Operatiiv- ja sõjaga seotud info 31. oktoobril
OPOLUKORD 31102026
- Venemaa rünnakukampaania Ukraina tanklate vastu jätkub kogu riigis. Praeguseks on tabamuse saanud vähemalt 363 erinevat tanklat (tõenäoliselt on arv lähemal 400-le), sealhulgas üha enam Kiievis ja Lääne-Ukrainas. Venemaa strateegia eesmärk on takistada tsiviilelanikel tanklate kasutamist ning häirida nii sõjalist kui ka tsiviillogistikat. Nende peamiseks väljakutseks on Ukraina nafta- ja gaasilogistika, mis on äärmiselt detsentraliseeritud. Rünnakute mõju tanklatele Ukraina kesk- ja lääneosas on vähem oluline, kuid olukord on hoopis teine rindejoone lähedal – eriti sellistes võtmelinnades nagu Harkiv, Sumõ, Zaporižžja või Herson.
Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Oleksandrivkast lõuna pool. Vene väed liikusid edasi Huljaipole ja Orihhivi suunal. Venemaa tulistas öö jooksul Ukraina pihta teadmata arvu ballistilisi rakette (Iskander-M/S-400/KN-23), neli tiibraketti (Kh-59/69) ja 113 drooni.
Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 30. oktoober 2026 kell 22.00.
Päeva algusest peale on toimunud kokku 168 lahingukokkupõrget.
Vaenlane sooritas kaks raketirünnakut ja 48 õhurünnakut.
Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal on okupandid päeva algusest peale sooritanud kolm õhurünnakut, kasutanud seitset juhitavat lennukipommi ning korraldanud 104 rünnakut meie vägede positsioonidele ja asulatele.
Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone kaheksal korral – Ternova, Mala Vovtša ja Radkivka asulate suunal, samuti Vovtšanski Hutori, Ohrimivka, Ševjakivka ja Putnõkove piirkondades. Üks neist rünnakutest kestab endiselt.
Kupjanski suunal vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.
Lõmani suunal tõrjuti tagasi üheksa okupantide edasitungikatset – täpsemalt Druželjubivka suunal ning Nadiia, Mõrne, Zaritšne, Lõmani ja Dibrova piirkondades.
Kaks rünnakut kestavad endiselt. Slovjanski sektoris peatasid kaitsejõud kaks okupantide edasitungikatset Põskunivka asula suunas.
Kramatorski sektoris vaenlane rünnakuoperatsioone ei teinud.
Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud 18 vaenlase rünnakut Kostjantõnivka, Sofijivka ja Vilne asulate lähedal ning Zolotõi Kolodjaz’i suunal. Praegu on käimas neli lahingukokkupõrget.
Pokrovski sektoris sooritas vaenlane 14 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Novyi Donbasi, Bilytske, Krasnopodillia, Dobropillia ja Molodetske asulate lähedal ning Serhiivka suunas. Üks lahing on endiselt käimas.
Oleksandrivka suunal vaenlane rünnakuid ei sooritanud.
Huliaipole suunal tõrjusid kaitsejõud tagasi kaheksa vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Jehorivka, Nove Zaporižžja ja Kosivtseve asulatele ning toimusid Verhnja Tersa, Hirke ja Bilohirja lähedal.
Orihhivi suunal viisid okupandid läbi kolm rünnakut, rünnates Mala Tokmatška lähedal.
Prõdniprovskõi suunal okupandid rünnakuid ei sooritanud.
Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.
UUDISED
- Ukraina raketid „Neptun“ on hävitanud veel kaks hävitaja-pommitajat Su-34 – lennukit, mida kasutatakse igapäevaselt liugpommide heitmiseks Ukraina linnadele ja lahingupositsioonidele. Ainuüksi sel kuul on kaotatud vähemalt üheksa sellist lennukit – mis moodustab poole aastasest toodangumahust –, kusjuures seitse neist on tunnistatud täielikult hävinuks.
