Operatiiv- ja sõjaga seotud info 14. septembril

OPOLUKORD 14092026

Ukraina, pühapäeval, 13. Septembril, 2026.a. Kupjanski rindelõik, kus Ukraina 33. mehhaniseeritud brigaad avaldas ülevaate oma tegevusest pärast piirkonda saabumist: tabatud on Vene positsioone ning jõe idakaldal on vangi võetud arvukalt Vene sõdureid. Pole teada, kas venelased otsustavad pärast korduvaid ebaõnnestumisi Lõmani ümbruses ümber paigutada täiendavaid üksusi Harkivi ja Luhanski rindelt, et tugevdada oma kaitset lõunas, või jäetakse seal juba tegutsevad väekoondised tagajärgi üksi kandma. Venemaa kaugmaarünnakute kampaania tungib üha sügavamale Ukraina igapäevaelu toimimisse. Rünnakute all on jätkuvalt rongid üle kogu riigi. Olukorra märgatavat paranemist pole oodata, rongiliiklus võib sel talvel muutuda Ukraina tavaelus üha haruldasemaks nähtuseks. Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele häirivad jätkuvalt tootmist, jättes vähe nii ekspordiks kui ka siseriiklikuks tarbimiseks.
ISW: Ukraina vasturünnakud nurjasid Vene vägede katsed tungida Dnipropetrovski oblastisse ja võimaldasid tagasi vallutada Kupjanskis ning selle ümbruses kaotatud alad; samuti on tõrjutud Vene vägede hilisemad katsed neid alasid uuesti hõivata. Lisaks on hävitatud oluline Vene vägede väljasopistus, mis ohustas Slovjanski põhjatiiba ja kogu Donetski oblasti kindlustusvööndit. Vene väed on saavutanud piiratud, kuid märkimisväärset edu Kostjantõnivkas ja selle ümbruses ning Slovjanskist ja Kramatorskist ida pool, kuid neil on raskusi pealetungikiiruse säilitamisega nii nendes piirkondades kui ka mujal rindejoonel.Ukraina edu Lõmanist põhja pool asunud Vene vägede väljasopistuse likvideerimisel viimaste kuude jooksul on nurjanud Vene väejuhatuse plaanid piirata Donetski oblasti kindlustusvöönd ulatuslikult ümber Lõmani ja Dobropillja suunalt. Vene väed on liikunud Slovjanski, Kramatorski ja Družkivka suunas idast ning Kostjantõnivka ja Družkivka suunas lõunast, püüdes samal ajal kogu kindlustusvööndit põhjast ja edelast ümber piirata. Kindlustusvööndi lõunatiival tegutsevad Vene väed on üritanud vallutada Dobropilljat ja liikuda Pokrovski-Dobropillja sektorist põhja poole, Družkivkast ja Kramatorskist läänes asuvasse piirkonda; samal ajal on kindlustusvööndi põhjatiival tegutsevad Vene väed püüdnud vallutada Lõmani, ületada Siverskõi Donetsi jõge ning liikuda lääne-edela suunas Slovjanskist läänes asuvasse piirkonda. Vene väejuhatuse eesmärk oli, et need kaks pealetungisuunda piiraksid lõpuks ümber kogu kindlustusvööndi ja linnu kaitsvad Ukraina väed. Ukraina väed on viimastel kuudel likvideerinud Lõmanist põhja pool asunud Vene vägede eenduva positsiooni ja pikka aega tõrjunud Venemaa katseid vallutada Lõmanit ennast, nurjates seeläbi selle kaheharulise ümberpiiramiskatse.

Tõenäoliselt seni suurim droonirünnak, mille käigus võeti suuresti sihikule tsiviiltaristu. Kasutati 863 drooni, sealhulgas reaktiivmootoriga droone ja droone tüüpi „Banderol“. Tabamuse sai 13 asukohta, veel 7 said kannatada droonirusude tõttu. Lisaks jäi 21 droonitabamust liigitamata. Kokku saadeti teele üle 863 drooni, millest 741 tulistati alla; see tähendab, et tabamusi oli üle 122 (ametlikud andmed, tegelik arv võib olla suurem). Kinnitust on leidnud tabamused vähemalt viiele tanklale, kahele rongile ja ühele elektrialajaamale, kuid mitmete teiste tabamuste kohta veel kinnitus puudub. Venemaa sihikuks oli selgelt Ukraina logistika- ja energiataristu piki Poola-Kiievi maanteed. Pärast mitmenädalast pausi kasutas Venemaa arvukalt Geran-2 droone, mida oli kogutud mitme kuu vältel. Rünnak kavandati halva ilmaga päevale, et raskendada Ukraina õhutõrje tööd.

