Kolonel Hans

George Orwell on ütelnud, et nalja eesmärk ei ole alavääristada inimest vaid tuletada inimesele meelde, et ta on juba alavääristatud!

Operatiiv- ja sõjaga seotud info 22. oktoobril

OPOLUKORD 22102026

  • Pärast kõnelusi edastasid Witkoff ja Kushner Kremli seisukoha USA välisministrile: Moskva ei ole valmis sõda lõpetama, kuid soovib läbirääkimisi jätkata. Kreml lükkab tagasi julgeolekugarantiid Ukrainale ja pakub selle asemel välja uue Euroopa julgeolekusüsteemi, sealhulgas garantiid Venemaale. Venemaa ei näe relvarahuks väljavaateid ilma Donbassi täieliku okupeerimiseta ja esitab jätkuvalt territoriaalseid nõudmisi. Putin soovib USA-ga majanduskokkuleppeid kohe, sidumata neid sõja lõpetamisega. Venemaa ei plaani rünnakuid Ukrainale lõpetada ja kavatseb jätkata rünnakuid tema sõjalis-tööstusliku potentsiaali ja energiasektori vastu. Moskva pakub reaalsete järeleandmiste asemel välja pikaleveninud läbirääkimisi. Samal ajal kaalub USA Kremlile majanduslikke stiimuleid, et veenda Putinit rahu poole.

Vene väed liikusid hiljuti edasi Dobropilljast lõuna pool.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 21. oktoober 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 165 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 49 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal andsid okupandid ühe õhulöögi.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone kolmel korral: Starõtsja ja Vovtšanski Hutorõ asulate lähedal ning Izbitske asula suunal.

Kupjanski suunal üritas vaenlane kuuel korral parandada oma taktikalist positsiooni, sooritades rünnakuid Radkivka suunas.

Image

Lõmani suunal tõrjuti tagasi üheksa sissetungijate edasitungikatset Kolodjazõ ja Zaritšne asulate lähedal ning Hluštšenkovo, Derõlovo ja Lõmani suunal.

Slavjanski suunal peatasid kaitsejõud ühe sissetungijate edasitungikatse Mõkolajivka suunas.

Kramatorski suunal vaenlane rünnakoperatsioone ei teinud.

Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud tagasi kuus vaenlase rünnakut: Kostjantõnivka asula lähedal ja Novopavlivka suunal.

Pokrovski sektoris korraldas vaenlane üheksateist rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Sofiivka, Dobropillia, Bilytske ja Molodetske asulate lähedal, samuti Vilne, Kutšeriv Jari, Hannivka, Svitle, Krasnopodillia, Serhiivka ja Muravka suunas. Praegu on käimas kaks vaenlase rünnakut.

  • Dobropillja suund olukord endiselt keeruline. Surve on võrreldes septembriga veelgi kasvanud.  Lidõne ja Novoiavlenka vahel on märgatud nelja Vene üksust, lisaks liigub kaks üksust läbi Rohanske Serhiivka suunas. Nende varustamine toimub droonide abil. Selles sektoris on venelased kaasanud veelgi rohkem värskeid täiendusjõude ning säilitavad täieliku arvulise ülekaalu.

Image

Oleksandrivka suunal korraldas vaenlane ühe rünnaku Ternove suunas.

Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi üheksa vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Rizdvianka, Dolynka, Hirke ja Jehorivka asulatele.

  • 10 kuud pärast Huljapolje – lõunarindel asuva taktikaliselt tähtsa linna – langemist said Vene väed lõpuks oma kontrolli alla sellest läänes kulgeva raudtee. Tugevalt kindlustatud raudteeliini pärast käisid võitlused kuid, kusjuures Ukraina väed hoidsid pidevalt enda käes kindlustatud punkreid.

Orihhivi suunal üritasid okupandid parandada oma taktikalist positsiooni, rünnates Pavlivka suunas.

Image

Prõdniprovski suunal okupandid rünnakuoperatsioone ei teinud.

Teistes suundades olulisi muutusi olukorras ei toimunud.


