Operatiiv- ja sõjaga seotud info 06. novembril

OPOLUKORD 06112026

• Ben Hodges: Kreml arvas, et on USA administratsiooni oma tahtmise järgi tööle rakendanud. Kõik, mida Trump on kahe aasta jooksul teinud, on justkui Kremli soovinimekiri. Moskva sai kõik, mida ta üldse tahta võis. See on nüüd läbi. Vladimir Putin peab olema väga pettunud.
• Venemaa sõjaväe juhtkonna sisemise vastasseisu kohta käiva kinnitamata aruande kohaselt on kaitseminister Andrei Belousov ja peastaabi ülem Valeri Gerassimov tülli läinud uue mobilisatsiooni vajaduse pärast. Aruande kohaselt hoiatas Gerassimov kõrgemaid ametnikke, et Venemaa praegune värbamisarv on vaevu piisav lahinguväljal kaotatud vägede asendamiseks ja olemasolevate positsioonide säilitamiseks, jättes Donetskis uuteks suuremateks pealetungideks liiga vähe reserve. Belousov väidetavalt lükkas hinnangu tagasi, süüdistades peastaapi sõjalise lüüasaamise ohu kasutamises järjekordse poliitiliselt tundliku mobilisatsiooni õigustamiseks.
• Oleksandr Sõrskõi: „…Venelased ei saa Kiievis korraldada oma kavandatud võiduparaadi… Mitte kunagi. Nad on taas eksinud, tõmmates nii iseenda kui ka kogu maailma kohutavasse sõtta, mis lõpeb kindlasti agressor – Venemaa – lüüasaamisega. Tänan kõiki vabatahtlikke võitlejaid! Langetan raske südamega pea langenud vabatahtlike mälestuseks. Me ei andesta vaenlasele ühtegi surma.“

---

Ukraina väed jätkasid kaugmaarünnakute kampaaniat Venemaa logistika-, tööstus- ja naftataristu vastu Rjazani ja Orjoli oblastis. Ukraina väed liikusid hiljuti edasi Zaporižžja oblasti lääneosas. Vene väed tulistasid öösel Ukraina suunas kaks laevatõrjeraketti Kh-35 ja saatsid teele 128 drooni.

Peastaabi Operatiivülevaade seisuga 6. november 2026 kell 08.00

Viimase ööpäeva jooksul registreeriti kokku 188 lahingukokkupõrget. Eile sooritas vaenlane 79 õhurünnakut.

Põhja-Slobodžanski ja Kurski suunal sooritas agressor kaks õhurünnakut.

Lõuna-Slobodžanski suunal tõrjusid Ukraina üksused tagasi neli vaenlase rünnakut, mis olid suunatud Mala Vovtša asula suunas ning Ohrimivka ja Vovtšanski Hutori asulate piirkonda.

Kupjanski suunal viisid okupandid läbi kaks rünnakoperatsiooni, liikudes edasi Radkivka suunas.

Lõmani suunal tõrjuti tagasi katsed meie kaitsest läbi murda; seal sooritasid okupandid kolm rünnakut Stavky ja Dibrova suunas ning Zaritšne lähedal.

Slovjanski suunal korraldas vaenlane kaks rünnakut Jurkivka ja Mõkolajivka asulate lähedal.

Kramatorski suunal okupandid rünnakoperatsioone ei teinud.

Kostjantõnivka suunal registreeriti 11 rünnakut. Sissetungijad viisid läbi ründeoperatsioone Kostjantõnivka ja Stepanivka asulate lähedal ning Rožkišne suunas.

Pokrovski suunal sooritas vaenlane 16 rünnakut. Okupandid üritasid edasi liikuda Vilne ja Molodetske asulate lähedal ning Kutšeriv Jari, Dobropillja, Svjatohorivka, Serhijivka ja Novopavlivka suunas.

Oleksandrivka suunal vaenlane rünnakoperatsioone ei teinud.

Huljaipole suunal ründasid okupandid meie kaitsjate positsioone üheksal korral. Vaenlane üritas liikuda edasi Jehorivka, Kosivtseve ja Hirke asulate suunas, samuti Dobropillia lähedal.

Orihhivi suunal alustasid okupandid rünnakut Lukianivske asula suunas.

Prõdniprovskõi suunal vaenlane ründeoperatsioone ei teinud.

