Operatiiv- ja sõjaga seotud info 23. oktoobril

OPOLUKORD 23102026

Järjekordne ulatuslik raketi- ja droonirünnak, mis oli suunatud peamiselt Kiievile ja Kiievi oblastile. Õhujõudude teade: sealhulgas 87 reaktiivmootoriga drooni 181-st; 8 ballistilist raketti S-400; 6 ballistilist raketti Iskander-M; 10 raketti Zirkon. Tabamusi sai 32 asukohta, lisaks said 8 asukohta kannatada allakukkunud rusude tõttu.
Ukraina, neljapäeval, 22. Oktoobril, 2026.a. Dobropilljast Družkivka „halli tsooni“ on laiendatud. Ukraina mehitamata süsteemide üksused teatavad jätkuvalt Vene vägede erakordselt suurtest kaotustest, millest suur osa langeb just sellele rindelõigule. Ainuüksi eile põhjustasid nende droonid 629 inimese kaotuse: 354 haavatut ja 275 hukkunut – need arvud on kinnitatud Ukraina vastavate kontrollrühmade poolt. See puudutab vaid mehitamata süsteemide droonide tegevust ega hõlma Ukraina regulaarvägede poolt tekitatud kaotusi. Ukraina kaugmaarelvad andsid löögi Venemaal Moskva oblastis asuvale 75. GRAU arsenali objektile. See rajatis on seotud sõjatehnika – sealhulgas õhutõrjesüsteemide – ladustamise, remondi ja taastamisega. Esialgsetel andmetel said pihta vaid üks või võib-olla kaks laohoonet. Puuduvad tõendid ulatuslikumast ahelplahvatusest. Jätkuvad Venemaa ägedaid rünnakuid Ukraina tsiviilobjektide vastu.

Vene väed ründasid Kiievi linna kassettmoonaga, et tsiviilelanikkonda tahtlikult kahjustada, tõenäoliselt osana Venemaa laiematest püüdlustest juhtida tähelepanu kõrvale Ukraina hiljutistelt lahinguväljadelt saavutatud edusammudelt ja sundida Ukrainat lõpuks alistuma, muutes igapäevaelu talumatuks. Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Vovtšanskist lõunas ja Kostjantõnivka lõunaosas.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 22. oktoober 2026 kell 22.00.

Päeva algusest on toimunud kokku 146 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas kolm raketirünnakut ja 48 õhurünnakut.

Päeva jooksul registreeriti Põhja-Sloboda suunal Izbytske, Radkivka ja Vilhuvatka lähedal 11 lahingukokkupõrget; üks lahing kestab endiselt.

Lymani suunal peatasid meie üksused vaenlase edasitungi Katerynivka, Kolodiazi ja Lymani lähedal, tõrjudes tagasi viis rünnakut.

Kostjantynivka suunal registreeriti kuus lahingukokkupõrget Kostjantynivka, Dovha Balka ja Pavlivka lähedal; üks lahing on veel käimas.

Pokrovski suunal tõrjuti tagasi kokku 13 rünnakut. Okupandid üritasid edasi tungida Sofijivka, Vilne, Novyi Donbasi, Mõrne, Serhijivka ja Molodetske asulate lähedal.

Huljaipole suunal registreeriti kümme rünnakut Verhnja Tersa, Kosivtseve, Vozdvõživka, Kopani, Tšarivne, Novoselivka ja Bilohirja piirkonnas.

Orihhivi suunal toimus kaks lahingukokkupõrget Lukjanivske ja Pavlivka lähedal; üks neist rünnakutest kestab endiselt.

