Operatiiv- ja sõjaga seotud info 10. oktoobril

OPOLUKORD 10102026

• President Zelenskõi: Praegu viibib meie Ukraina läbirääkimiste meeskond kahepäevasel visiidil Floridas, pidades USA meeskonnaga kõnelusi selle kohutava sõja lõpetamise üle. Esimeseks sammuks võiks olla energiasfääri puudutav relvarahu. See on äärmiselt oluline meie inimeste ja perede jaoks. Just praegu vestleb USA president Kremli liidriga – selle sõja ja agressiooni juhiga. Ta on sõlminud kokkuleppe, mis võimaldab Venemaal diislikütust eksportida. See tähendab sõja jaoks rohkem raha ja meile loomulikult rohkem kannatusi. See vaid tugevdab Putinit ja annab talle vahendid sõja pidamiseks veelgi suuremas ulatuses. Kogu see raha läheb sõjaks inimeste, Ukraina ja meie kõigi vastu. Usun, et meie meeskonda kasutatakse lihtsalt suitsukattena. See pole kindlasti õiglane. Partnerid ei tohiks kindlasti nii käituda. Minu arvates on see nõrk otsus. Kahjuks tugevate partnerite nõrk otsus.
• Ukraina, reedel, 9. Oktoobril, 2026.a. Dobropillja ja Kostjantõnivka piirkonnas üritab Venemaa kaitseliini läbi murda, kuid pole sellel aastal seni edu saavutanud. Poliitiliselt on see aga Ukraina jaoks katastroofiline kuu. EL leevendab oligarhidele kehtestatud sanktsioone; USA teatab Venemaa diislikütuse ostmisest. Euroopa ühtsus on mõranenud ja Moskva jälgib seda rahuloluga. Just seda Kreml soovibki ning näib, et nende oletus on kinnitust leidnud: lääne otsusekindlus on ajutine, surve avaldab mõju ja Euroopa lubadused on tühised.

---

Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Lõmanist kirdes ja Oleksandrivkast idas.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 9. oktoober 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 195 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 61 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi suunal toimus kaheksa lahingukokkupõrget Tovstodubove, Mala Slobidka, Batšivski, Dorošivka, Bunjatšõne ja Mala Rõbõtsja lähistel. Ukraina väed tõrjusid neli rünnakut, samas kui neli lahingut veel kestavad.

Päeva jooksul sooritas vaenlane Pivdenno-Slobožanskõi suunal 13 rünnakut meie üksuste positsioonidele Buhajivka, Izbõtske, Hrafske, Vovtšanski, Varvarivka ja Vodjane lähistel.

Kupjanski suunal registreeriti kaks lahingukokkupõrget Novoplatonivka ja Kolisnõkivka lähistel; üks lahing veel kestab.

Lõmani suunal toimus neli lahingukokkupõrget Novoselivka lähistel. Meie kaitsjad nurjasid kolm sissetungijate edasitungikatset ja üks kokkupõrge veel kestab.

Slovjanski suunal surusid kaitsejõud vaenlase tagasi Ozerne lähistel.

Kostjantõnivka sektoris registreeriti 15 lahingukokkupõrget Kostjantõnivka, Družkivka, Novoselivka, Illinivka ja Mõkolajipillja lähistel; kolm rünnakut veel kestavad.

• Aasta tagasi jõudsid esimesed Vene sõdurid Kostjantõnivkasse, kindlustusvööndi esimesse linna. Aasta hiljem pole linn endiselt vallutatud ning Ukraina positsioonid – sealhulgas väidetavad droonipositsioonid – püsivad linna piires. Mõlemad pooled on püüdnud tuua kohale lisajõude ja rünnata vastast. Paljud kaardid, nagu DeepState või uamap, näitavad linna puhul endiselt suurt halli tsooni. Praegu jätkavad Vene väed katseid liikuda Kostjantõnivkast põhja poole, ehkki nad pole linna endiselt vallutanud.

Pokrovski suunal registreeriti kokku 19 rünnakut Vilne, Dobropillia, Rodynske, Bilytske, Novyi Donbassi, Krasnopodillia, Dorozhnie, Myrne, Vasylivka, Serhiivka, Molodetske ja Novopavlivka asulate läheduses; kaks lahingukokkupõrget veel kestavad.

Huliaipole suunal registreeriti üheksa vaenlase rünnakut Rizdvianka, Dolynka ja Shyroke asulate läheduses.

• Venemaa sõda pooldav Z-kanal Anatoli Radov teatab, et Vene väed on kaotanud kontrolli nii Fedorivka kui ka Ševtšenko üle.

Orihhivi suunal takistasid meie üksused vaenlase edasitungi Prymorske lähedal.