Volõni ja Polissja suunal ei ole täheldatud vaenlase ründerühmituste moodustamise märke.

---

UUDISED

Rjazanis on Ukraina väed taas tabanud üht Venemaa võimsaimat naftatöötlemistehast, mis on ühtlasi Moskva jaoks oluline tarnija. Samuti sai pihta Wildberriesi ladu; seda oli rünnatud juba varem, kuid ilmselt otsustati seda uuesti tabada. See pole esimene kord, kui näen selliseid koordineeritud rünnakuid mitmele sihtmärgile ühes ja samas Venemaa linnas – üldiselt tundub see taktika tõhus olevat.
Krimm on olnud päevade viisi elektrita ning okupatsioonivõimud ei suuda tagada isegi mingisugustki graafikujärgset varustamist. Ka generaatoritest pole suurt abi, kuna kütuseolukord okupeeritud poolsaarel pole märkimisväärselt paranenud. Nagu olen varemgi öelnud, pole Krimmi jäämine – vähemalt talveperioodiks – just kõige parem mõte.
Rindel räägitakse Ukraina võimsatest vasturünnakutest, kuid tegelikkuses eksisteerivad need peamiselt vaid „Z-patriootide“ kujutlusvõimes. Nad on ametis aladel „värvide muutmisega“ oma kaartidel – aladel, mille nad olid varem ilma igasuguse faktilise aluseta venelastele omistanud. See pole kaugeltki esimene kord, kui midagi sellist juhtub. See on üsna mugav lahendus: nii ei tundu, et *sina* oleksid midagi valesti teinud, vaid hoopis ukrainlased „võtsid kõik tagasi“. Kes oleks võinud arvata, et selline narratiiv suudab ühendada nii alkohoolikust Radovi kui ka „intellektuaal“ Valeri Širjajevi?
Venemaa piirkonnad kärbivad üksteise järel kohalikke „kirstutoetusi“ (sõdurite surma puhul makstavaid hüvitisi) või kaotavad need sootuks. Kahtlustan, et põhjuseks on piirkondlike eelarvete suutmatus tulla toime järsult kasvanud inimkaotustega. Föderaalne toetus on esialgu veel alles, kuid arvatavasti on ka selle kadumine vaid aja küsimus. Samal ajal on pered, kelle lähedased hukkusid enne kärbete jõustumist, sattunud keerulisse õiguslikku olukorda – sellisesse, kus lahendust võiks pakkuda vaid Venemaa kohus. Noh, palju õnne sellega! Venemaa kohtud pole ju *mitte kunagi* kedagi alt vedanud, eks?

• 2026. aasta kolmandas kvartalis müüs Venemaa Keskpank 18,66 tonni kulda – rohkem kui ükski teine ​​keskpank maailmas. Maailma Kulla Nõukogu (World Gold Council) andmetel müüsid teised riigid tunduvalt väiksemaid koguseid. Venemaa on kulda müünud ​​juba kümme kuud järjest. Keskpank järgib rahandusministeeriumi eeskuju, kes kasutab eelarvepuudujäägi katmiseks vahendeid Rahvuslikust Heaolufondist. 2025. aasta detsembri ja 2026. aasta septembri vahel vähenesid Venemaa kullavarud ligikaudu 62 tonni võrra. Hiinast on saanud Venemaa kulla peamine ostja. Jaanuarist juulini liikus Hongkongi kaudu umbes 100 tonni kulda – kolm korda rohkem kui aasta varem samal perioodil. Financial Timesi hinnangul on alates täiemahulise sõja algusest Hongkongi kaudu toimetatud Venemaa kulda 35 miljardi dollari väärtuses.
• Financial Timesi teatel on Venemaa nõustunud tarnima Iraanile 90 raketiheitjat, mis on sarnased Ukrainas kasutatavate rakettidega. Meediaväljaanne väidab, et sai suurelt Venemaa kaitseettevõttelt 2024.–2025. aasta tootmisgraafiku, mille edastas Ukraina eraluuregrupp Dallas Analytics. Dokumendis on loetletud helikopterite kanderakettide eksporditellimus. Klient on identifitseeritud koodnimega, mida Venemaa kaitsedokumentides Iraani kohta kasutatakse. Samuti on nimetatud Vympelit, juhtivat Venemaa rakettide ja kanderakettide arendajat. Mõlemad kanderakettide tüübid on loodud kerge mitmeotstarbelise juhitava raketi „Izdeliye 305” jaoks, mis on täppisrelv, mis on võimeline tabama liikuvaid sihtmärke. Venemaa kasutab neid relvi oma sõjas Ukraina vastu. Varem teatas Financial Times, et Venemaa aitas Iraanil arendada ülehelikiirusega tiibrakette, tarnis Verba kaasaskantavaid õhutõrjesüsteeme ja arutas Teheraniga potentsiaalselt tuumarelvadega seotud küsimusi.
• Poliitik ja majandusteadlane Vladimir Milov on arutlenud Venemaa majanduse olukorra üle. Märkimisväärne on see, et Ukraina relvajõud on taastanud rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. Võimud valmistuvad kehtestama Venemaa elanikkonnale uusi makse. Lisaks valitseb Venemaal paanika, mida õhutavad lennujaamade sagedased sulgemised ja jätkuvad rünnakud naftatöötlemistehastele. Samuti räägitakse võimalikust järjekordade tekkimisest tanklatesse.