UUDISED

  • Zelenskõi pidas telefonivestluse USA riigisekretäri Marco Rubioga ja kohtus Oslos Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga. Vahetult pärast kohtumist lendas viimane Peterburi, kaasas uued ettepanekud – mis lükatakse kindlasti tagasi –, et seejärel kõigile väita, justkui sooviks Putin rahu. Mis aga kõige tähtsam: Zelenskõi sõnul on Venemaa ballistiliste rakettide stardiga seotud luureandmete jagamise küsimus juba lahendatud ning Starlinki puudutavad piirangud peaksid lahenduse leidma järgmise 48 tunni jooksul. Eks näe, mis sellest kõigest välja tuleb.
    Samal ajal jätkavad venelased katseid jätta Kiiev elektrita; ühtlasi on nad ootamatult taasalustanud rünnakuid üle kogu Ukraina asuvate „Epicentri“ kaubanduskeskuste vastu. Lisaks tehti järjekordne katse rünnata Kiievis asuvat Põhjasilda (Pivnitšnõi sild), mille tagajärjel langes rususid lähedalasuvasse parki. Ükskõik kui veidrana Venemaa ründestrateegia meile ka ei tunduks, sureb selle tõttu Ukrainas iga päev inimesi.
    Ka Vene väed kannavad jätkuvalt kaotusi – eriti Dobropillia lähistel, mida Venemaa ründab kogu oma jõuga. See on andnud teatud tulemusi: esimesed Vene võitlejad on juba linna imbunud – olukord meenutab paljuski aasta tagust seisu Kostjantõnivkas, mida venelastel pole siiani õnnestunud vallutada. Vene sõjaväel hakkab aeg otsa saama; nad kiirustavad Dobropillias kanda kinnitama, enne kui lehestik kaob, mis muudaks Ukraina droonide eest märkamatult möödahiilimise tunduvalt keerulisemaks.
    Üks Kasahstanist pärit 19-aastane noormees, kes saabus Venemaale tööle, peeti kinni ja saadeti sõtta. Selliseid juhtumeid on tuhandeid: Ukraina andmetel värvati ainuüksi tänavuse aasta esimese üheksa kuuga Vene armeesse 16 000 välisriigi kodanikku, kellest 28% ei teadnud, et nad saadetakse Ukrainasse võitlema. Seega – ärge suurendage seda statistikat: ärge külastage Venemaad, vähemalt mitte seni, kuni sõda kestab.
  • Trumpi väimees ja nõunik Jared Kushner kordas Oslos peetud läbirääkimiste ajal USA presidendi nõudmist, mis puudutab rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. Pärast kohtumist teatas Zelenskõi, et on valmis need lõpetama, eeldusel et ka Moskva astub vastusamme. … Vladimir Putin tegi Steve Witkoffile ettepaneku arutada võimalikku kohtumist Donald Trumpiga Hiinas. Samuti palus ta edastada tänusõnad nii Trumpile kui ka esileedi Melania Trumpile viimase panuse eest humanitaarküsimuste lahendamisel. Putin märkis, et esimesed diislikütust vedavad tankerid „väljuvad kahe-kolme päeva pärast“. … Venemaa asepeaminister Aleksandr Novak teatas, et esimene Vene diislikütust vedav tanker asub teele Ameerika Ühendriikide suunas juba homme. Enne kohtumist Steve Witkoffiga teatas Putin USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest. Hubbard mõisteti 2024. aastal süüdi palgasõdurina tegutsemises, kuna ta osales Ukraina territoriaalkaitsejõudude tegevuses. Hubbard vabastati ametlikult „hea tahte žestina“. Donald Trumpi väitel ei nõudnud Venemaa temast lugupidamise märgiks vastutasuks midagi. Vahepeal on Putini ja Witkoffi vaheline kohtumine lõppenud. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul kestis see veidi üle kolme tunni. Pärast kõnelusi USA eriesindajaga kohtus Putin Hiina peaministri Li Qiangiga.
  • Rubio: Ilma USA miljarditesse dollaritesse ulatuva abita ei oleks Ukrainat täna olemas. Ukrainlased on oma riigi eest väga vapralt võidelnud ja selle abi toel korda saatnud erakordseid tegusid, seistes vastu palju suuremale riigile. Nende läbirääkimiste keskmes on see osa Donbassist, mida Venemaa nõuab, kuid mida ta pole suutnud lahinguväljal vallutada ja mis on endiselt Ukraina kontrolli all. Ennustati, et sõda lõpeb viie päevaga. See on kestnud juba viis aastat. Suur osa sellest on Ukraina võitlejate teene. Starlink on eraettevõte, mille lepingus on sätestatud, kuidas selle tehnoloogiat tohib kasutada. USA ei saa eraettevõtte otsuseid suunata. Ei USA president ega keegi teine ​​meie süsteemis pole kunagi nõudnud muudatusi Starlinki teenuse osutamises.