Ukraina väed on hiljuti edenenud „kindlustuste vööndi“ idatiival ja Zaporižžja oblasti lääneosas. Vene väed on hiljuti edenenud Zaporižžja oblasti lääneosas.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 13. september 2026 kell 22.00.

Päeva algusest peale on toimunud kokku 197 lahingukokkupõrget. Vaenlane sooritas 65 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanski ja Kurski suunal vaenlase pealetungitegevust ei täheldatud.

Päeva jooksul ründas vaenlane Pivdenno-Slobožanski suunal neljal korral meie üksuste positsioone – sihtmärkideks olid Kozatša Lopani ja Volohhivka asulad ning Limani ja Startsi lähedased alad; üks lahingukokkupõrge on hetkel veel käimas.

Kupjanski suunal tõrjusid kaitsejõud kaks vaenlase rünnakut Kivšarivka suunas.

Lõmani suunal tõrjusid meie kaitsjad edukalt kaks sissetungijate edasitungikatset Novoserhijivka ja Novoselivka lähedal.

Ukraina relvajõud jätkavad mitmes suunas toimuvat vastupealetungi, eesmärgiga ümber piirata Vene väed Lõmani, Drobõševe ja Jampili piirkonnas. Ukraina väed liiguvad läbi Karpivka ja Zelena Dolõna Kolodjazõ suunas, et katkestada Vene vägede peamised varustus- ja liikumisteed. Ukraina esmane eesmärk on suruda Vene väed tagasi üle Žerebetsi jõe joone (Makiivka–Ternõ–Torske). Žerebetsi jõejoone kontrolli alla võtmine kõrvaldab ohu Slovjanskile ja avab võimaluse edasitungiks Kreminna ja Svatove suunas.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud seitse sissetungijate edasitungikatset Jampili, Ozerne, Krõva Luka ja Mõkolajivka asulate lähedal; üks rünnak on veel käimas.

Kramatorski suunal peatasid meie kaitsjad ühe vaenlase rünnaku Jurkivka asula suunas.

Kostjantõnivka suunal tõrjusid kaitsejõud 18 vaenlase rünnakut Kostjantõnivka, Dovha Balka, Russõnõi Jari, Toretske ja Kutšerovõi Jari lähedal.

Pokrovski rindelõigus tõruti kokku 21 rünnakut. Sissetungijad üritasid edasi liikuda Dobropillja, Mõrne ja Serhijivka suunas ning samuti Dorožne, Ševtšenko ja Udačne piirkonnas.

Meie kaitsjad tõrjusid kolm vaenlase rünnakut Oleksandrivka rindelõigus Ternove suunal.

Huliaipole rindelõigus registreeriti kuus vaenlase rünnakut Hirke ja Charivne asulate lähedal.

Orihhivi rindelõigus tõrjusid meie kaitsjad ühe vaenlase rünnaku Tšervona Krõnõtsja suunal.

Prõdniprovskõi rindelõigus vaenlase rünnakuoperatsioone ei toimunud.