• USA ettevõte iRocket on tutvustanud kontseptsiooni, kuidas muuta veealune droon droonitõrjeplatvormiks. Lahendus ühendab Arnold Defense’i laskeseadme LAND-LGR4 ettevõtte Composite Energy Technologies veealuse drooniga HADALUS, võimaldades sellel kanda kuni nelja 70 mm iRX-100 raketti. iRocket arendab iRX-100 raketti alternatiivina süsteemile APKWS II, kuid selle laskekaugust ja sihtimissüsteemi pole avalikustatud. Tõenäoliselt on need sarnased APKWS II omadega: ligikaudu 6 km laskekaugus ja laserjuhitavus. Demonstratsioonivideost nähtub, et süsteemi saab kasutada nii veepealsete droonide kui ka mehitamata õhusõidukite vastu; kaadritest võib järeldada, et lisaks laserjuhitavusele võib süsteemil olla ka radarjuhitavus.

• Ukraina F-16-d on alla tulistanud 4700 üheotsa-ründedrooni (OWA-drooni), kasutades selleks peamiselt pardakahurit; ainuüksi oktoobris oli allatulistamisi 1100. „Üks piloot püstitas rekordi, tulistades ühe lennu jooksul alla 8 drooni – ta kulutas selleks 400 mürsku, kusjuures 100 mürsku jäi veel alles. Mõne päeva eest purustas ta oma rekordi, tulistades alla 9 drooni, ning tõi tagasi 80 mürsku. Üks noorematest pilootidest tulistas alguses lihtsalt tühja, kuid pärast simulaatoritreeningut suutis ta tabada 5 drooni,“ sõnas esindaja, lisades: „Taktika on lihtne – tuleb vaid jõuda laskekaugusesse ja kasutada pardakahurit!“
• Hiina sõjaline surve Taiwani ümber on järsult tuurenemas. Ühe päeva jooksul tuvastati 49 Hiina sõjalennukit. Teadete kohaselt tegutseb piirkonnas üle 100 mereväe- ja rannikuvalve laeva. Merel on positsioonidel kaks Hiina lennukikandjat. Ajastus on tähelepanuväärne, arvestades, et 18. novembril on oodata Donald Trumpi ja Xi Jinpingi kohtumist. Igasugune tõsine eskalatsioon Taiwani ümber võib viivitamatult ohustada ülemaailmseid turge ja pooljuhtide tarneahelat.
• Ulatuslik GPS-signaalide segamine on häirinud lennuliiklust piki kogu NATO idapiiri. Vahejuhtum muutis satelliitnavigatsioonisüsteemid kasutuskõlbmatuks, sundides Balti regioonis, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias lendavaid sõjaväe- ja tsiviillennukeid toetuma varulahendustele. Peamise kahtlusalusena nähakse Venemaad, kes võib signaalide häirimiseks kasutada Kaliningradis ja Peterburis asuvaid võimsaid, suure tegevusraadiusega elektroonilise sõjapidamise jaamu.
• Hiina neljas lennukikandja on Daliani laevatehases kuju võtmas ning satelliidianalüüs näitab, et see võiks orbiidile tõusta 2027. aastal. Arvatakse, et see on Hiina esimene tuumajõul töötav lennukikandja, mis võiks suuruselt konkureerida Ameerika suurimate sõjalaevadega – ja laiendada Hiina õhuväge kodust palju kaugemale.
  • Oktoobrikuu pildid näitavad CSIS-i andmetel lõpetamata kere pikkuseks umbes 322 meetrit ja laiuseks 46 meetrit. Vööril ja lennutekil on veel ruumi kasvamiseks.
  • Kaitseluurefirma Janes hindab valmis kere pikkuseks 336–339 meetrit, mis asetab laeva Fordi klassi suurusklassi. Lõplik veeväljasurve jääb avalikustamata; väited kinnitatud „maailma suurima” lennukikandja kohta edestavad tõendeid.
  • Analüütikud on tuvastanud kaks sektsiooni, mis vastavad reaktori ohjeldamisstruktuuridele. Hiina on oma neljanda lennukikandja programmi tunnistanud, kuid pole tuumajõude avalikult kinnitanud.
  • Tuumaenergia kaotaks vajaduse tavapärase kütuse täiendamise järele, lihtsustades pikamaaoperatsioone. Lennukikütus, relvad ja toit vajaksid endiselt täiendamist.
  • Hiina lennukikandja Fujian on demonstreerinud elektromagnetilise katapuldi abil starte ja peatanud maandumist J-35 varghävitajate, J-15T hävitajate ja KJ-600 õhusõiduki radarlennukitega. See annab Hiinale praktilise kogemuse lennuki ja stardisüsteemide käitamisel, millele suurem lennukikandja saaks tugineda.
  • CSIS võrdleb laeva ehitusetappi Fujiani omaga umbes aasta enne selle starti. See toetab võimalikku starti 2027. aastal – mitte teenistusse võtmist. Sellele järgneksid varustamine, merekatsetused ja meeskonna väljaõpe.