Pärast kahenädalast pausi on Ukraina jätkanud rünnakuid naftatöötlemistehaste vastu ning teinud seda võimsa löögiga: Samara oblastis Novokuibuševskis asuv naftatöötlemistehas põleb praegu üheteistkümnes erinevas kohas. See juhtub just siis, kui olukord bensiiniga Venemaal hakkas paranemise märke näitama, kuigi paljudes tanklates on kütus endiselt otsas. Samal ajal on Ameerika demokraatide ähvardused osutunud tõhusaks: keegi USA-s ei soovi kriminaalvastutuse hirmus Vene diislikütust vastu võtta, mistõttu suunduvad tankerid tõenäoliselt hoopis Brasiiliasse.
Vene õigeusu preestrid tõusid helikopteriga õhku, kandes kaasas püha suurmärter Georgi Võiduka reliikviaid, ning lendasid üle Vene väegrupeeringu „Lääs“ (Zapad) positsioonide. Varem on sarnasele sündmusele järgnenud Ukraina edukad operatsioonid „Lääne“ suunal, mis kandsid koodnimesid „Vivaldi“ ja „Veles“. Eks näe, mis seekord juhtub – kuigi võib loota, et mõju on sama muljetavaldav.
Venemaa-Ukraina sõja ohvrite arv võib olla ületanud miljoni piiri, kusjuures lõviosa – kuni 700 000 inimest – langeb tõenäoliselt Vene relvajõudude arvele. Selle taustal on Venemaad tabanud sundmobilisatsiooni laine, mida rahvasuus kutsutakse „bussistamiseks“ (viidates sellele, kuidas mehi kokku korjatakse ja sageli bussidesse surutakse). Üha enamates piirkondades tuleb teateid inimestest, keda sunnitakse sõjaväelepinguid allkirjastama; uusi värvatuid sunnitakse isegi videoid salvestama, milles nad väidavad, et liitusid Vene armeega vabatahtlikult. Muidugi, muidugi – me usume teid täiesti.
Destinus teatab, et on Euroopas valmistanud üle 1750 Ruta tiibraketi ning toodab neid praegu ligi 300 tükki kuus. Ukraina jaoks on üheks olulisemaks arengusuunaks jõuseadmed: ettevõtte tegevjuht Mihhail Kokoritš sõnab, et alates 2027. aastast loodab Destinus suuta rahuldada Euroopa ja Ukraina nõudlust 1,5 kN tõukejõuga turboreaktiivmootorite järele – just see valdkond on seni piiranud Ukraina võimalusi reaktiivmootoriga relvade tootmismahtu suurendada. Tootmisse on jõudnud ka suurem Ruta Block 2, mille kasulik last on 250 kg ja lennuulatus üle 700 km.- Putin on valmis Zelenskiga telefoni teel rääkima – kuid keegi pole veel helistanud. Nii püüdis Peskov end välja keerutada ühe Vene propagandisti esitatud ebamugavast küsimusest. Mitte just eriti veenvalt: ta ütles, et kui Norra või Soome liidrid uuesti helistaksid, siis president vastaks kõnele. Aga mis siis, kui helistaksid Macron või Merz?
Ta vastaks ka nende kõnedele.
Ja räägiks nendega?
Muidugi. Ta on avatud dialoogiks kõigiga.
Te ütlesite, et kui Zelenski soovib, võib ta Moskvasse tulla. Aga mis siis, kui ta helistab? Kas Putin räägiks temaga telefoni teel?
Noh, keegi pole ju veel helistanud.
Aitäh. Selle peale ma ei tulnudki. 
Venemaal Samara oblastis asuv Novokuibuševski naftatöötlemistehas on täna hommikul pärast öist Ukraina droonirünnakut leekides; tehasest tõuseb mitu suitsusammast. Ušakov on nördinud, et ukrainlased on „taas kord“ Trumpile vastu hakanud ja ründavad Venemaa naftatöötlemistehaseid. „Nad ei kuuletunud ja, ma ütleksin isegi, eiravad neid palveid,“ sõnas Putini abi.