Teistes rindelõikudes olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

UUDISED

Jared Kushner – Trumpi väimees, kellele on pandud hüüdnimi „härra Posikuntšik” – tekitas Kiievis toimuval foorumil „Yalta European Strategy” (YES) suurt kõmu. Videolingi vahendusel osaledes pani ta publiku esmalt naerma väitega, et Putin soovib rahu, ning selgitas seejärel, et Kremli vaatenurgast seisneb probleem Ukraina keeldumises loovutada Donbass ja et Trumpi ülesanne on leida kompromiss. Üldiselt on Valge Maja seisukoht selge: kuigi põhimõtteliselt soovitakse endiselt Ukraina kapituleerumist, pole enam kindel, kas see on võimalik. Riik näitab ju üles mitte ainult vastupidavust, vaid ka tõelist edu – nii lahinguväljal kui ka kaugmaarelvade kasutamisel –, mis muudab Kiievi kapituleerumise praktiliselt võimatuks.
Öö jooksul tabasid veel kaks rünnakut naftatöötlemistehaseid: ühe Kubani piirkonnas ja teise Nižnekamskis. Samal ajal jäi Taganrogi linn pärast viimast Ukraina droonirünnakut siseinfoallika „Spy Dossier” andmetel täielikult ilma õhukaitsest. Ukraina droonirünnakute tõhusus on viimastel kuudel järjepidevalt kasvanud; augustis purustati kõik rekordid ja septembris on jätkunud igapäevaste rünnakute hoogne tempo Venemaa vastu.
Peterburi ja selle ümbruse elanikud tunnevad olukorra mõju jätkuvalt omal nahal; kohalikud võimud on tunnistanud bensiinipuudust, kuid ei kavatse selle lahendamiseks midagi ette võtta. Tegelikkuses kimbutab kütusekriis paljusid Venemaa linnu – rääkimata okupeeritud aladest –, kuid väljaspool Moskvat ja Peterburi asuvate linnade mured ei huvita föderaalvalitsust ega pälvi erilist tähelepanu.
Zaporižžja oblastis on Venemaa vägede plaan vallutada Orihhiv takerdunud. Kuigi nad pole ala veel täielikult puhastanud, ei suuda venelased ka oma eesmärke saavutada. Näiteks Malaja Tokmatška on endiselt vallutamata, hoolimata seal viibivatest Vene vägedest ja käimasolevatest lahingutest. Toimus inimkonna ajaloo esimene robotitevaheline merelahing. Ukraina mehitamata pealveelaevad (USV-d) põrkusid kokku Venemaa omadega. Tulemus oli Ukraina kasuks; Ukraina merevägi avaldas kokkupõrkest video. See esimene „küberpunk-sõda” pakub jätkuvalt üllatusi. Väljaande *Important Stories* (Vazhnye Istorii) andmetel, mis viitab oma allikatele, on FSB-s väidetavalt kavandamisel suured ümberkorraldused, mis võivad kaasa tuua ameti juhi väljavahetamise.
Ühes Venemaa piiriregioonis viidi metsa noor naine, kes keeldus Vene sõduriga tutvust sobitamast, ning teda süüdistati koostöös Ukraina sõjaväeüksustega. Uued elu peremehed – „uus eliit“, nagu Putin neid nimetab – näitavad oma tõelist palet täielikult alles pärast sõda, kuid juba praegu võib igaüks tajuda tänapäeva „kauni Venemaa“ sügavat „suurust“.

Thorkill: Viimane nädal on toonud olukorra halvenemise Ukraina XVII korpuse üksustele, kes kaitsevad Orihivi kindlustatud ala. Tugipunkti ründavad idast ja kagust 42. motoriseeritud laskurdiviisi ja 38. motoriseeritud laskurbrigaadi allüksused. Venelaste eesmärk on täielikult isoleerida kaks suurt kindlustussüsteemi: üks asub Mala Tokmatškast lõunas, hõlmates kõrgendiku 128 ala, ja teine külast põhja pool Konka jõe paremal kaldal, hõlmates kõrgendike 136 ja 138 alasid. Samal ajal üritavad väegrupi „Ida“ koosseisu kuuluva Venemaa 35. armee üksused isoleerida kogu Orihivi tugipunkti ala diversiooni- ja luurerühmade (DRG) operatsioonide abil, imbudes Novopavlivkast põhja poole jäävasse piirkonda ja katkestades sellega viimase allesjäänud Ukraina logistilise ühendustee Orihiviga. Eelmisel nädalal saadi visuaalne kinnitus selle kohta, et Venemaa 70. motoriseeritud laskurpolk on saavutanud täieliku kontrolli Mala Tokmatška keskuse üle. Samal ajal jõuavad polgu eesmised ründerühmad küla lääneservani. 2. septembril ületasid 71. motoriseeritud laskurpolgu diversiooni- ja luurerühmad Orihivi idaserva lähedal Konka jõe põhjakalda ja rajasid väikese sillapea, mis hõlmab Preobraženka kõige idapoolsemaid hooneid. Selle tegevuse eesmärk on toetada 38. motoriseeritud laskurbrigaadi operatsioone, kes liigub Preobraženka suunas Tšervona Krõnõtsja poolt. Samal ajal katkestasid 1198. motoriseeritud laskurpolgu diversiooni- ja luurerühmad, liikudes varjatult mööda Orihivi oru põhja, Olhivka–Orihivi maantee ja tungisid kõrgendiku 123 piirkonda. Venelaste järgmine eesmärk on katkestada Tavrijske–Orihivi maantee.

