Operatiiv- ja sõjaga seotud info 08. augustil

OPOLUKORD 08082025

Sõda peab lõppema meile kasulikul viisil, me peame võitma, mitte taganema,“ ütles Syrsky, vastates küsimusele, kuidas sõda peaks lähitulevikus lõppema.

Vene väed liikusid Toretski suunas ja tõenäoliselt viisid Toretski vallutamise lõpule.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 07.08.2025 kell 22:00

Kokku on tänase päeva algusest toimunud 119 lahingukokkupõrget.

Põhja-Slobozhanski ja Kurski suunal toimus kümme kokkupõrget Vene žagarbnikega.

Täna ründas vaenlane Lõuna-Slobozhanski suunas neli korda – Vovtšanski ja Figolivka piirkonnas, hetkel on käimas üks lahing.

• Sõrski: Venelaste plaanid rünnata Harkivi 2024. aastal saadi teada eelkõige tavaliste sõdurite omavahelistest telefonivestlustest. Okupandid ei järginud mingit sidejulgeolekut, nad helistasid üksteisele tavalistelt mobiiltelefonidelt. Nad ütlesid, et nad viiakse nüüd puhkama ja seejärel lähevad pealetungile.

Kupjanski suunal sooritas vastane üheksa rünnakut Mirnõi, Golubivka, Kindrašivka, Stepova Novoselivka ja Zagrizovoye piirkonnas.

Lõmani suunal tõrjusid kaitseväed 19 pealetungioperatsiooni Green Valley, Karpivka, Yampolivka, Kolodyazivi, Torski piirkonnas, samuti Serebrjanka, Grigorivka ja Olgivka suunas. Kaks lahingut on veel käimas.

Siverski suunal ründas vaenlane neli korda Grigorívka ja Fedorívka piirkonnas, kuid löödi tagasi.

Alates päeva algusest ründasid Kamatorski suunal okupantide üksused Orihovo-Vasilívka piirkonnas ning Novomarkovo ja Stupočoki suunas. Ukraina üksused tõrjusid kõik viis rünnakut.

Toretski suunas toimus üheksa lahingut. Vaenlane üritas tungida Ukraina üksuste positsioonidele Dilijivka, Toretski, Štšerbinivka, Oleksandro-Kalinovõi ja Russõnoi Jari piirkondades. Praegu käib seal lahingutegevus.

Pokrovski suunas ründas vastane päeva algusest peale 29 korda Poltavka, Boikivka, Mõkolaivka, Novoekonomitšnõi, Rodinski, Suhetski, Rebane, Reserv, Zvirovogo, Kotlinogo. Meie kaitsjad hoiavad vastase survet, lahingutegevus jätkub endiselt.

Novopavlivski suunas tõrjusid Ukraina sõdurid kümme sissetungijate rünnakut Philia, Tovstoi, Rohelise Välja, Vaba Välja, Komõšuvahhi, Voskresenki piirkonnas ja Novoivanivka suunas. Käimas on veel kaks lahingut.

Gulyaipili suunas tõrjusid kaitseväed edukalt vaenlase pealetungi Malinivka lähedal.

Orihivi suunas tõrjusid Ukraina kaitsjad kolm rünnakut Kamjanski lähedal ja Novodanilivka suunas.

Pridniprovski suunas vaenlane pealetungioperatsioone ei läbi viinud.

Teistes suundades pole olulisi muutusi toimunud.

____________________________________________

• Putini abi Ušakov ütleb, et Venemaa peab USA viimast ettepanekut sõja lõpetamiseks “täiesti vastuvõetavaks”, vahendab Poola väljaanne Onet. Plaan ei hõlma väidetavalt rahuleppet, vaid ajutist vaherahu Ukrainaga, lükates okupeeritud alade staatuse edasi 49 või isegi 99 aastaks. USA kaotaks järk-järgult enamiku Venemaa-vastastest sanktsioonidest ja taastaks võimalusel pikaajaliselt energiaimpordi, kuid ei anna lubadusi peatada NATO laienemist ega lõpetada sõjalist toetust Ukrainale. Ps! Ehk järjekordne külmutamine nagu juhtus peale Krimmi. Minsk 3?
• Rheinmetall teatab rekordkasumist sõja keskel ja läheb täielikult üle sõjatööstusele. Samal ajal kui Saksamaa autotööstus aeglustub, saavutab riigi suurim kaitsetööstusettevõte Rheinmetall rekordilise tulu. Selle aasta esimesel poolel kasvas kontserni tulu 24% 4,7 miljardi euroni ja puhaskasum ulatus 475 miljoni euroni, mis on 18% rohkem kui eelmisel aastal. Ettevõttel on praegu täita 63 miljardi euro väärtuses tellimusi. Selle kasvu põhjuseks on relvade nõudluse järsk tõus pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Rheinmetall laiendab aktiivselt oma tootmist: ehitab uusi tehaseid, muudab tsiviilettevõtteid sõjatööstuseks ja avab uusi rajatisi kogu Euroopas. Peagi avab Rheinmetall Euroopa suurima laskemoonatehase Unterlüßis Alam-Saksimaal. Samuti laieneb sõjavarustuse tootmine Neussis. Autotööstuse divisjon, mis oli kunagi Rheinmetalli oluline osa, jääb nüüd tagaplaanile. Selle sektori tulud on vähenenud ja ettevõte peab juba läbirääkimisi selle ettevõtte müümiseks.