  Suurem tekk ja angaar mahutaksid rohkem lennukeid ja annaksid meeskondadele rohkem ruumi nende liikumiseks ja teenindamiseks. Koos tuumajõuga aitaks see Hiinal säilitada lennukikandjate lennundust kaugemal Vaikse ookeani piirkonnas, muutes Hiina kaugete positsioonide ignoreerimise USA mereväel raskemaks. Kas suurem Hiina lennukikandjate laevastik muudaks USA Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas ettevaatlikumaks?

• Venelased kasutavad nüüd miine PFM-2.

• Türgi president Recep Tayyip Erdoğan soovib vestelda oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga, et arutada, kuidas lõpetada sõda Ukrainas. Nagu vahendab Reuters, tehti see teatavaks pärast Erdoğani laupäevast vestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Erdoğani sõnul peavad Türgi välisminister ja teised asjaomased ametnikud mõlema poolega läbirääkimisi võimaliku Venemaa ja Ukraina vahelise kohtumise üle Türgis. Reutersi andmetel kinnitab seda Erdoğani kantselei koostatud ülevaade presidendi avaldustest.
• Giorgia Meloni kiri Antonio Costa’le: Võttes arvesse viimase aja sündmusi, pean pöörduma tagasi teema juurde, mida olen Euroopa Ülemkogus juba mitu korda tõstatanud. Pean silmas vajadust, et Euroopa räägiks Ukraina küsimuses ühel häälel. See vajadus on nüüd muutunud pakiliseks ja vältimatuks. Lubage mul sellega seoses lühidalt meenutada vaid viimase kuu jooksul toimunut. Miamis toimunud „mitteametlik“ kohtumine, millest võtsid osa mõne Euroopa riigi ja Ukraina riikliku julgeoleku nõunikud ning NATO ja ELi esindajad, sai kinnitust alles hiljem USA allikatest. Seejärel kohtusime Oslos. Mõni päev hiljem Helsingis, Põhjamaade Nõukogu istungi ajal, katkestasid president Stubb ja peaminister Støre töö, et pidada „riiklikus korras“ telefonikõne Venemaa presidendi Putiniga. Vahetult pärast seda kutsuti 19. novembriks Berliini kokku nn tahtjate koalitsioon (Willing Coalition), mis ühendab 37 riiki. Kuid juba nädal varem, 12. novembril – Euroopa Poliitilise Ühenduse kohtumise kõrvalüritusena – kutsuti meid kokku nn Berliini formaadi kohtumisele, mille koosseis erineb taas kõigist eelnevalt mainitutest. Ja nagu sellest veel vähe oleks, sain teada, et viimastel päevadel on Brüsselis toimunud tehnilise tasandi kohtumised ning et Abu Dhabis kavandatavatel Ukraina ja Venemaa vahelistel (USA vahendusel toimuvatel) kõnelustel on plaanis ka mingisugune Euroopa osalus. Vahepeal oleme kohtunud ka Dublinis toimuval Euroopa Ülemkogu mitteametlikul istungil.Tõin need näited vaid viimasest kuust, sest usun, et need selgitavad paremini kui mis tahes sõnad, miks jätame sellise käitumisega täiesti ebausaldusväärse mulje, tegeledes ühe keerukaima küsimusega, millega meie riigid silmitsi seisavad. Olen veendunud, et me kõik mõistame: jättes mulje Euroopast, mis liigub korraga igas suunas, teenime vaid nende huve, kes soovivad sõja jätkumist. Minu arvates on see vastuvõetamatu, eriti arvestades, et kaalul on inimelud ja meie julgeoleku tulevik…“ …kaalul. Kirjutan need sõnad siinkohal must-valgel üles, Antonio, sest soovin, et oleks ametlikult kirjas: ma ei nõustu sellise asjade käiguga ega kavatse ka kõrvaltvaatajaks jääda, kui see kõik lahti rullub. Ühtlasi soovin hajutada kõik võimalikud arusaamatused: ma ei taotle Itaaliale kohta ühes või teises läbirääkimisformaadis. Otse vastupidi – kui see mu taotlust usutavamaks muudab, siis kinnitan: ma ei küsi seda rolli ei endale ega Itaaliale. Oleme alati andnud oma panuse, kui vähegi võimalik, ja teeme seda ka edaspidi. Kuid me ei saa nõustuda sellega, et ilma vastava volituseta peetakse läbirääkimisi kohustuste üle, mida meie riigilt