Pivnitšno-Slobožanske, Kupjanski, Slovjanski, Kramatorski, Oleksandrivka ja Prõdniprovske suunal vaenlane ründeoperatsioone ei teinud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

UUDISED

40 000 tonni diislikütust vedaval Vene tankeril kulub USA terminalideni jõudmiseks umbes kolm nädalat. Seega on ajaks, mil laev USA-sse jõuab, ameeriklased ise eksportinud juba üle 4 miljoni tonni kütust. See on 100 korda rohkem, kui Vene tanker kohale toimetab – nagu tabavalt märgib Ukraina presidendi sanktsioonipoliitika volinik Vladõslav Vlasjuk. Tankeri kogu laadungist piisaks vaid USA diislikütuse kahe tunni tarbimise katmiseks.
Trump saavutas 2022. aastal Vene okupantide poolt röövitud ameeriklase vabastamise, makstes selle eest miljardite dollaritega, mis voolavad nüüd Venemaa sõjalisse eelarvesse – see on diislikütuse vastaste sanktsioonide tühistamise tagajärg. Või, kasutades Trumpi enda sõnu: USA ei andnud vastu mitte midagi. Samal ajal, pärast Witkoffi visiiti Peterburi, leppisid osapooled kokku läbirääkimiste jätkamises – täpsemalt kavandatakse kolmepoolset kohtumist Abu Dhabis, sarnaselt sellele, mis toimus tänavu jaanuaris. Mäletate seda? Ei mina ka – sest see ei viinud kuhugi, ja ka see eelseisev kohtumine ei vii kuhugi.
Positiivsema poole pealt: Venemaa kaotas ühe päeva jooksul kaks hävitajat Su-30. Vähemalt ühe juhtumi puhul ei paista ukrainlased olevat osalised olnud: üks lennuk kukkus alla Kaliningradi oblastis, teise asukoht on aga teadmata – seega võib-olla oli Ukraina relvajõududel selles siiski oma osa.
Rindel jätkavad Vene väed survet Dobropillia suunas, püüdes enne talve saabumist tungida võimalikult sügavale. Kui lehestik – mis praegu pakub varju Ukraina droonide eest – kaob, muutub pealetungi läbiviimine tunduvalt keerulisemaks. Analüütik Konstantin Mašovets leiab, et Vene vägede jõud on sellel rindelõigul juba raugemas, mis võib lõppkokkuvõttes viia kogu nende operatsiooni – eesmärgiga vallutada Slovjanski-Kramatorski linnastu – täieliku ebaõnnestumiseni.
Ja just siis, kui olin seda ülevaadet lõpetamas, tuli teade, et ukrainlased on sisenenud „torusse“ – ja erinevalt venelastest on nad seda teinud edukalt, osaliselt tänu sellele, et võtsid kaasa asendamatud mehitamata maismaasõidukid (UGV-d). Jagan peagi täpsemat infot selle kohta, mida teame Kupjanski suunal toimuvast tõelisest lahingust „toru“ pärast. Venemaa piirkondades on raha otsakorral – mistõttu suunatakse peaaegu kõik vahendid, mis vabanesid föderaalvalitsusele võlgnetavate summade kustutamise tulemusel, sõjategevuse toetamiseks, mitte aga valdkondadesse nagu lagunev kommunaalinfrastruktuur. Sellegipoolest kärbivad piirkondlikud omavalitsused jätkuvalt lahingutes vigastuste ja surmajuhtumite hüvitiste väljamakseid – trend, mida on hiljuti täheldatud kaheksas erinevas piirkonnas.

