Operatiiv- ja sõjaga seotud info 20. oktoobril
OPOLUKORD 20102026
- Biletski kinnitas, et talle tehti ettepanek asuda maavägede juhiks ning selgitas, miks ta sellest keeldus. „Mõned punktid jäävad mulle arusaamatuks… Usun, et lahinguväljaõpet on võimalik reformida. Kuid mul on kahtlusi, kas sõja viiendal aastal on võimalik mobilisatsioonist loobuda. See on võimatu. Olukorda saab parandada, liialdustest vabaneda, kuid… Ja see on maavägede jaoks võtmeülesanne. Pole mõtet võtta ette midagi, mille puhul sa ei usu, et suudad olukorda parandada,“ sõnas ta. Biletski sõnul on ta siinses rollis „kindlasti rahulikum“, kuid ta usub ka, et „vahetu juhtimisega oleksin ma tõhusam kui selles äärmiselt olulises, ülivastutusrikkas – ja võib-olla kogu relvajõudude kõige keerulisemas – ametis, milleks on maavägede ülem.“
Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Lõmani taktikalisel suunal, Dobropilljast idas, ning Zaporižžja oblasti lääneosas.
Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 19. oktoober 2026 kell 22.00.
Päeva algusest peale on toimunud kokku 177 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas ühe raketirünnaku ja 47 õhurünnakut.
Päeva jooksul registreeriti Pivdenno-Slobožanske (Lõuna-Slobožanske) suunal 22 lahingukokkupõrget – Starytsia, Mala Vovtša, Izbytske, Viltša, Ohrimivka, Zahharivka, Karaitšne, Botškove, Zybine ja Radkivka lähedal; neist kolm kestavad endiselt.
Lymani suunal peatasid meie üksused vaenlase edasitungi Novomõhhailivka, Druželjubivka, Tšervonõi Stavi, Zelena Dolõna ja Lymani lähedal, tõrjudes tagasi üheksa rünnakut.
- Venemaa 20. ja 25. armee (väegrupp „Lääs“) kaitsevad positsioone Lymani kirde- ja idaosas. Ukraina väed on 20. armee sillapea Tšornõi Žerebetsi jõest läänes praktiliselt likvideerinud. Vene vägede kontrolli all on vaid väikesed alad – 1,5–2 km sügavuselt jõest läänes, Ivanivka ja Novoljubivka lähedal. Ukraina väed on mitmes kohas jõeni jõudnud.
Slovjanski suunal tõrjuti tagasi kolm okupantide rünnakut – Jampili, Pyskunivka ja Mõkolajivka lähedal.
Kostjantynivka suunal registreeriti 12 lahingukokkupõrget Kostjantynivka, Novoselivka, Družkivka ja Novopavlivka lähedal; neist kolm kestavad endiselt.
Pokrovski rindelõigus registreeriti 16 lahingukokkupõrget Sofijivka, Vilne, Kutšeriv Jari, Hannivka, Tšernihivka, Dobropillja, Mõrne, Serhijivka ja Molodetske asulate lähedal; üks kokkupõrge kestab endiselt.
- Olukord Dobropilljas on viimasel ajal halvenenud: Vene vägesid on märgatud erinevates linnaosades. Juba mitu nädalat, kui mitte kuud, on Vene väed korduvalt üritanud piirkonda imbuda, kasutades selleks kahte peamist suunda: üks viib linna kirdeossa ja teine – uuema arenguna – edelaossa. Vene väed tungivad jätkuvalt edasi lõunapoolsetele äärealadele, eriti pärast Bõlitske ja Ševtšenko vallutamist, ning nn hall tsoon on nüüd laienenud osaliselt juba linna enda territooriumile.
Huljaipole suunal registreeriti üheksa rünnakut Rizdvianka, Dolynka, Hirke, Charivne ja Jehorivka asulate lähedal.
- Ukraina 7. dessantrünnakukorpus teatab, et Vene väed üritavad edutult ära kasutada halvenevat sügisilma, et saavutada kohalikke läbimurdeid Huljaipole suunal. Vene väed kasutavad taktikat, kus 1–5-liikmelised jalaväerühmad imbuvad sügavale positsioonidesse; rindejoone lähedal kasutatakse mootorrattaid, viimastes rünnakutes on kaasatud ka soomusmasinad. Ukraina üksuste sõnul suudavad nad jätkuvalt vastase edasitungi tõrjuda ja neile kaotusi tekitada, samal ajal kui Venemaa püüab liikuda Zaporižžja äärealade suunas.