• Sumõ oblasti visiidi ajal kohtusin Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi, kaitseminister Denys Šmõhali ja õhurünnakuüksuste ülema Oleh Apostoliga. Eraldi esitati aruandeid olukorra kohta kogu rindel, meie prioriteetide, kaitseministeeriumi järgmise kuue kuu plaani ja õhurünnakuüksuste tegevuse kohta. Arutasime kõike üksikasjalikult. Töötame oma kaitse tugevdamise ja oma sõdalaste edasise võimestamise nimel.
• Oleg Zhdanov operatiivolukorrast

• Uus KIIS-i küsitlus näitab, et 76 protsenti ukrainlastest lükkab kindlalt tagasi Venemaa „rahuplaani“, samas kui 17 protsenti on valmis seda toetama. Plaan nõuab Ukrainalt lahkumist neljast piirkonnast, NATO liikmelisusest loobumist ja Venemaa vastu suunatud sanktsioonide tühistamist. Samal ajal teatab Bloomberg, et Trump ütles Zelenskõile ja Euroopa juhtidele, et Putin võib alustada rahuläbirääkimisi, kui arutatakse territooriumite vahetuste üle.

• USA välisminister Marco Rubio teatas, et enne Trumpi ja Putini kohtumist on vaja “veel palju juhtuda”;
  • “Meil on nüüd parem arusaam tingimustest, mille alusel Venemaa sõja lõpetaks.”
  • “Trump võib Putiniga rääkida järgmise paari päeva jooksul. Kõnet pole veel planeeritud.”
  • “Me ei tea, kas Trumpi ja Putini kohtumine toimub järgmisel nädalal. See sõltub edusammudest, mida mõlemad pooled suudavad saavutada.”
  • Ukraina olukorra üle peetavate arutelude kohta: “Täna oli hea päev.”
• Vene allikas: On tõenäoline, et Putini ja Trumpi väljakuulutatud kohtumine on viimane katse aega võita ja ameeriklastega kokkuleppele jõuda. Viimaste nädalate trendi põhjal otsustades on Donald Trump lakanud Ukraina olukorra üle peetud meelitavatele, kuid viljatutele läbirääkimistele positiivselt reageerimast ning on seetõttu võtnud enda peale sanktsioonide kehtestamise ja lubanud seekord ka konkreetseks tähtajaks 8. augusti. Lisaks on USA president nüüd sisuliselt ainus kanal otseläbirääkimisteks kogu Lääne ja NATO-ga. Tõenäoliselt ajendas just see isiklikku kohtumist korraldama – Foxi andmetel väljendas just Vladimir Putin Steve Witkoffile oma soovi Trumpiga kohtuda. Ja kuigi kahe juhi peatselt toimuv kohtumine on kahtlemata epohhiline, ei tohiks sellelt oodata Ukraina olukorra osas radikaalset läbimurret (poolte seisukohad on endiselt täiesti vastandlikud). Pigem püütakse selle käigus sõlmida järjekordne ajutine/osaline vaherahu eraldi rindelõigu või teatud tüüpi relvastuse osas, et taas proovida Trumpi sümpaatiat Venemaa poolele võita. Aga igal juhul on juba ilmne, et omaenda sisepoliitiliste probleemide taustal kaotab Donald Trump kannatuse ja mõistab, et parteidel pole tegelikult kavatsust vaenutegevust peatada. Seni on Zelenskõi taktika nõustuda kõigi USA ideedega kindlustanud Ameerika presidendile Ukraina kaastunde, seega võib Putini ja Trumpi eelseisev kohtumine olla viimane võimalus seda olukorda muuta. Putin ütles, et AÜE on tema võimalik kohtumispaik president Trumpiga. Ta jättis vastamata küsimusele, kes kohtumise algatas, ja ütles, et kohtumiseni president Zelenskõiga on veel “pikk tee”.
• Alijev on saabunud Washingtoni kohtumiseks Trumpi ja Pašinjaniga – järgmise 24 tunni jooksul võivad nad allkirjastada ajaloolise lepingu (ja Putinile see kindlasti ei meeldi). Projekt on nimetatud USA presidendi järgi – “Trumpi marsruut rahvusvahelise rahu ja õitsengu saavutamiseks” (TRIPP). TRIPPi eesmärk on lahendada riikide vahel kõige pakilisem küsimus: transpordi kättesaadavuse probleem, vahendab Reuters. Armeenia annab USA-le õiguse rajada oma territooriumi kaudu transiidikoridor, mis ühendab Aserbaidžaani Nahhitševaniga. Homme kohtub Trump Pašinjaniga, millele järgneb kohtumine Alijeviga. Pärast seda on kavas kolme riigi juhtide ühisavaldus.
• Volodõmõr Zelenskõi pöördumine sõja 1261. päeva lõpus. Kõik partnerid mõistavad, kes peaks astuma samme selle sõja lõpetamiseks. See on Venemaa sõda, see on Venemaa agressioon ja just Venemaa peaks püüdlema relvarahu ja tõelise diplomaatia poole, mis suudab rahu tagada. Ukrainat toetatakse selgelt ja olen selle eest kõigile partneritele väga tänulik. Kõiki ühendab ka arusaam, et Venemaa sõda Ukraina vastu on sõda Euroopas ja Euroopa vastu. Kõik otsused, mis tehakse selle sõja lõpetamiseks ja julgeoleku tagamiseks, puudutavad tegelikult kogu Euroopat, mitte ainult ühte inimest. Seetõttu peab Euroopa hääl protsesse mõjutama. Ja me oleme oma Euroopa juhtidega ühel meelel nii oma vestluste kui ka kohtumiste osas kõigi seisukohtade kooskõlastamiseks, aga ka meie igaühe töös teiste juhtidega, et Euroopa positsioonid oleksid kaitstud. Plaanime mandril mõningaid kohtumisi.
• Polymarketi andmetel on JD Vance’il nüüd enam kui kaks korda suurem tõenäosus saada järgmiseks Ameerika Ühendriikide presidendiks kui ühelgi teisel demokraadil.

