peaminister Modi suurt huvi Ukraina küsimuse vastu. Nende riigid on vajadusel valmis mängima rolli konflikti lahendamisel ja sellesse panustama. Putin andis neile ülevaate konflikti lahendamise protsessi seisust ja olukorrast rindel.“
  • „Venemaa parandab oma positsioone „erioperatsiooni“ tsoonis päev-päevalt ja liigub kindlalt oma eesmärkide saavutamise suunas.“
• Kanali Channel 24 saatejuht Ihor Havrõštšak ning endine KGB ja Venemaa välisluureteenistuse ohvitser Sergei Žirnov analüüsivad põhjalikult värskeid uudiseid, sealhulgas Donald Trumpi kõmulist avaldust, mis järgnes tema ja Putini vahelisele telefonivestlusele. Millest pooled tegelikult rääkisid? Millise ultimaatumi või millised signaalid Kreml sai? Ja miks tabas Putinit jahmatus keset Venemaad tabanud uut katastroofide lainet?

• Peaprokurör lahkub Ukrainast töövisiidile. Presidendi kantselei allikas ütles väljaandele Kyiv Independent, et peaprokurör Ruslan Kravtšenko kinnitas ise oma lähetuskorralduse. Kyiv Independenti nähtud 13. septembril väljastatud dokumendis seisab, et Kravtšenko pidi sõitma Pariisi Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) parlamentaarse võrgustiku istungile, mille teemaks oli „Ukraina lapsed rahvusvahelise vastutuse kontekstis“. Dokumendi kohaselt pidi töövisiit algama 13. septembril ja kestma viis päeva. Peaprokurör peatati ametist pärast seda, kui ta oli Ukrainast põgenenud ja esitanud süüdistuse kõrgele korruptsioonivastase võitluse ametnikule. President Volodõmõr Zelenskõi andis välja määruse Kravtšenko ametist kõrvaldamiseks ja esitas parlamendile ettepaneku ta ametist vabastada. Parlamendiliikmed hääletavad tema ametist vabastamise üle 15. septembril. Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko teatab, et allkirjastas kahtlustuse NABU direktori Semen Krõvonose suhtes, süüdistades teda ametlike dokumentide võltsimises eesmärgiga saada ebaseaduslikku tulu eriti suures ulatuses. NABU väidab, et ametlikku kahtlustust pole esitatud, ning lükkab ümber Kravtšenko väited kriminaalasjade kõrvaldamise kohta, nimetades tema avaldusi pigem avalikuks kui menetluslikuks sammuks.
• Venemaa sõjalised kanalid teatavad, et kindralleitnant Sergei Miltšakov – Venemaa 51. ühendarmeega seotud kõrge väejuht – võis hukkuda Ukraina rünnakus Vene juhtimiskeskustele okupeeritud Donetskis. Teadetes seostatakse Miltšakovi võimalikku hukkumist Ukraina 26. augusti rünnakutega Venemaa 51. armee peamise ja reserv-juhtimispunkti vastu. Ukraina on kinnitanud juhtimiskeskuste tabamist, samas kui Venemaaga seotud allikad on nimetanud Miltšakovit võimaliku ohvrina. Kumbki pool pole tema hukkumist siiski veel ametlikult kinnitanud. Kui see kinnitust leiab, muudaks ühe Venemaa olulise väekoondisega seotud kindralleitnandi kaotus Donetski operatsioonil selle rünnaku märksa kaalukamaks kui vaid juhtimiskeskuste hävitamine. Kõrgema juhtkonna liikmete rivist väljalangemine võib ajutiselt häirida koordineerimist ja sundida väekoondise juhtkonnas muudatusi tegema, ehkki laiem operatiivmõju sõltuks sellest, kes veel hukkusid ja kui kiiresti Venemaa juhtimisstruktuuri ümber korraldab.
• Sõjakurjategija Aleksei Miltšakov – rühmituse Rusitš kaasasutaja ja üks juhte, mis tegutses alates 2022. aastast Wagneri grupi koosseisus – kutsub üles sõjavange tapma. Ta väidab, et pole alates 2014. aastast ukrainlasi vangi võtnud, vaid nad kohe tapnud. Miltšakov on tuntud Ukraina sõjavangide piinamise ja hukkamise poolest; teda on korduvalt pildistatud hukkunud Ukraina sõdurite taustal. Nn Z-Telegrami kanalites on ilmunud teateid, et rühmituse Rusitš juht, Vene neonats ja sõjavangide piinamise ning tapmise poolest tuntud Aleksei Miltšakov on rindel hukkunud.