Pivnitšno-Slobožanskõi, Kupjanski, Kramatorski, Oleksandrivski, Orihhivi ja Prõdniprovskõi suunal vaenlane ründeoperatsioone ei teinud.
Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.
UUDISED
Putin teeb ettepaneku, et tema, Trump ja Xi Jinping otsustaksid Ukraina saatuse – ilma Zelenskõita. The Wall Street Journali andmetel on Venemaa diktaator teinud ettepaneku korraldada kolmepoolne tippkohtumine, mille eesmärk oleks pidada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks Moskvale soodsatel tingimustel. Väidetavalt tehti see ettepanek 9. oktoobril toimunud Putini ja Trumpi vahelise telefonivestluse käigus. Kreml soovib kohtumise korraldada Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) tippkohtumise raames, mis on kavandatud 18.–19. novembriks Hiinas Shenzhenis. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas, et sellise kohtumise võimalust arutatakse. Ka USA riigisekretär Marco Rubio kinnitas, et Trumpi, Putini ja Xi Jinpingi vahelist võimalikku tippkohtumist arutatakse, kuid lisas, et talle pole teada, kas lõplik kokkulepe on juba saavutatud. „President on selgelt väljendanud soovi, et sõda Ukraina ja Venemaa vahel lõppeks,“ sõnas Rubio.
- Rünnak Peterburile jättis sügava mulje linna elanikele, ettevõtjatele – eriti neile, kes müüvad endiselt kaupu Ozonis ja Wildberriesis – ning nn Z-patriootidele. Viimased on jätkuvalt hämmingus: miks Ukraina rünnakud intensiivistuvad, kui Venemaa raketid peaksid ometi järjepidevalt hävitama Ukraina ründevõimekust? See pälvis isegi Pavel Durovi tähelepanu, kes meenutas, et just tema ehitas selle VK andmekeskuse, mida droonid nüüd tabasid.
Donald Trump on taas Zelenskõid rünnanud – ehkki pigem vabandusi otsides –, demonstreerides seejuures tõeliselt „muljetavaldavaid“ geograafiateadmisi. Ta väitis, et sõja tagajärjel on Ukraina kaotanud ligipääsu ookeanile – ilmselt samale ookeanile, kust Valgevene varem krevette ja rannakarpe hankis.
Üha enam tuleb ilmsiks, mida USA tegelikult saavutada püüab. Asi pole sugugi diislikütuses. Trump ja tema meeskond survestavad Ukrainat tingimusteta kapituleeruma; nad soovivad, et Kiiev nõustuks kõigi Venemaa tingimustega, saamata vastu mingeid garantiisid. See on pehmelt öeldes „huvitav“ plaan, kuid tekitab kohe kaks küsimust. Esiteks: kui Ukraina otsustaks kapituleeruda, miks oleks tal selleks vaja USA vahendust? Teiseks: miks peaks Ukraina kapituleeruma just nüüd, mil Venemaa positsioon rindejoonel on halvim mitme aasta jooksul?
Putin näib samal ajal uskuvat, et õnn on talle naeratanud, ning soovib nüüd koos Hiina ja USA-ga maailma omavahel ära jagada. Ta üritab korraldada novembri keskel toimuva APEC-i tippkohtumise raames kolmepoolset kohtumist Trumpi ja Xi Jinpingiga, et arutada sõda Ukrainas. Pole aga päris selge, miks – kõik kolm osapoolt jagavad sisuliselt sama seisukohta ja soovivad Ukraina lüüasaamist. Võib-olla loodab ta sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt USA varustaks Kremlit Patriot-raketisüsteemidega, et kaitsta end Ukraina rünnakute eest. Venemaal on „Z-toetajaks“ olemine muutumas üha keerulisemaks – vähemalt siis, kui sa ei ole otseselt osa riiklikust propagandamasinavärgist ja julged selles kahelda, seades näiteks kahtluse alla Putini joonistatud kaardid, millel pole tegelikkusega mingit pistmist. Venemaa poole üle läinud Tetjana Montjan sai seda omal nahal tunda: ta mõisteti 18 kuuks karistuskolooniasse postituse eest, milles ta kritiseeris Vene armees valitsevaid valesid. Noh, olgu see kõigile õppetunniks.