seejärel oodatakse. Pealegi on tulemus meie jaoks palju olulisem kui formaat; ja kui Euroopa soovib tulemust kujundada, peab ta kõnelema ühtse ja kaaluka häälega.Nõuan jätkuvalt, et otsustaksime lõplikult, kes istub Euroopa Liidu nimel läbirääkimislaua taga ja millise volitusega. Sest kaootiline tegutsemine, kus algatused üksteist taga ajavad ja kattuvad, ei aita meid – ei meie partneritega suheldes ega ka nende veenmisel, keda peame mõjutama mõttetu agressiooni lõpetamiseks. Seepärast, Antonio, teen ametliku ettepaneku arutada seda küsimust järgmisel Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel Dublinis, et detsembris toimuv Euroopa Ülemkogu saaks selles osas langetada ametliku otsuse – seda muidugi pärast kooskõlastamist Ühendkuningriigi, Norra ja teiste asjast huvitatud Euroopa partneritega. Vastasel juhul kardan, et Euroopa võib läbirääkimisprotsessis muutuda tähtsusetuks. Usun, et võtate selle teema oma prioriteetide hulka, ning teadke, et võite alati loota minu toetusele. Giorgia Meloni”.
• The Independent : USA välisminister ja riikliku julgeoleku nõunik Marco Rubio lahkub Trumpi administratsioonist pärast demokraatide vahevalimiste kaotust laialdaselt, et kandideerida 2028. aasta vabariiklaste presidendikandidaadiks. Üks liitlane nimetab teda juhtivaks kandidaadiks asepresident JD Vance’i ees, väites, et ametis püsimine kahjustaks tema väljavaateid, kuigi Rubio väidetavalt ütles, et astub tagasi, kui Vance kandideerib. Vaatamata tippdiplomaadiks olemisele säilitab Rubio väidetavalt vaiksema rolli Iraani suhtes. Oodatav lahkumine hõlmab väidetavalt nelja või viit kabineti liiget, mida ajendavad vabariiklaste hirm avalikkuse vastureaktsiooni pärast Iraani sõjale, kütusehindade ja eelseisvate demokraatide uurimiste, sealhulgas umbusaldusavalduse suhtes. Septembris teatas Rubio, et tal pole “praegu plaanis” kandideerida ja ta on “100 protsenti keskendunud” oma rollidele. Florida poliitiline agent vihjas, et Rubio võib lahkumist edasi lükata, et jälgida Kuuba kommunistliku valitsuse võimalikku kokkuvarisemist, kuid administratsiooni siseringi isik märkis, et ta ei näita tagasiastumise märke. Teine Valge Maja allikas vihjas, et ta võiks jääda, et näidata stabiilsust ja leevendada Trumpi kaotusejärgset viha. Valge Maja pressiesindaja Davis Ingle lükkas raporti tagasi kui “alusetud, valed vandenõuteooriad”, samas kui välisministeeriumi abisekretär Dylan Johnson nimetas seda anonüümsetest allikatest pärit “täiesti alusetuks võltsuudiseks”.
• Ukraina elanikkond seisab silmitsi tõsiste piirangutega vee, elektri ja kütte kättesaadavuses. Ukraina kontrolli all olevast 38 suurest elektrijaamast on vähemalt 14 praegu rivist väljas ja 8 on saanud kahjustada.
  • Ükski Ukraina kontrolli all olevast kolmest tuumaelektrijaamast ei ole pihta saanud, kuid Vene väed ründavad massiliselt elektri alajaamu (750/330 kV), mis ühendavad need Ukraina elektrivõrguga.
  • Viimastel päevadel on raskeid rünnakuid tehtud peamistele soojuselektrijaamadele, sealhulgas Kiievi soojuselektrijaamadele CHP-4, CHP-5 ja CHP-6 ning Harkivi soojuselektrijaamale CHP-5.
  • Kahjustada on saanud ka mitmed riigi suured tammid, sealhulgas Kiievi, Kanivi, Krementšuki ja Zaporižžja tammid.
  • Hävitades alates suve lõpust kümnete rünnakutega soojuselektrijaamu, loodavad Vene väed põhjustada Ukraina energiasüsteemi kokkuvarisemise.
  • Tekib oht, et tuumaelektrijaamad tuleb vooluvõrgust lahti ühendada, kui energia ülekandmist võimaldavad alajaamad saavad kahjustada.
  • Riigi lääneosas on oodata ulatuslikke rünnakuid nii tootmisrajatiste kui ka Ukraina ja Euroopa vahelise elektrivõrgu vastu.