• Financial Timesi andmetel suudab Ukraina alla tulistada vaid umbes 60% Venemaa uutest reaktiivmootoriga ründedroonidest Geran-4 ja Geran-5, samas kui aeglasemate kolbmootoriga Geran-2 droonide puhul on see näitaja ligikaudu 95%. Uuemad mudelid on piisavalt kiired, et hägustada piiri kamikaze-droonide ja odavate tiibrakettide vahel. Väidetavalt suudab Geran-4 saavutada kiiruse 450–500 km/h, kanda 50 kg kaaluvat lõhkepead ja lennata umbes 600–700 km, samas kui suurem Geran-5 võib saavutada kiiruse 550–600 km/h, kanda ligi 90 kg ja läbida pea 1000 km. Uued droonid kasutavad ka elektrooptilist ja termilist sihtimist, mis võimaldab neil sihtmärke tuvastada lennu lõppfaasis, selle asemel et toetuda vaid eelprogrammeeritud koordinaatidele. Kinnitamata andmetel võivad uusimad versioonid töödelda kujutisi pardal tehisintellektil põhinevate algoritmidega, mis aitab neil navigeerida ja rünnata isegi tugeva GPS-i või GLONASS-i signaali segamise tingimustes. Väidetavalt saab Geran-5-t välja saata mitte ainult maapealsetest süsteemidest, vaid ka lennukitelt Su-25. Just kiiruse kasv valmistab Ukrainale tõsist peavalu. Neid droone on mobiilsetel õhutõrjeüksustel ja tavalistel püüdurdroonidel palju raskem tabada, mistõttu peab Kiiev rohkem lootma hävituslennukitele ja teistele kulukatele kaitsesüsteemidele. Vastusena sellele arendavad Ukraina ettevõtted juba spetsiaalseid reaktiivmootoriga püüdurdroone. Venemaa tootmismaht on ilmselt kasvanud sedavõrd, et isegi Iraan on palunud Moskvalt reaktiivmootoriga Geran-droone oma vajadusteks – see on märkimisväärne muutus võrreldes sõja algusfaasiga, mil Venemaa oli see pool, kes Shahedi tehnoloogiat importis.
• Reutersi teatel võib Saudi Araabia suure naftajuhtme kahjustus vähendada ülemaailmset naftaeksporti umbes 4%, tekitades uut muret pakkumise pärast ajal, mil Lähis-Ida energiakanalid on juba niigi suure surve all. Saudi Araabia ekspordib umbes 4 miljonit barrelit naftat päevas ja Reutersi allikate sõnul võib kahjustatud torujuhtme remont võtta viis kuni kuus nädalat. Kui Ar-Riyad ei suuda voogusid kiiresti taastada, ei pruugi olemasolevatest varudest piisata, et lähipäevil häireid täielikult kompenseerida. Pikaajaline katkestus oleks oluline ka Saudi Araabiast palju kaugemale. Kuna peamised mereteed on juba niigi kõrgendatud riskiga, pingestaks Saudi Araabia ekspordivõimsuse olulise osa kaotamine füüsilist turgu veelgi ja lisaks uue surve toornafta hindadele, transpordikuludele ja ülemaailmsele energiajulgeolekule.