Kramatorski, Oleksandrivka ja Prydniprovske suunal vaenlane ründeoperatsioone ei läbi viinud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

—————————————————-

UUDISED

• Ukraina on tabanud teist Yandexi viiest andmekeskusest – seekord Kalugas. Täielik mõju selgub alles hiljem, kuid eilne rünnak Rjazani andmekeskusele ületas kõik ootused, lüües rivist välja hulga teenuseid ja meedialehti üle kogu Venemaa. Probleem tuleneb tõenäoliselt Venemaa IT-teenuste äärmuslikust tsentraliseerimisest – poliitikast, mis kehtestati juba ammu, ulatudes tagasi Jarovaja seaduse aegadesse. Samuti korraldas Ukraina kaks ülipika ulatusega rünnakut Venemaa naftatöötlemistehaste vastu Omski oblastis ja Komi Vabariigis. Omski kuberner kutsus kohalikke üles mitte tanklates järjekordades seisma, et vältida paanika õhutamist, kuid tema üleskutset eirati ilmselgelt.
  Venemaa korraldas Kramatorskile oma rängima rünnaku alates 2022. aastast, tappes 30 inimest kahes reisibussis. Tabamuse sai ka Kiiev; metroo, elektriline ühistransport ja isegi Ülemraada jäid vooluta, ehkki vaid lühikeseks ajaks. Samal ajal tunnevad sõjameelsed „Z-kanalid“ heameelt teadete üle, nagu oleks Putin toonud kindral Surovikini tagasi juhtima rünnakuid Ukraina tsiviiltaristu vastu. Nad said selle info aga Briti sõjaväeanalüütikult, kes viitas täiesti ebaselge päritoluga allikatele. Tõeline „krüptokoloonia“, kui sellist asja üldse olemas on.
  Vene vägedel ei lähe rindel hästi; nad kannavad jätkuvalt tohutuid kaotusi, üritades läbi murda Dobropilliasse – linna, mille Vene kaitseministeerium on väidetavalt juba sadu kordi ümber piiranud. Kuigi olukord Ukraina jaoks selles piirkonnas pole kaugeltki stabiilne, usub Ukraina sõjaväeanalüütik Konstantin Mašovets, et kui Dobropilliat ja Družkivkat õnnestub aasta lõpuni hoida, jookseb pealetung Slovjanski-Kramatorski linnastule sisuliselt liiva. Nižni Tagili prokurör on nõudnud lõppu praktikale maksta värbajatele tasu lepinguliste sõdurite värbamise eest – sest, üllatus-üllatus, organiseeritud kuritegevuse rühmitused on sellesse nišši tunginud ja sunnivad juhuslikke inimesi tänavalt sõtta minema. Linnaametnikud vastasid sisuliselt, et sellel pole tähtsust, peaasi et kvoot täidetakse. Tõepoolest, värbamiskvoot täidetakse – uusi inimesi värvatakse stabiilselt umbes 1000 päevas –, kuid sellest ei piisa kaugeltki isegi kaotuste korvamiseks ning olukord paratamatult halveneb. Samal ajal plaanib Venemaa värskete sõdurite kohese deserteerumise takistamiseks laiendada sõjaväepolitsei volitusi ja seadustada üksused, mille ülesandeks on omavoliliselt väeosa jätnud sõdurite kinnipidamine.
  Montenegros peetakse rannas kinni „süütuid ujumispükstes Vene poisse“. Täpsemalt on riik kinni pidanud Mihhail Zvintšuki, kes on juhtiva „Z-kanali“ *Rybar* looja. Ta peeti kinni koos abikaasaga – kes samuti selles meediavõrgustikus töötab – ja kolme kaastöötajaga. On tõeliselt hämmastav, milline segadus peab inimesel peas valitsema, kui ta otsustab jääda Montenegrosse olukorras, kus USA on tema tabamise eest – seoses USA valimistesse sekkumise skandaaliga – määranud lausa 10 miljoni dollari suuruse pearaha.