  • Ukraina Kaitseministeeriumi Luure peavalitsus (GUR) avaldas uue hinnangu Venemaa relvastuse varude ja tootmismahtude kohta.
    • „Geran“- ja „Gerbera“-seeria droonide riiklikud tellimused ületanud 100 000 ühikut aastas. Selle sügise seisuga on Venemaal kogunenud ligikaudu 6200 erineva modifikatsiooniga „Geran“-droonist koosnev operatiivreserv. Kokkuvõttes on Venemaa sõjatööstuskompleks saavutanud oma sihttootmismahu – umbes 10 000 drooni kuus.
    • Alates suvest on fookus märgatavalt nihkunud reaktiivmootoriga droonide tootmisele. Praegu toodetakse kuus umbes 4000 sellist drooni, kusjuures tootmisliinid on kohandatud kiireks mahu suurendamiseks. Lisaks toodetakse kuus 3000–4000 pette- ja luuredrooni. Samal ajal püsib kõrgel tasemel ka odavamate, kolbmootoriga platvormide tootmine: „Geran-2“ droone valmistatakse ligikaudu 2000 ühikut kuus.
    • „Iskander-M“: praeguseid varusid hinnatakse ligikaudu 115 ühikule, kusjuures kuutootmismaht ulatub kuni 65 raketini. Ühtlasi arendatakse aktiivselt süsteemi täiustatud versiooni, mille kavandatav tegevusraadius on 550–700 km.
    • Kh-101: see on endiselt võtmekomponent ulatuslikes rünnakutes. Kuigi täpset varude hinnangut ei ole antud, ületab igakuine tootmiseesmärk 80 ühikut – tase, mida tootmisettevõtted praegu isegi ületavad. Siiski on täheldatud tehnilisi puudusi, täpsemalt probleeme rakettide eraldumisega õhuplatvormidelt.
    • „Kalibr“: varusid hinnatakse enam kui 450 ühikule ning igakuine tootmismaht on ligikaudu 29 raketti. Teadaolevalt suunatakse suur osa neist rakettidest – arvestades nende sagedast allatulistamist – strateegilistesse reservidesse või mereväe varustamiseks.
    • RM-48U: hinnanguline varu ulatub kuni 400 ühikuni, kusjuures igakuine tootmismaht on ligikaudu 40 ühikut.
    • „Oonüks“ (Onyx): kogunenud on märkimisväärne, enam kui 600 ühikust koosnev varu. Raketid on läbinud moderniseerimise, mille tulemusena on suurenenud nende laskekaugus ja lõhkepea võimsus. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga toodeti üle 55 raketi.
    • „Tsirkon“ (Zircon): koguarv ületab 120 ühikut. Tootmismahud on endiselt väikesed: tänavu esimese seitsme kuuga toodeti veidi üle 30 ühiku.
    • „Kinžal“ (Kinzhal): nagu varem teatatud on nende rakettide tootmine halva tabamistäpsuse tõttu ajutiselt peatatud. Olemasolevad tootmisvõimsused on suunatud ümber 9M723 ballistiliste rakettide valmistamisele. Väidetavalt töötatakse raketi versiooni kallal, mis on varustatud kild-fugasslõhkepeaga.
  • Anton Geraštšenko. Need neli Ukraina võitlejat 65. mehhaniseeritud brigaadist kaitsesid 320 päeva vältel rindejoone positsiooni Zaporižžja oblasti Orihhivi sektoris. Nüüd on nad lõpuks rindejoonelt tagasi jõudnud. Evakuatsioonipunkti jõudmiseks läbisid kaitsjad kolme päeva jooksul jalgsi umbes 18 km – liikudes läbi vihma ja udu ning olles pidevalt ohustatud Vene droonide poolt. Seejärel toimetati nad soomusmasinaga kohta, kus ootasid nende relvavennad ja meedikud. Rühma juhtis Ukraina kaitsja Vitali, kelle kutsungiks on „Tšeburaška“. Kõik neli pääsesid eluga. Varasemad katsed üksust vahetada nurjasid Vene droonid ja suurtükivägi. Brigaadi teatel hukkus üks vahetusgrupp juba enne positsioonile jõudmist, teised aga said haavata ja olid sunnitud tagasi pöörduma.