• Kiievis tutvustati 2022. aasta Harkivi pealetungi käsitlevat sõjaajaloolist ülevaadet, mis valmis Ukraina relvajõudude endise ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi osalusel. Sõrskõi meenutas, et kui saabus käsk operatsioon ette valmistada, ei uskunud selle õnnestumisse peaaegu keegi. Ettevalmistusteks kulus umbes kuu aega: olemasolevast väekoondisest tuli eraldada kolm brigaadi, need Harkivi suunas ümber paigutada, operatsioon täielikult ümber planeerida ja tagada selle logistiline varustatus. Pealetung algas 6. septembril 2022. Mõne päevaga vabastati Balaklija, Kupjansk ja Izjum ning seejärel veel sadu asulaid. Üksikutel rindelõikudel liikusid Ukraina relvajõud edasi kuni 145 kilomeetrit ja kokku vabastati ligikaudu 11 500 ruutkilomeetrit – peaaegu kogu Harkivi piirkond ning osad Donetski ja Luhanski oblastist. Koos Izjumi sillapea hõivamisega kadus ka Venemaa poolt Slovjanskile kujutatud oht. Sõrskõi kirjeldas seda operatsiooni kui oma hinnangul maailma edukaimat sõjalist aktsiooni pärast Teist maailmasõda. Neli aastat hiljem, mil sõda on ammu jõudnud teistsugusesse ja karmimasse faasi, on 2022. aasta Harkivi operatsioon endiselt tõestuseks, et Venemaa kaitseliinid ei ole loodusseadus, vaid neid on võimalik murda, kui võetakse teadlikke riske.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Ben Hodges toob Witkoffi ja Kushneri Venemaa-visiidi puhul välja olulise vastuluurealase murekoha: teadaolevalt korraldas nende transpordi Moskva. Tema hinnangul tähendas see, et kaks kõrget USA esindajat istusid Venemaa kontrolli all olevas sõidukis ja arutasid tundlikke teemasid ilma igasuguse privaatsusgarantiita. „Niisiis istuvad kaks distsiplineerimatut „tobu“ Vene autos ja lasevad end ringi sõidutada, kusjuures kõik, mida nad seal autos ütlesid, oli venelastele kättesaadav.“ Hodgesi kriitika ei puuduta vaid protokolli. Tema seisukoht on, et Venemaal tegutsevad kogenud ametnikud peaksid eeldama, et sõidukeid, ruume ja sidekanaleid võidakse jälgida. Tema jaoks ilmestab see vahejuhtum laiemat probleemi, mis kaasneb poliitiliselt seotud asjaarmastajate saatmisega ülitähtsatele läbirääkimistele riigiga, kellel on maailma ühed võimekamad luureteenistused.
• Venemaa avaldab survet mitmest suunast korraga. Ida pool Orihhivit on lahingutegevus kandunud sügavale Mala Tokmatška aladele ja selle ümbrusse; ühtlasi proovivad Vene väed liikuda põhja suunas Tšervona Krõnõtsja poole ja lääne suunas Orihhivi lähistele. Linnast lõunas jätkub surve Novodanylivka suunal, samal ajal kui väikesed Vene üksused on korduvalt üritanud liikuda läbi üha enam killustunud rindejoone. Üha suuremat tähtsust omandab ka läänesuund. Vene väed on liikunud Mali Štšerbakõst kaugemale ja survestavad Novoandriivkat, samas kui edasine imbumine Jurkivka ja Tavriiske suunas ohustab Orihhivist põhja poole viivaid teid. Just see valmistab praegu suurimat muret. Orihhivit ei rünnata vaid ühest suunast, vaid see satub järk-järgult piiramisrõngasse idast, lõunast ja läänest. Kuna Vene väed liiguvad üha lähemale Tavriiske ja Zaporižžja suunal kulgevatele teedele, muutub piirkonna varustamine järjest keerulisemaks.

• ProPublica. Vene oligarh tasus sadu tuhandeid dollareid Trump noorema Bahama saartel toimunud pulma eest. Umar Kremlev kattis osa kolmepäevase pidustuse kuludest, sealhulgas erasaare rendi ja ilutulestiku korraldamise. Üritusel osales umbes 50 Trump noorema lähimat kaastöötajat ja tuttavat, teiste seas tema vend Eric Trump ja Jared Kushner. Samal ajal viibis saarel ka Kremlevi juhitud venemaalaste rühm, kuhu kuulusid Venemaa kaitse- ja energeetikasektori tippjuhid. ProPublica andmetel püüti vältida Vene külaliste kohaloleku kajastamist sotsiaalmeedias. USA riikliku julgeoleku eksperdid ja endised FBI ametnikud leiavad, et kõrgete ametiisikute pereliikmete erakulude katmine võib olla vahend mõjuvõimu ja survehoobade saavutamiseks.

• Hispaania politsei likvideeris Gironas tulirelvade tootmisvõrgustiku, mida juhtis 63-aastane endine Vene sõjaväelane. Kokku konfiskeerisid korrakaitsjad 644 relva.