Venemaa valmistub väidetavalt sel sügisel reserveerima sõjaväe vajadusteks veel 16 000–20 000 tsiviilhaiglakohta, kusjuures suur osa lisavõimsusest koondub Loode föderaalringkonda Balti riikide lähedale. Vene Telegrami kanali Volja andmetel oleks kavandatud tsiviilvõimsus umbes 2,5–3,2 korda suurem kui hinnanguline voodikohtade arvu suurenemine Venemaa spetsiaalses sõjaväemeditsiinisüsteemis aastatel 2021–2026. Venemaa plaanis 2026. aastal avada ka kuus uut sõjaväehaiglat, millest neli asuvad riigi Euroopa osas ja kaks Kaug-Idas. Kõigi kuue ehitus on väidetavalt lõpule viidud ja viis neist on juba töös. Geograafiline kontsentratsioon muudab arengu jälgimist väärt, kuid seda ei tohiks automaatselt tõlgendada tõendina, et Moskva on otsustanud alustada uut konflikti NATO-ga. Venemaa kannab juba praegu tohutut meditsiinilist koormust, mis on tekkinud sõjaga Ukraina vastu, laiendades samal ajal sõjalist infrastruktuuri oma läänepiirkondades. Reservhaigla võimsuse oluline suurendamine Balti riikide lähedal sobib siiski Venemaa laiema ettevalmistustega pikaajaliseks vastasseisuks Euroopaga ja annab Moskvale tulevasteks sõjalisteks olukordadeks oluliselt rohkem meditsiinilist sügavust.
Denys Shtilierman: BRICS-i tippkohtumise raames tegi India peaminister Narendra Modi mitmeid avaldusi seoses rahuga Ukrainas. Muu hulgas kinnitas peaminister taas, et dialoog ja diplomaatia on ainsad viisid konfliktide lahendamiseks, ning väljendas India valmisolekut panustada rahu saavutamisse. Modi alustas neid arutelusid juba teel tippkohtumisele, sõites koos Putiniga autos. Veelgi enam – nad ei valinud otseteed, vaid pikema marsruudi, et neil oleks rohkem aega omavaheliseks vestluseks. Liigub isegi kuuldusi, et Putin saabus koos teisikuga. Mitmed India meediakanalid panid seda kohe tähele. Versioon on lihtne: teisik pidi täitma programmi avalikku osa, samal ajal kui Putin ise vestles eraldi Modiga. Selle taustal on eriti kõnekas asjaolu, et mitte midagi nendest rahu puudutavatest aruteludest ei jõudnud tippkohtumise lõppdeklaratsiooni. See on otsene märk Hiina positsioonist. Peking ei vaja rahu. Xi vajab pikka ja kurnavat sõda. Ja ei, Hiina ei vaja Ukraina hävitamist. Vastupidi. Hiinale on vaja, et me kurnaksime Venemaa oma kätega maksimaalselt välja, paiskaksime selle tagasi kiviaega ja tagaksime, et see ei kujutaks enam kunagi Hiinale iseseisvat ohtu. Just seetõttu tuleb kogu Hiina „abi“ Venemaale Moskva jaoks äärmiselt kõrge hinnaga. Putin on *de facto* juba muutunud Pekingi vasalliks ja Venemaa on muutumas Hiina tooraineripatsiks. Järgmine ülesanne on lihtne: viia Venemaa seisundisse, kus ta ei saa enam kunagi olla Hiina konkurent – ei majanduslikult, tehnoloogiliselt ega sõjaliselt. Venemaa kogu tuumapotentsiaalist saab lõpuks sisuliselt Hiina strateegiline potentsiaal. See annab Pekingile enneolematus koguses ja valikus strateegilisi relvi ning kinnistab lõplikult tema staatuse maailma esijõuna. Venemaale aga jääb tohutu toorainekoloonia roll. Riik, mis on viidud sellisesse seisu, et annab Hiina „nipsasjakeste“ eest ära nafta, gaasi, metallid, puidu ja kõik muu, mida veel müüa annab.
Uups! Trump kutsus Zelenskõid üles lõpetama rünnakud Venemaa diislikütuse varude vastu: „Zelenskõi peaks tegema ühe asja – lõpetama Venemaal diislikütuse hävitamise. Ta tekitab diislikütuse nappust. See ei toimu Lähis-Ida tõttu, vaid selle pärast, mis toimub Venemaa ja Ukraina vahel. Rääkisime sellest härra Zelenskõiga. On palju muid sihtmärke. Ärge rünnake diislikütust, sest see teeb kahju. See kahjustab maailma. Me ei taha, et ta ründaks diislikütust.” P.S.! Hormuzi väina sulgemine on vastutav ülemaailmse rafineerimistehaste läbilaskevõime languse eest.