Sõja lõpetamiseks peetavad läbirääkimised põrkuvad taas kord põhimõttelise vastuolu vastu: Kiiev otsib võimalust sõjategevuse peatamiseks ilma territooriumi kaotamata või julgeolekugarantiides järeleandmisi tegemata, samas kui Moskva nõuab endiselt kogu Donbassi piirkonda. Washington püüab leida kokkuleppeks sobivat valemit, kuid ainuüksi kontaktide olemasolu ei tähenda, et Kreml oleks valmis oma maksimalistlikest nõudmistest loobuma. Kas USA suudab sundida Venemaad järeleandmistele või lõpeb see järjekordne konsultatsioonide voor ilma käegakatsutavate tulemusteta? Lisaks – kas läbirääkimised saavad 2027. aasta lõpuks tõepoolest liikuda sisulisse faasi või eeldaks selline nihe ühe poole täielikku kurnatust? Samavõrd keeruline on küsimus, kas püsiv rahu on üldse võimalik seni, kuni Putin on võimul. Endine MI6 juht John Sawers on avaldanud arvamust, et läbirääkimised võiksid alata juba järgmisel aastal; ent isegi Venemaa liidri positsiooni nõrgenemine – või võimuvahetus Moskvas – ei annaks garantiid, et Venemaa loobub oma agressiivsest poliitikast. Hiinal on selles protsessis eriline roll. Pekingil on Kremli üle teatav mõjuvõim, ta hoiab Venemaaga alal ulatuslikke kaubandussuhteid ning on endiselt oluliseks allikaks kaupadele ja tehnoloogiatele, mis võimaldavad Venemaal sõda pidada. Samal ajal on Hiina Ukraina suurim kaubatarnija. Kuid kas Xi Jinping on tegelikult huvitatud sõja lõpetamisest, mis kurnab Venemaad, sunnib Euroopat suurendama kaitsekulutusi ja seob USA ressursse? Miks pole Peking veel kasutanud oma mõjuvõimu, et sundida Putinit sõjategevust peatama? Ja kas Hiinast võib saada osapool suures kokkuleppes, mis tooks rahu tõeliselt lähemale, või on tema peamine eesmärk säilitada oma geopoliitilised eelised – sõltumata sellest, kui kaua sõda veel kestab? Dmõtro Kuleba, kes oli aastatel 2020–2024 Ukraina välisminister, jagas oma mõtteid nende ja teiste küsimuste kohta eksklusiivintervjuus portaalile OBOZ.
Rubio: Sõda Ukrainas käib ühe piirkonna, Donetski ümber. Venemaa okupeerib seda piirkonda peale umbes 11%. Ukraina liin seal on viimane kaitstav liin: selle taga on otselask Kiievisse. Venemaa nõuab kogu Donetski, kaasa arvatud see liin, oma võidu definitsioonina. Venemaa ei ole suutnud lahinguväljal edasi liikuda ja Donetskit vallutada. Venemaa avaldab Ukraina rahvale erakordset valu droonide ja ballistiliste rakettide rünnakutega, püüdes hävitada Ukraina elektritootmist, eriti talve saabudes. Ukraina toob sõja koju, rünnates Venemaa nafta- ja gaasitöötlemistehaseid, mis on Venemaa majanduse rahastamise tuum. Esmakordselt näevad venelased plahvatusi Moskvas ja Peterburis, sügaval oma territooriumil. Sõda pole enam kaugel. Saksamaa muutis end haavatavaks Venemaa energia suhtes, mida kasutati väljapressimisvahendina. Euroopa sõltuvus Venemaa energiast on üks põhjuseid, miks Putin Ukrainasse tungis. Ta uskus, et Euroopa ei võta selle vastu midagi ette. Loodan, et eurooplased on sellest õppetunni saanud. USA majandus vajab suuremat globaalset diislikütuse pakkumist. USA president valis teist korda 30-päevase sanktsioonide moratooriumi, et lasta rohkem Venemaa diislikütust maailmaturule. Moratoorium aitab nii Ameerika Ühendriike kui ka teisi riike. Ameerika ettevõtted on meile helistanud Mustal merel energialaevade ründamise kohta: “See oli meie nafta sellel laeval, mida Ukraina tabas.” Ma ei usu, et Ukraina neid laevu tahtlikult sihtis, aga nad said pihta. Maailm seisab juba silmitsi energiakriisiga. Läbirääkimised Putiniga jätkuvad, sest tegemist ei ole kriminaalasja, vaid diplomaatiaga, kus tuleb pingutusi jätkata. Sõda on jõudnud venivasse faasi, kus kummalgi poolel pole selget võitu, mistõttu USA püüab jätkuvalt saavutada nii palju edusamme kui võimalik. Marco Rubio Iraani kohta: „Nad on otsustanud võtta Hormuzi väina pantvangi. Nad oleksid niikuinii nii toiminud. Kujutage ette, kui Iraanil oleksid tuumarelvad. Sel juhul võiksid nad öelda: „Muide, Hormuzi väin kuulub meile ja te ei saa selle vastu midagi teha. Sest me ei ründa vaid laevu. Kui te üritate midagi ette võtta, kasutame me teie vastu tuumarelvi.““- Mark Feigin koos majandusteaduse doktori Igor Lipsitsiga analüüsis 19. oktoobri seisuga olulisemaid arenguid seoses sõjaga Ukrainas ja rahvusvahelise olukorraga. „Diislitehingu“ osas märkis Lipsits, et lühiajalises perspektiivis ei avalda see mingit märkimisväärset mõju, kuna kõnealused summad on tühised. Siiski näeb ta ette ohtlikku pikaajalist stsenaariumi: USA-st võib potentsiaalselt saada Venemaa nafta ja gaasi „peamine vahendaja“ Euroopa jaoks. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et Venemaa majandus nõrgeneb – inflatsioon kasvab ning riigivõlg on jõudnud 21 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).