• Ukraina droonipiloodid Huliaipole lähedal on hakanud kulutama raskeid droone, mida tavaliselt hoitakse kaugel rinde taga asuvate sihtmärkide jaoks, üksikutele Vene soomukitele. Põhjus: Venemaa on oma sõidukitele kuhjanud nii palju droonitõrje soomust, et mõned neist jäävad ellu kümnete tabamuste korral väikestelt FPV droonidelt, mis teevad suurema osa tapmisest. FPV maksab umbes 500 dollarit ja kannab umbes kilogrammi kaaluvat lõhkepead. Fikseeritud tiivaga ründedroon, nagu Fire Pointi FP-2, võib maksta 50 000 dollarit ja kanda kuni 158 kg kaaluvat lõhkepead. Tavaline reegel oli lihtne: kallis droon kalli sihtmärgi jaoks, odav droon odava sihtmärgi jaoks. 30. oktoobri video 237. mehitamata süsteemide pataljoni rünnakutest näitab seda reeglit painutavat. Enamik tabamusi on ikkagi FPV-d. Mõned neist on seotud palju raskemate fikseeritud tiivaga droonidega. Ükski sõiduk ei ela üle 158 kg kaaluva lõhkepea otsetabamust. Kui soomustatud sõiduki tapmiseks on vaja kümneid 500 dollarit maksvaid droone, võib üks suur droon olla parem tehing.
• Venemaa suurimast droonide stardibaasist „Tsymbulova“ Orjoli oblastis, lastakse regulaarselt välja sadu „Geran“-tüüpi droone, sealhulgas Kiievi suunas. Viimaste kuude jooksul on Ukraina kaitsejõud seda objekti korduvalt rünnanud, püüdes hävitada ladusid ja stardiseadmeid. Mõnikord on see ka õnnestunud (nr 1, nr 2, nr 3). Siiski pole enamik neist rünnakutest oma eesmärki saavutanud. Põhjuseks on võimas elektroonilise sõjapidamise (ES) süsteem, mis takistab meie droonidel sihtmärkideni jõudmast. See on selgelt näha satelliidipiltidelt: baasi ümbruses on arvukalt kraatreid ja allakukkunud mehitamata õhusõidukite jäänuseid. Praegu need kaitsesüsteemid toimivad, ehkki mitte alati.