Ülemjuhataja Drapaty allkirjastas käskkirja, mille eesmärk on tugevdada kontrolli sõjaväe värbamiskeskuste juures tegutsevate sõjameditsiinikomisjonide töö üle. Käskkiri näeb ette otsuste pidevat jälgimist, meditsiiniliste järelduste põhjendatuse kontrollimist ning rangemat järelevalvet ajateenijate läbivaatustele suunamise üle. Selle eesmärk on parandada ajateenijate tervisekontrolli kvaliteeti ja ennetada korruptsiooni mobilisatsioonitegevuste käigus.- Ajakirjanik Aleksei teeb kokkuvõtte maailmapoliitika tähtsamatest sündmustest. Kõik kokkulepped on kõrvale heidetud: lubadused on murtud ja rünnakud on taas alanud. Kartes Euroopast tulevaid otsuseid, on Putin äkitselt hakanud rääkima võimalikust lüüasaamisest – ähvardades isegi „Trumpi-stiilis“ stsenaariumiga –, samas kui riiklikud propagandistid tunnistavad nüüd ebaõnnestumisi rindel. Samal ajal on Ukraina relvajõud viinud läbi nutika operatsiooni, korraldades rekordilise droonirünnaku, et katta oma peamist lööki. Olukorra põhjalikuks analüüsiks vaadake seda uut episoodi!
- ISW: Iraan kasutab mitmesuguseid relvasüsteeme, sealhulgas limptmiine, et proovida häirida laevaliiklust Hormuzi väinas ja häirida ülemaailmseid energiaturge, et survestada Ameerika Ühendriike Iraani soosiva diplomaatilise kokkuleppe saavutamiseks. Iraani väed kasutasid 29. oktoobril kiirrünnakualuseid (FAC), et paigutada ja õhkida kaks limptmiini Panama lipu all sõitva naftatankeri Louise 1 kerele. See intsident on Iraani esimene edukas limptmiini detoneerimine selles konfliktis laeva sihtimiseks.
- Zelenskõi: Ukraina töötab selle nimel, et suurendada oma löökide ulatust. Ukraina presidendi sõnul on Venemaa sihtmärgid Jamali poolsaarest kuni Lääne-Siberini nüüd Ukraina vägede haardeulatuses. Zelenskõi nimetas võimekust selliseid lööke sooritada üheks garantiiks, mis tagab Ukraina jätkuva iseseisvuse sõja ajal ning julgeoleku pärast konflikti lõppu. Ukraina droonid on varem läbinud üle 3000 km pikkuseid vahemaid.
- Oleg Zhdanov operatiivolukorrast
- USA välisministeerium on heaks kiitnud 2,1 miljardi USA dollari väärtuses sõjalise müügitehingu Ukrainaga, mis hõlmab 500 PAC-3 MSE õhutõrjeraketi tarnimist Patriot-õhutõrjesüsteemile. Seda paketti rahastavad ühiselt Saksamaa, Kanada, Norra ja Ukraina programmi „Jumpstart“ ning Euroopa Liidu Ukrainale antava laenu kaudu.
- Seitse tankerit (Taurus, PVT Azura, Agioi Fanendes, Talisman, Leruo, Iblea ja Primorye) on teel Ameerika Ühendriikidesse, vedades ligikaudu 288 000 tonni Venemaa diislikütust. Neist kolm – Talisman, Leruo ja Primorye – on rahvusvaheliste sanktsioonide all ja kuuluvad Venemaa „varilaevastikku“ (Talisman on olnud USA piirangute all alates 2025. aasta jaanuarist). Sellest teatas Greenpeace Ukraine, kes jälgis laevade teekondi ja avaldas need interaktiivsel kaardil.
Konflikti taust: Poola konstitutsioonikohtu ümber puhkenud konflikt Varssavis teravneb: kohtunik peatab juhtkonna volitused ja president katkestab visiidi Aafrikasse. Konflikti juured peituvad sügavas erimeelsuses kohtu koosseisu osas. Donald Tuski valitsus keeldub tunnustamast konstitutsioonikohtu otsuseid, kuna kohtus on ametis isikud, kes nimetati ametisse eelmise, PiS-i valitsuse ajal. Samal ajal keelduvad Nawrocki ja Święczkowski tunnustamast kohtunikke, kelle Sejm (parlament) valis ametisse 2026. aastal. Valitsus väidab, et tagab selle vastasseisu ajal objekti turvalisuse. Selle justiitsminister: „Riik peab kohtunikke kaitsma.“ See pole pelgalt kohtuvaidlus vaid täie hooga puhkev põhiseaduslik kriis – mis sundis presidendilennuki Hispaania kohal ümber pöörama, sest Nawrocki polnud võitlust veel lõpetanud. Üks kohus. Kaks inimest, kes väidavad end seda juhtivat. Üks kuu kestnud ametist kõrvaldamise korraldus. Ülevaade sellest, mis on viimaste tundide jooksul Varssavis toimunud – kronoloogilises järjekorras:
- Kiirreageerimispolitsei (varustatud kiivrite ja kilpidega) siseneb Poola konstitutsioonikohtu territooriumile – kohtusse, mille ülesandeks on kontrollida seaduste vastavust põhiseadusele.