Harkivi oblastis asuv Hartija viis läbi operatsiooni Veles. Vene väed liikusid Harkivi oblastis peaaegu täielikult maa alla pärast seda, kui Ukraina oli praktiliselt peatanud nende edasitungi maa peal. Piirkonnas on palju gaasitorusid, mis võimaldasid neil maa all liikuda. Ukraina uuris hoolikalt vaenlase liikumist ja peatas Venemaa operatsiooni, mille eesmärk oli imbuda Ukraina tagalasse. Seejärel liikus Hartija ise maa alla. Esimene maa-alune vasturünnak liikus Ukrainale 15 km edasi, mille käigus kaotas Venemaa üle 100 sõduri ja üle 30 Vene sõduri võeti vangi. Kaitsejõudude esindajad rääkisid, et Venemaa koolitab spetsiaalseid üksusi just nimelt maa-aluseks sõjapidamiseks. Mõned Ukraina sõdurid eelistavad tegelikult sellist lahingutegevust – hoolimata klaustrofoobiast ja ilmselgetest ohtudest. Põhjuseks on asjaolu, et puuduvad droonid, mis maapealsetes lahingutes pideva ohuna kohal on.
Peterburi on raputanud ulatuslik droonirünnak, mis on põhjustanud tulekahjusid taristuobjektidel, elektrikatkestusi ja uue paanikalaine. Kreml süüdistab juhtunus Balti riike ja hoogustab ähvardusi Euroopa suunal. Miks toetus sõjale venemaalaste seas järjekindlalt väheneb? Mis peitub Trumpi järsu Ukraina-vastase pöörde, Starlinkiga seotud probleemide ning Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud naftakokkulepete taga? Kas vabariiklastel õnnestub USA presidenti peatada? Poliitstrateeg Abbas Galljamov analüüsib intervjuus Juri Bibikile ohtlikke stsenaariume nii Kremli kui ka Washingtoni jaoks.

Bloomberg on mõlema riigi avalikele avaldustele tuginedes välja arvutanud, et Ukraina droonid on tänavu sooritanud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu vähemalt 114 rünnakut – see on enam kui kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Need rünnakud on langetanud Venemaa rafineerimistehaste töötlemismahud viimaste aastate madalaimale tasemele, tekitades kütusepuudust ja sundides Moskvat piirama bensiini, diislikütuse ning lennukikütuse eksporti. Septembris said Ukraina rünnakutes kahjustada viis ettevõtte 15-st rafineerimistehasest, mis asuvad Venemaa Euroopa-osas.Üks rängemalt kannatada saanud objekte on Rjazani naftatöötlemistehas, mis on sattunud korduvalt rünnaku alla just siis, kui Rosneft on püüdnud seal tööd taastada. Teine tehas, Sõzrani naftatöötlemistehas, on viimase kuue kuu jooksul olnud kas täielikult suletud või töötanud vähem kui kolmandiku võimsusega; Tuapse naftatöötlemistehas Musta mere rannikul on aga alates aprillist seisnud. Vajadus kahjustatud seadmeid korduvalt remontida muudab töökorralduse keeruliseks ja kergitab kulud tasemele, mida – nagu Rosnefti esindajad on eravestlustes hoiatanud – ei ole pikas perspektiivis võimalik kanda. Allikate sõnul on mõned rafineerimistehased hakanud remonditöid meelega aeglustama, venitades vaid mõne päeva nõudvad tööd nädalatepikkuseks. Sanktsioonid halvendavad olukorda veelgi, piirates ligipääsu varuosadele. See sunnib Rosnefti lootma Venemaal toodetud alternatiividele või Hiinast imporditud kaupadele – selliste varuosade hankimine võib võtta kuid ning need ei pruugi alati olemasolevate seadmetega sobida. Ettevõtte rahalised kahjud kasvavad. Rosnefti puhaskasum langes aasta esimesel poolel ligi viiendiku võrra, ulatudes 200 miljardi rublani (2,4 miljardit dollarit). Juuni lõpuks oli netovõla suhe kasumisse enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) tõusnud 1,8-kordseks – mis on kõrgeim tase enam kui viie aasta jooksul, tuginedes alates 2020. aastast pärinevatele kvartaliaruannetele. Rosnefti raskused on langenud kokku finantsraskuste ilmingutega Moskva Krediidipangas (MKB) – finantsasutuses, mida nii turuosalised kui ka ametnikud peavad kuuluvaks Igor Setšini ja tema naftagigandi mõjusfääri. Nagu vahendas Bloomberg, selgus eelmisel kuul, et MKB portfellis on 8 miljardi dollari väärtuses probleemseid laene.
Koordineerimisstaabi teatel on Ukrainasse toodud tagasi 252 hukkunu surnukehad, keda Vene pool on määratlenud Ukraina sõjaväelastena. Õiguskaitseorganite uurijad viivad koostöös kohtuekspertiisi asutuste esindajatega läbi kõik vajalikud toimingud tagasitoodud säilmete tuvastamiseks.