Biletskõi, 3. armeekorpuse ülem: Venemaa sõjaväejuhatusele anti käsk lõpetada Donetski ja Luhanski oblasti vallutamine aprilli keskpaigaks. Poliitiline juhtkond nõuab selle elluviimist 2027. aasta alguseks. Need on täiesti ulmelised tähtajad. Nii Ukraina kui ka Lääne luure hinnangul taotleb Venemaa kahte strateegilist eesmärki. Üks on Donetski ja Luhanski lõplik vallutamine, mis võimaldaks Moskval sõda ilma mainekahjuta lõpetada. Teine on majanduslik ja tsiviilelanikkonna vastu suunatud terror, mille eesmärk on murda meie tahet. Ukraina rindel on kõik eeldused olemas, et hoida kindlustuste vööndit ja parandada positsioone Donetski rinde teatud lõikudes. Kuu aja jooksul näitame neid edusamme maailmale ja need on vaieldamatud. Aprill on Venemaa jaoks otsustav hetk. Ukraina talv taandub meie õhuruumi kaitsmisele kahe ohu eest: Venemaa ballistilised raketid ning Shahedi ja Banderoli tüüpi reaktiivmootoriga droonid. Kui me selle katsumuse läbime, seisab Venemaa märtsis või aprillis küsimuse ees, miks ta üldse edasi sõdib.
Olemasoleva info põhjal on Vene üksused tagasi surutud Žerebetsi jõe suunas (mõne asula osas vajame veel visuaalset kinnitust); jõgi näib nüüd moodustavat peamise kaitseliini suurel osal sellest rindelõigust. Ukraina pole aga jõe juures peatunud. Vene allikad ise tunnistavad, et jõge on mitmes kohas ületatud ning Ukraina väed liiguvad Ternõ ja Balka Žuravka suunas ja tegutsevad Novosadove ümbruses. Veidi lõuna pool on teateid lahingutest Zaritšne lähistel, samuti mainivad Vene kanalid Ukraina ründerühmade jätkuvat tegevust Lõmanis ja selle ümbruses. Vene teadetes torkab kõige enam silma nende endi vägede kurnatus. Üksusi kirjeldatakse kui tugevalt räsitud ja vähenenud koosseisuga jõude, samas kui Ukraina väeüksusi kujutatakse värskemate ja tugevdatutena. Samal ajal muudavad Ukraina löögid üle Žerebetsi viivatele ületuskohtadele ja intensiivne droonitegevus varustuse kohaletoimetamise üha raskemaks. Mõned Vene allikad väidavad koguni, et laskemoona tuleb pikkade vahemaade taha jalgsi kohale toimetada.