- Kohtu veebilehel teatatakse, et kohtu esimees ja aseesimees on üheks kuuks ametist kõrvaldatud. Seda ei teinud parlament, vaid üks kohtunik, kelle ametisse vannutamisest esimees Nawrocki keeldus – nüüd on see kohtunik võimu üle võtnud.
- Nawrocki, kes on teel Senegali ja lendab parajasti Hispaania kohal, pöörab lennuki ümber ja suundub tagasi Varssavisse.
- Kohtu ametlik X-i konto teatab, et veebileht on ebaseaduslikult üle võetud, kõnealune isik „ei ole kohtunik“ ning kõik asjaosalised viivad läbi riigipööret.
- Justiitsminister taotleb mõlema mehe puutumatuse tühistamist – ja saadab samale kohtunikule 50 köidet toimikuid.
Nawrocki sai teada, mis ühes kohtus toimub – ja kogu Senegali-reis jäi ootele: „Sellisel hetkel peab president viibima Poolas.“ See ei olnud plaanipärane naasmine. See ei olnud tehniline peatus. Nimekiri inimestest, kes selles vastasseisus osalevad, annab selge pildi sellest, millega sel ööl tegelikult tegemist on:
- Ametist kõrvaldatud aseesimees, kes on jäänud suletud värava taha (värav on seestpoolt lukus) ja väidab, et „toimub riigipööre“.
- Opositsioon, kelle sõnul tungis politsei peaminister Tuski korraldusel hoonesse ja sulges kõik sissepääsud – „tänasest muutub Poola politseiriigiks“.
- Peaminister, kes nimetab toimuvat õigusriigi taastamiseks: „Teist teed ei ole.“
Politsei selgitab: hoones sees ei viibi ühtegi politseinikku, nad asuvad vaid välisterritooriumil. Politsei sõnul hoiatas seesama kohtunik ohtude eest kohtunikele ja personalile; politseinike suunas loobiti esemeid ning kolm inimest peeti kinni, kuna nad üritasid üle aia ronida. Pärast presidendipalees toimunud erakorralist kohtumist sõitsid president Karol Nawrocki ja ülemkohtu esimene president Zbigniew Kapiński veidi pärast südaööd põhiseadustribunali juurde, kus meeleavaldajad teda hüüetega „Karol! Karol!“ tervitasid. Raadio Maryja teatel tõrjus politsei eemale Nawrocki enda riikliku kaitseteenistuse (SOP) töötajad, enne kui president ise sisse pääses. Presidendikantselei juht Paweł Szefernaker kinnitas, et Nawrocki ja Kapiński sisenesid hoonesse. Teine osapool väidab aga vastupidist. Maciej Berek – üks Tuski toetajate enamusega seotud kohtunikest ja Tuski pikaajaline lähedane kaastöötaja – väitis, et president ei pääsenudki hoonesse, ning süüdistas teda Anna Korwin-Piotrowska ja teiste kohtunike „füüsilises ründamises“.
Venemaa on kaotanud oma kõige moodsama hävituslennuki. Ahtubinski lennuväljal süttis mootori käivitamise ajal põlema ja hävis täielikult Venemaa mitmeotstarbeline hävituslennuk Su-57. See on juba neljas Venemaa Su-57 kaotus 2026. aastal. Kaks lennukit said kevadel Šagoli lennuväljal kahjustada ning veel üks tulistati 23. juulil Moskva oblastis alla „omade“ tulega. Samal ajal on tootmismaht maksimaalselt neli lennukit aastas.- Marinovka lennuväli (Volgogradi oblast): satelliidipildil on pärast Ukraina rakettide „Neptun“ tabamust näha kahe hävitatud Venemaa hävitaja-pommitaja Su-34 jäänused.