  • Kolm rahulistsenaariumi Ukrainale. Kas on võimalik sõda lõpetada? Intervjuu MelnykigaOleksi Melnõk – Razumkovi keskuse välispoliitika programmide kaasdirektor, rahvusvaheliste projektide koordinaator ja sõjandusekspert. USA presidendi Donald Trumpi hiljutised katsed avaldada Ukrainale tugevat survet – mis on sisuliselt sundimine kapituleerumisele – on kirjeldatavad kui „närviline improvisatsioon“ enne USA vahevalimisi; selline tegevus võib tuua meie riigile kaasa traagilisi tagajärgi. Ukraina on sunnitud leppima Patriot-rakettide nappusega, kuna isegi kavandatud tarnemaht – 12 raketti kuus – ei oleks piisav Venemaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks üheainsa massiivse rünnaku korral. Luureandmete jagamise lõpetamine ja Starlinki süsteemile kiiruspiirangute seadmine kujutavad endast kõige tõsisemat ohtu, jättes Ukraina ilma kaitsevõimekusest vahetult enne talve – perioodi, mis tõotab tulla erakordselt raske. Liitlaste poolt praegu kaalutavad stsenaariumid sõja lõpetamiseks Ukrainas – sealhulgas võimalus loobuda NATO liikmesusest – on tegelikkuses tehniliselt teostamatud. Pidev soovitus, et Ukraina peaks loovutama oma idapoolsed alad, näitab, et USA administratsioonil puudub olukorrast täielik arusaam.
  • Kyiv Independent;  Vene droonid jahivad nüüd Kiievis sihtmärke otsevideo vahendusel, neid juhivad operaatorid, kes asuvad raadiolevi ulatusest kaugel. Geran-5 reaktiivdroon tabas Kiievi Inkomi ärikeskust. Teine droon tiirles ligi 3 km kõrgusel, edastades signaali ja filmides rünnakut otseülekande vahendusel, vahendab Kyiv Independent. Võrguraadiod edastavad juhtimislingi Article imageühelt droonilt teisele. Otsevideo liigub tagasi operaatorile, kes kohandab lendu reaalajas. “Nad töötavad nüüd sisuliselt nagu FPV droonid,” ütles Ukraina kaitseministeeriumi allikas. Venemaa läks üle võrguraadiotele pärast seda, kui SpaceX blokeeris veebruari alguses Venemaa vägede poolt kasutatud volitamata Starlinki terminalid. Vene droonid kannavad Hiinas toodetud XK-F358 võrguraadiot. See toetab kuni 63 hüppega võrke, ütles Melrose Networksi tegevjuht Mark Hay. Ketid algavad maapealsetest edastusjaamadest rindejoone lähedal ja Venemaa ja Valgevene piiridel. Droonid edastavad signaali sügavamale Ukrainasse. “Mõelge sellest peaaegu nagu tulekahju kustutamise koppbrigaadist,” ütles RANDi kaitseuurija Michael Bohnert. Calibre Defence’i hinnangul suudavad võrguga juhitavad droonid säilitada operaatori otsese juhtimise kuni 150–175 km kaugusel kõige kaugemast maapealsest jaamast. See on umbes kaks korda suurem ulatus kui 2025. aastal teatatud. Bohnert: droonid suudavad lennata “kaks, kolm, võib-olla isegi neli korda kaugemale”. Calibre Defence’i hinnangul suudavad võrguga juhitavad droonid hoida operaatori otsese juhtimise kuni 150–175 km kaugusel kõige kaugemast maapealsest jaamast. See on umbes kaks korda suurem ulatus kui 2025. aastal teatatud. Bohnert: droonid suudavad lennata “kaks, kolm, võib-olla isegi neli korda kaugemale”. Ukraina presidendi kaitsetehnoloogia nõunik Serhii Beskrestnov ütleb, et Kiievis aktiveeritakse Venemaa võrgusillad, et juhtida Šahedeid sihtmärkideni. “Mitte palju. Võib-olla üks kuni kolm,” ütles ta. Venemaa 50. mehitamata süsteemide brigaad “Varjag” oli teerajajaks võrguga varustatud Geran ja Gerbera droonide kasutamisel. Seda on seostatud rünnakutega Kiievi sildadele ja andmekeskustele. Bohnerti sõnul võimaldab võrk võimaldab operaatoritel droone lennu ajal suunata käeulatusse jäävatele sihtmärkidele. Venemaa 50. mehitamata süsteemide brigaad “Varjag” oli teerajajaks võrguga varustatud Gerani ja Gerbera droonide kasutamisel. Seda on seostatud rünnakutega Kiievi sildadele ja andmekeskustele. Bohnerti sõnul võimaldab võrk operaatoritel droone lennu ajal suunata käeulatusse jäävatele sihtmärkidele. 2026. aastal hakkas Venemaa kasutusele võtma ka Rassvetit, oma satelliit-interneti võrgustikku, mis on loodud Starlinki alternatiivina. “See on nagu muti löömise mäng,” ütles Hay. “Sa tabad selle ära, sa tegeled selle probleemiga. See ilmub kusagil mujal välja.”
MilitaarPoliitikaSõdaUkrainaUSAVenemaa

kolonelHans • October 22, 2026


↞ Previous Post

Next Post ↠