Zelenskõi: Venemaa korraldas Valgevenes iga-aastaseid õppusi, kuhu kutsuti ka Ukraina kaitseminister, kes seal ka osales. Partnerid arvasid, et Putin vaid ähvardab jõuga. Ta soovis suruda meid Minski kokkulepete täitmisele, et me tunnistaksime Donbassi ja Krimmi mitte-Ukraina osadeks. Sõda algas tegelikult juba 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Krimmi. Meie viga oli see, et me ei hakanud vastu, kuna Ukraina võimud ei andnud selget käsku maad kaitsta. Kui selline käsk oleks antud, olen kindel, et täiemahulist sõda poleks puhkenud. Päev enne Venemaa täiemahulist sissetungi vestlesid Euroopa liidrid Putiniga ning ta lubas neile, et sissetungi ei tule. Putin valetas neile kõigile. Ta teadis, et sissetung toimub. Ta teadis kõike. Mina ei uskunud, et Venemaa alustab täiemahulist sissetungi. Kui Ukraina partnerid teadsid, et see on tulekul, oleksid nad pidanud astuma ennetavaid samme – istuma Putiniga laua taha ja küsima temalt, kas ta on mõistuse kaotanud. Keegi ei tea, kas Venemaa täiemahulist sissetungi oleks olnud võimalik ära hoida. Presidendid ei püsi igavesti ametis, kuid Putini peamine eesmärk – Ukraina okupeerimine – ei muutuks. Kuni Putin on võimul, pole tähtis, kes on president.
„Ma võpatasin, kui Witkoff Putinit humanitaariks nimetas,“ ütleb endine USA suursaadik Ukrainas William Taylor. Putin on sõjakurjategija, keda süüdistatakse Ukraina laste röövimises ja Venemaale viimises. Ta pommitab Ukraina tsiviilelanikke päeval ja öösel. See pole humanitaarabi. Venemaa soovib USA-ga majanduskoostööd ja investeeringuid. Ameerika seisukoht on olnud, et see saab juhtuda alles pärast seda, kui Venemaa lõpetab oma sõja Ukraina vastu. Ma loodan, et see jääb USA seisukohaks. Järjekord on oluline. Trump on USA välispoliitikas ainus otsustaja. Tavapärane valikute kaalumise protsess enam ei eksisteeri. Tema seisukoht Zelenskõi suhtes muutub pidevalt, samas kui ta jääb Putini suhtes positiivseks. Riigidepartemangu ametnikel pole stiimulit ideid pakkuda.
Tšehhi president Petr Pavel kutsus 22. oktoobril Berliinis toimunud konverentsil „Berlin Global Dialogue“ Euroopa riike üles võtma aktiivsemat rolli läbirääkimistel, mille eesmärk on lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu. „Meie Ameerika liitlased ei pruugi Euroopa huve kõige paremal viisil esindada,“ märkis Pavel. Tema sõnul peab Euroopa määratlema, millist tulemust ta taotleb, millised on võimalike kokkulepete piirid ja milliste ettepanekutega ollakse valmis läbirääkimislaua taha istuma. Ta kirjeldas Euroopa puudumist formaadist, milles osalevad USA, Venemaa ja Ukraina, kui lünka, mis tuleb kõrvaldada. Pavel tõdes, et ühtset Euroopa seisukohta veel ei ole. EL-i positsioon on ebapiisav, kuna see ei hõlma kogu Euroopat. Tema hinnangul ei pea ei Washington ega Moskva Euroopa riike täisväärtuslikeks partneriteks, kui