Umbes kell 5 hommikul sundisid Venemaa droonirünnakud piirialal tšarterrongi peatuma. Personal äratas reisijad ja valmistus neid evakueerima. Samal raudteeliinil ründas eraldi Vene droon tavapärast Kiievi-Varssavi rongi. Venemaa on suvest saadik ründanud Ukraina läänepiiripunkte. Viimastel nädalatel ründas see ka marsruute Moldovasse ja Rumeeniasse. Nendelt piiripunktidelt veetakse importi Ukrainasse ja eksporti ELi. Tunde varem kohtus Sautter Kiievis Zelenskõi valitsuse ning Briti, Prantsuse ja Itaalia julgeolekunõunikega, et arutada rahuläbirääkimisi Venemaaga. Vene droonid ründasid 13. septembril Ukraina ja Poola piiril asuva Jahodõni piiriala, kui grupp liikus Poola poole. Meedia teatel olid Poola piiri lähedal Vene drooni poolt rünnatud reisirongis Suurbritannia endine peaminister Boris Johnson, Merzi nõunik Günter Sautter, mitme Euroopa riigi riikliku julgeoleku nõunikud, Bundestagi liikmed, diplomaadid ja akadeemikud. Venemaa portaalid teatavad, et rongile suunatud rünnaku sihtmärgiks oli Radosław Sikorski. Nagu märkis Ukraina presidendi kantselei nõunik Leštšenko: „Vahetult enne droonirünnakut rongile Ukraina ja Poola piiripunktis viibis seal asepeaminister ja välisminister Radek Sikorski. Ta oli piiri ületanud veidi varem.“ Kaks kilomeetrit piirist. Selline näeb välja Kiievi–Varssavi rongi vedur pärast rünnakut. Vedurijuhi kabiin on sõna otseses mõttes puruks muljutud, kuid vagunites viibis 206 reisijat. See, et keegi surma ei saanud, on ime ja raudteelaste kiire reageerimise tulemus. Üle kuue tunni hilinenud rong jõudis lõpuks Dorohuski kaudu Poolasse…
Ukraina sõjaväeluure teatel on Vladimir Putin üha enam mures omaenda eliidi pärast ja võimaluse pärast, et pikaajaline sõda võib lõpuks Venemaal sisemist destabiliseerumist esile kutsuda. GUR-i esindaja Vadym Skibitskyi sõnul on Venemaa valitsevas eliidis sõja tuleviku osas tekkinud vähemalt kaks leeri. Üks pooldab Ukraina-vastase kampaania jätkamist, teine aga soovib võitluse lõpetamist läbirääkimiste teel. Ukraina luure hinnangul suhtub Putin ettevaatlikult Venemaa oligarhide mõjuvõimu, samas kui Kremli-meelsete poliitiliste jõudude toetuse vähenemine on režiimi jaoks saanud järjekordseks hoiatusmärgiks. See hinnang lisab olulise mõõtme uuenenud diplomaatilisele survele Ukraina ümber. Moskva jätkab avalikult usalduse projitseerimist võimaliku sõjalise edu suhtes, kuid eliidi sees valitsevad lõhed viitavad sellele, et sõja jätkamise kulud tekitavad Kremli hoolikalt kontrollitud poliitilise fassaadi taga konkureerivaid huve. Seetõttu võib Ukraina ja tema läänepartnerite jaoks majandusliku surve, lahinguväljade kaotuste ja läbirääkimiste koondudes üha olulisemaks muutuda selle kindlakstegemine, millised mõjukad tegelased peavad jätkuvat sõda ohtlikumaks kui kompromissi.
Viimase paari tunni jooksul on Ansar Allah’ väed haaranud kontrolli Al-Dhariba, Akmat Al-Qasase, Wadi Shibaqi, Al-Burjah’, Jundayni, Shat Al-Raqaa, Al-Mazandah’, Al-Khadra ja Al-Jinani külade üle Jabal Habashi ringkonnas, mis asub Taizi linnast läänes.
Teadete kohaselt on hutid saavutanud olulise läbimurde Taizist edelas, vallutades pärast Bani Umari orgu sisenemist Al-Ahrazi ja Al-Ajrami külad. Kui edasitung Al-Safiya ristmiku suunas jätkub, võivad hutid läbi lõigata viimase allesjäänud tee Taizi linna. Saudi Araabiat toetavad allikad nõuavad kiiresti lisajõude, viidates raskele maastikule ja vägede piiratud liikumisvõimalustele selles piirkonnas. Bani Hashishi hõimud on teatanud valmisolekust alustada pealetungi Maribile – valitsusvägede viimasele suurele tugipunktile Põhja-Jeemenis. Videol on näha pikki soomustatud Toyota sõidukite kolonne liikumas läbi kõrbe. Kuulipildujatega varustatud kastiautod moodustavad endiselt huthide maavägede selgroo.

Budanov: Kui kuulete, et Euroopa peab ärkama ja valmistuma, kas teile on kunagi pähe tulnud mõte, et võib tekkida olukord, kus teil pole aega aeglaseks ärkamiseks? Mõnikord kuulete, kuidas saabas teie uksele koputab ja selle jõuga maha murrab. Kaks näidet sellest, mida sanktsioonid on Venemaa majandusega teinud: ühe suure panga, VTB, olukord on järsult halvenenud. Gazpromi väärtus oli mõne aasta eest 270 miljardit dollarit, kuid nüüdseks on see langenud 30 miljardile. Venemaa suhtes kehtib praegu juba 21. sanktsioonipakett – mis on küll tore –, kuid üha uued paketid annavad märku, et töö pole veel lõpetatud. Usmanov ja Fridman usuvad, et pääsevad vaid mõne päeva jooksul puhtalt. Ma ei kutsu kedagi üles nende vastaseid sanktsioone leevendama. Ukraina armee on praegu Euroopa tugevaim ning see ei juhtunud seetõttu, et oleksime soovinud militariseeruda. Nii lihtsalt läks, kuid see on fakt. EL-i riikidele oleks palju kasulikum, kui Ukraina oleks nende sõber, mitte vastupidi.

Share on Social Media