• Olukord Sumõ oblastis: Paljud peavad Pysarivka–Yunakivka piirkonda Sumõ oblasti kõige kriitilisemaks suunaks. Just siin viis Venemaa väegrupp „Põhi“ 2025. aasta suvel läbi oma peamised ründeoperatsioonid. Selles rindelõigus on lahingutegevusse kaasatud mõlema poole eliitüksused: Venemaa poolt 83. brigaad ja 106. dessantdiviis ning Ukraina poolt 71. jäägerbrigaad, üks dessantbrigaad (endine 68. jäägerbrigaad) ja 47. mehhaniseeritud brigaad. Praktikas on Pysarivka–Yunakivka rindelõik siiski püsinud pea aasta vältel muutumatuna ja sealne tegevus on olnud vähene. Selle aja jooksul õnnestus Venemaa 810. merejalaväebrigaadil vaid Andriivka tagasi vallutada, samal ajal kui 84. dessantbrigaad hõivas väikese Varatšõne küla varemed. Samas takerdus 106. dessantdiviisi pealetung täielikult, mistõttu ei suutnud Venemaa dessantväelased Yunakivka üle täielikku kontrolli saavutada. Ukraina 68. dessantbrigaad hoiab endiselt positsioone küla lõunaservas. Ukraina kaitse stabiilsust selles piirkonnas toetab olulisel määral Pysarivka mets – Ukraina mastaapides ulatuslik metsamassiiv, mis ulatub Pysarivkast Sadkini. See pakub loomulikku kaitset droonide eest ja võimaldab Ukraina vägedel salaja koondada üksusi kaitsejoonel asuvatesse kindlatesse punktidesse. Seetõttu on Venemaa eesmärk praegu kindlustada stabiilne maismaakoridor, mis võimaldaks takistamatut imbumist sellesse metsamassiivi. Selle eesmärgi saavutamiseks alustas Venemaa 83. dessantbrigaad 2026. aasta augustis Kortšakivka piirkonnas piiratud ulatusega ründeoperatsioone. Taas – nagu nad olid teinud ka 2025. aasta talvel – üritasid nad kasutada Urengoi–Pomarõ–Užhorodi gaasijuhet, et tungida sügavale Ukraina positsioonidele. Ukraina väed aga avastasid operatsiooni ja see nurjus. Seetõttu pöördus 83. dessantbrigaadi juhtkond tagasi klassikalise taktika juurde, mis seisneb kahe- või kolmeliikmeliste väikeste rühmade imbumises: need üritavad jõuda Pisarivskõi metsa ja alustada sealt ründeoperatsioone Kijanivka vallutamiseks. Seni on need katsed olnud edutud.
• Vene väed on püüdnud Kindlusvööndit isoleerida ja vallutada pideva surve, droonide abil toimuva tõkestamise ja infiltratsiooni abil, mitte sügavate operatiivsete läbitungimiste või frontaalrünnakute abil. See lähenemisviis ei ole Kindlusvööndi ala suuruse ja Ukraina kaitse kohandamise tõttu edukas olnud. Venemaa infiltratsioonitaktika võib õhukeste Ukraina liinide vastu suhteliselt kiireid taktikalisi edusamme anda, kuid Ukraina kohandused ja Venemaa suutmatus infiltratsioone kindlustada on piiranud nende püsivat mõju. Viimastel kuudel on Venemaa üksused taktikalisel tasandil kaldunud infiltratsiooni ja küllastustule taktika poole, kulutades suures koguses inimjõudu minimaalsete, kuid pidevalt purustavate territoriaalsete edusammude eest, mille eesmärk on Ukraina liinide kurnamine, mitte nende murdmine või ümbritsemine.

• Venemaa võimud kavatsevad järgmise kolme aasta jooksul saata sõtta veel 1,5 miljonit inimest. „Erilise sõjalise operatsiooni“ veteranide arv ulatub 3,4 miljonini ning nendele „uutele veteranidele“ makstavateks toetusteks läheb vaja 270 miljardit rubla.
• Kiievi linnapea Vitali Klitško hoiatas, et linn valmistub Venemaa hoogustuvate rünnakute taustal äärmiselt raskeks talveks. Ta soovitas elanikel, kellel on pealinnast väljaspool sugulasi või sõpru, kaaluda ajutist ümberkolimist. Täielikku evakueerimist siiski ei kaaluta. Klitško sõnul oleks see „Putini jaoks parim stsenaarium“ – jätta Ukraina linnad tühjaks. Linnapea sõnul valmistab Kiiev ette varuküttesüsteeme ning varub kütust, toitu ja joogivett. Kuid isegi nendest meetmetest ei pruugi piisata: „Ükskõik kui hästi me ka ei valmistuks – kui meie õhutõrje peaks alt vedama, võime sattuda äärmiselt raskesse olukorda.“
• Ukraina kindralstaap kinnitas, et nende väed ründasid öösel Venemaal asuvaid rajatisi, mis on seotud rakettide väljalaskmise ja raketikütuse tootmisega; tabamuse said Barmini instituudi filiaal Nižni Novgorodi oblastis, Redkino katsetehas Tveri oblastis ja mandritevaheliste ballistiliste rakettide utiliseerimiskeskus Nižni Novgorodi oblastis.
• Donald Trump soovib Venemaalt diislikütust osta, et leevendada selle puudust, mis tekitab mitmeid küsimusi:
  • Alates aasta algusest on Venemaa naftatöötlemistehaste pihta tehtud 98 rünnakut,
  • Suur hulk ladustamis- ja ekspordirajatisi on saanud kahjustada või hävinud,
  • Osa 32-st naftatöötlemistehasest (sealhulgas mõned Venemaa tähtsaimad tehased) on osa või kogu oma tegevuse peatanud,

  Venemaal puudub diislikütuse tootmisvõimekus nii suuremahuliseks ekspordiks. Pärast Ukraina rünnakuid napib Venemaal ladustamis- ja ekspordivõimekust ning turvalisust. Venemaal valitseb juba niigi tõsine diislikütuse puudus; selle „tehinguga“ nõustumine vaid süvendaks olukorda.