- Bundestagi väliskomisjoni esimees Armin Laschet tunnistas, et Berliini võimalused Ukrainale täiendavat sõjalist abi anda on piiratud. „Minu hinnangul ei ole manööverdamisruumi. Oleme Ukraina toetamiseks andnud kõik, mida vähegi saime,“ sõnas Laschet, vastates küsimusele Ukraina õhutõrje tugevdamise kohta enne talve. Siiski on üks konks: Saksamaa ei ole Ukrainale endiselt tarninud pikamaa-tiibrakette Taurus, mille tegevusraadius ulatub kuni 500 kilomeetrini.
- Trump: Ma kohtuksin Xi ja Putiniga, et teha lõpp sõjale Ukrainas – olenemata sellest, kas Zelenskõi on kohal või mitte. Xi ja Putin on minu ettepanekul nõus kohtuma, sest lähen novembris Hiinasse arutama tuumarelvadest loobumist. Tuumarelvadest loobumine oleks maailmale äärmiselt suur teene. Korraldaksin kolmepoolse kohtumise Venemaa ja Hiinaga. Mitte niivõrd Ukraina pärast, sest ausalt öeldes on Venemaa Ukraina küsimuses käitunud üsna vaoshoitult. Venemaa pole kuigi aktiivne olnud – sama kehtib ka Hiina kohta. Kohtumise eesmärk oleks arutada tuumarelvi ja tuumarelvadest loobumist. USA-l on rohkem tuumarelvi kui kellelgi teisel. Venemaa on teisel kohal ja Hiina kolmandal, kuid Hiina on vahet vähendamas. Varem oli Hiina kõvasti maas, kuid nüüd on ta järele jõudmas. Tõenäoliselt kulub Hiinal selleks umbes viis aastat. Hiina president Xi on Ukraina küsimuses olnud väga õiglane. Ta pole sellesse kuigi palju sekkunud. Sama kehtib Venemaa kohta. Nad pole olnud kaugeltki nii aktiivsed, kui nad oleksid võinud olla, ja ma hindan seda. Ajakirjanik: „Zelenskõi ütleb, et selles küsimuses olete teie ajaloo valel poolel.“
Trump: „Zelenskõi ei tea, millest ta räägib. Zelenskõi on mees, kes oleks pidanud selle sõja juba ammu lõpetama. Kui ta oleks mind kuulanud, oleks ta juba ammu sõlminud palju parema kokkuleppe ning miljonid inimesed tema poolel oleksid endiselt elus.“ - The Suni teatel levivad sotsiaalmeedias teated Põhja-Korea liidri kriitilisest tervislikust seisundist. Väidetavalt tabas teda ajuverejooks, mille tagajärjel ta langes koomasse ja toimetati kiiresti haiglasse. Väidetavalt viidi Kim Jong-un salaja Pekingisse, kus ta saab praegu ravi ühes Hiina tipphaiglas. Viimati nähti teda avalikkuse ees 11. oktoobril, mil ta külastas Pyongyangis sõjatööstusmuuseumi. Lõuna Korea väidab, et tegemist on spekulatsiooniga mis ei vasta tõele.