• CNN: 5 võimalikku stsenaariumi Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina sõja lõpuks: ükski variantidest pole Ukrainale kasulik: 1: Putin nõustub tingimusteta relvarahuga (ebatõenäoline):
  • Kreml ei näe mõtet sõda peatada, uskudes, et ta on “võitmas”.
  • Putin ei plaani pealetungi peatada vähemalt enne oktoobrit.
  • Pokrovski, Konstantinovka ja Kupjanski tõenäoline vallutamine.

  2: Uued läbirääkimised:

  • Võimalik uute lepingute sõlmimine, mis tegelikult kindlustavad Venemaa praegused saavutused.
  • Rinne võib olla külmutatud kuni talveni.
  • aastal saab Venemaa Föderatsioon diplomaatilisel teel sõda jätkata või okupatsiooni legaliseerida.
  • Putin võib sekkuda Ukraina valimistesse, propageerides Venemaa-meelset kandidaati.

  3: Ukrainat hoitakse veel kaks aastat kinni:

  • Lääne abi jätkub, olukord rindel stabiliseerub.
  • Sõda jätkub praeguses formaadis ilma igasuguste põhimõtteliste muudatusteta.

  4: Katastroof Ukrainale ja NATO-le:

  • Pärast tippkohtumist Trumpiga saab selgeks, et USA “astub kõrvale”.
  • Ukraina kaitsevõime nõrgeneb.
  • Suureneb mobilisatsioon Venemaa ohjeldamiseks.

  5: Putini jaoks on katastroof “Afganistani stsenaarium”:

  • Venemaa kaotused suurenevad, edusammud on minimaalsed.
  • Sanktsioonid süvenevad, suhted Hiina ja Indiaga halvenevad.
  • Kreml kaotab rahalisi reserve.
  • Eliidi rahulolematus kasvab diplomaatia ebaõnnestumise tõttu.
• Haiday ja kaks teist mehitamata õhusõidukite ostmisega seotud korruptsioonijuhtumi süüdistatavat vabastati. Mukatševo oblasti riikliku administratsiooni endine juht Serhi Haiday ja kaks teist Oleksi Kuznetsovi “teenijatest” pärit rahvasaadiku kohtuasja süüdistatavat – Jevgeni Sidelnõk ja Vasõl Mõšanski – vabastati vahi alt. Neljapäeval, 7. augustil maksti nende eest kautsjon kokku 14 miljoni Ukraina grivna ulatuses.