• Sõda Iraaniga võib Donald Trump’le novembris toimuvad valimised maksma minna, mistõttu üritab ta olukorda kommunikatsiooni kaudu enda kasuks pöörata. Sisuliselt on tegemist pettusega: mitte rafineeritud kütuse ja maagaasi tarnete häired Hormuzi väinas – ja nüüd ka Bab el-Mandebi väinas – ei põhjusta tanklates hindu tõstvat hinnatõusu? Ei. Süüdi on hoopis Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu? See on vale, ebatõde, mida on üsna lihtne ümber lükata neil, kes jälgivad tähelepanelikult rahvusvahelisel areenil toimuvat. Kuid see pole kaugeltki nii lihtne inimestele, kellel on muid – sama tõsiseid või veelgi tõsisemaid – toimetusi. Seega püüan seda nüüd teha ja loodan, et jagate seda teavet ka teistega. CNN-i analüüsi kohaselt oli Ukraina 2026. aasta juuniks rünnanud Venemaa naftatöötlemistehaseid 305 korral. Ukrainlased alustasid seda kampaaniat 2024. aasta jaanuaris ning 2024. aasta märtsiks – kui nad ründasid Moskva naftatöötlemistehast – olid 23 rünnakut hävitanud 15% Venemaa töötlemisvõimsusest. WTI toornafta hind tõusis 74 dollarilt 79 dollarile barreli eest.Seega on tõsi, et Ukraina kampaania algus langes kokku naftahindade tõusuga. Kuid pidage meeles, milline oli hind alguses – ja kui palju see tegelikult tõusis. Samal perioodil langes aga Euroopa TTF-maagaasi hind 30 eurolt megavatt-tunni kohta 27 eurole megavatt-tunni kohta. Seejärel jätkasid WTI hinnad langemist, jõudes lõpuks 6. novembril 2025 tasemele 58,90 dollarit – ajal, mil Ukraina rünnakud Venemaa territooriumil saavutasid rekordtaseme ja üle 25% Venemaa töötlemisvõimsusest oli rivist väljas. Ajal, mil ukrainlased ründasid neid tehaseid halastamatu intensiivsusega, oli nafta hind kogu selle analüüsi madalaimal tasemel.
  WTI hind oli langenud juunis 70 dollarile barreli eest. Ja mis erakordne kokkusattumus – täpselt samal ajal kannatas Venemaa oma rängima kütusekriisi all, kuna ligi 40% riigi naftatöötlemisvõimsusest oli rivist väljas pärast seni kõige intensiivsemat kampaaniat Vene naftatöötlemisrajatiste vastu. Seega ajal, mil Ukraina andis neile kõige rängemaid lööke – suurima rünnakute arvu ja intensiivsusega –, oli nafta hind oma madalaimal tasemel. Täna, mil Hormuzi väin on suletud – pärast seda, kui Iraani toetatud huthi mässulised (kes hoiatasid märtsis, et sulgevad Bab el-Mandebi väina, kui Trump ei lõpeta sõda Iraaniga) täpselt nii ka tegid, sulgedes väina ja rünnates ühtlasi Saudi Araabia naftajuhet –, on WTI nafta hind tõusnud koguni 107 dollarini barreli eest. Claude’i abiga koostatud graafikul on pruuni värviga – mis on Ameerika presidendi värv – tähistatud perioodid, mil USA/Iisraeli ja Iraani vahel valitses otsene konflikt.

  2025. aasta juunis toimunud 12-päevase sõja ajal – mil Trump ründas Fordow’d ja teisi Iraani tuumarajatisi, väites need hävitanud olevat (ning need hävitati tõepoolest nii põhjalikult, et ta pidi hiljem alustama uut sõda vaid selleks, et tõestada, kui edukalt ta need hävitas) – tõusis WTI hind 62 dollarilt 78 dollarile barreli eest. Kuu aega pärast sõda oli hind langenud tagasi 65 dollarile ja jätkas langust, kuni jõudis eespool mainitud 58,90 dollarini. Jaanuaris 2026 tõusis WTI hind umbes 65 dollarini barreli eest. 20. veebruaril 2026 kaubeldi sellega ligikaudu 67 dollari tasemel. Kolm päeva enne sõja algust Iraaniga – ainuüksi turul liikuvate teadete ja Trumpi rumalate avalduste tõttu – oli hind kerkinud 75 dollarini. Teisisõnu suutis Trump nelja päevaga kergitada nafta hinda ligikaudu sama palju, kui see oli tõusnud nelja kuu jooksul pärast Ukraina kampaaniat, mille käigus sooritati 23 rünnakut Venemaa suurimatele naftatöötlemistehastele. Seejärel algas sõda. 2026. aasta märtsi alguses jõudis WTI hind 100 dollarini barreli eest. See tegi läbi plahvatusliku tõusu. Euroopa maagaasi hind peaaegu kahekordistus, tõustes 20. veebruari 33 eurolt megavatt-tunni kohta 55 euroni märtsi alguses. Teisisõnu maksame maagaasi eest rohkem seetõttu, et Trump alustas sõda Iraaniga – mitte seetõttu, et me lõpetasime Vene gaasi ostmise.