neil puudub kooskõlastatud visioon. Tšehhi president märkis, et Venemaa ei ole näidanud üles mingit valmisolekut tõelisteks rahuläbirääkimisteks, vaid nõuab hoopis Ukraina kapituleerumist ja Volodõmõr Zelenskõi ametist kõrvaldamist. Ta nimetas selliseid tingimusi vastuvõetamatuks nii Ukraina kui ka Euroopa riikide jaoks. Paveli hinnangul on diplomaatilised kontaktid Moskvaga küll vajalikud, kuid need peavad sõltuma konkreetsetest tingimustest ja tulemustest. Tema sõnul tuleb arutada ka Euroopa sõjajärgset julgeolekuarhitektuuri.
Politico: Välisriikide sõdurid kaitsevad Ukrainat. Paljudest võivad saada illegaalsed elanikud. Relvajõududes teenib umbes 16 000 välismaalast. Paljud ei saa elamisloa dokumente täita, kuna nad on lahingmissioonidel kaugel oma baasidest. Elamisloa tähtaeg on käes. Jordan O’Brien, uusmeremaalane, kes on võidelnud Ukraina eest alates Venemaa 2022. aasta sissetungist. Ta väidab, et ametnikud trahvisid teda kohapeal pärast seda, kui tema sõjaväelepingus oli loataotluses esitatud valeandmeid. Ametlike värbamisjuhiste kohaselt on välismaise vabatahtliku leping aluseks seaduslikule pikaajalisele viibimisele Ukrainas. Halani sõnul hoiavad lahingmissioonid paljusid sõdureid üksuste baasidest eemal, samas kui sõjaväe ombudsmani büroo väidab, et legaliseerimisprobleemid ei ole laialt levinud. Sõjaväe ombudsmani büroo sai sel aastal välismaistelt vabatahtlikelt ja nende perekondadelt üle 300 kaebuse. Kalenchuki sõnul palutakse enam kui 10% neist kaebustest ametnikel kinnitada, kas vabatahtlik on kadunud või lahingus hukkunud. Kaitseministeerium käivitas eelmisel kuul töörühma, et parandada teenistustingimusi, legaliseerimist ja välisriikide sõdurite ja nende perekondade kohtlemist. Parlament töötab välja seadusandlust, mis lihtsustaks legaliseerimist ja pikendaks tähtaegu, kusjuures 10. november jääb tähtajaks. Välismaalastest värbamine kasvas 2022. aasta 100-lt kuus 600-ni praeguseks. Umbes 40% värvatutest on pärit Ladina-Ameerikast. Uuring näitas, et keelebarjäär on suur probleem, eriti hispaania keelt kõnelevatele kolumblastele, kes on suurim välisteenistuse liikmete rühm.
@InsiderGeo ja @SONARROW_OSINT-i ühisuurimuse käigus tuvastasime Baltiiskis ulatusliku Vene sõjaväe laadimistegevuse. 15.–16. oktoobril jälgisime, kuidas Vene kaubalaevad ASCALON (IMO 9198226), LADY D (IMO 9349289) ja ANASTASIIA (IMO 9349291) laadisid Kaliningradi mereväebaasis peale märkimisväärses koguses sõjatehnikat, sealhulgas logistikasõidukeid, jalaväesõidukeid, miinikindlaid soomusmasinaid (MRAP) ja vägede transpordiks mõeldud sõidukeid. Tundub, et ka vahetult enne ja pärast seda ajavahemikku toimus teiste kaubalaevade liikumine, kuid tihe pilvisus teeb selle kinnitamise keeruliseks. Üks või mitu suurt konvoid on tõenäoliselt juba teel. Nende sihtkoht(ad) on hetkel teadmata.

Share on Social Media