Operatiiv- ja sõjaga seotud info 21. septembril

OPOLUKORD 21092026

Kramatorsk’ i suund, Andriivka küla, mis asub umbes poolel teel Dobropillia ja Kramatorski vahel – on praegu üks Donbassi tulisemaid punkte. Juba ligi kaks nädalat on seal toimunud Venemaa rünnak, mida viivad läbi tõenäoliselt 20. motolaskurdiviisi üksused, liikudes edasi varem vallutatud Novoandriivkast. Rünnaku toetuseks heitis Vene lennuvägi 9.–17. septembrini külale ja selle vahetule ümbrusele ligikaudu 70 FAB-tüüpi pommi. Satelliidiandmete analüüs viitab sellele, et Vene rünnakrühmadel on tõenäoliselt õnnestunud tungida asula idaossa ning lahingud käivad nüüd selle keskmes. Operatsiooni peamine eesmärk on murda selles piirkonnas läbi nn Uuest Donbassi kaitseliinist ja jõuda seejärel Barvinkove piirkonda, piirates nii Kramatorski linnastut lõunast ümber. Olukord Ukraina vägede jaoks on seal tunduvalt halvem, kui näitavad Ukraina või Venemaa kaardid.
3. armeekorpuse ülem Andri Biletskõi teatas, et operatsioon „Vivaldi“ jätkub: korpus on vabastanud Šandrõholove ja Derõlove ning kontrollib täielikult Drobõševet. Kahe hooaja jooksul on tagasi võidetud 125 km² (sellest 50 km² on vabastatud okupatsioonist) ja tapetud veel 800 okupanti – kokku üle 3000. Korpus kurnab kolme Vene armeed ning kasutab massiliselt mehitamata õhusõidukeid ja õhust heidetavaid enesehävituslikke maismaadroone. Venemaa pealetung Donbassis on läbi kukkunud.

Ei Ukraina ega Vene väed liikunud edasi.

Peastaabi Operatiivinfo seisuga 20. september 2026 kell 22.00

Päeva algusest peale on toimunud kokku 211 lahingukokkupõrget. Agressor sooritas ühe raketirünnaku ja 58 õhurünnakut.

Pivnitšno-Slobožanskõi ja Kurski suunal on päeva algusest registreeritud kuus vaenlase rünnakutegevust.

Pivdenno-Slobožanskõi suunal ründas vaenlane meie üksuste positsioone kuuel korral Tokarivka, Ohrimivka ja Mõkolajivka asulate suunas.

Kupjanski suunal üritas vaenlane viiel korral oma positsioone parandada, sooritades rünnakuid Podolõ, Kivšarivka, Zahhidne ja Radkivka suunas.

Lõmani suunal tõrjuti üheksa sissetungijate edasitungikatset Novojehorivka, Novoselivka, Drobõševe ja Lõmani asulate lähedal. Kaks neist rünnakutest veel kestavad.

Slovjanski suunal peatasid kaitsejõud kolm sissetungijate edasitungikatset Krõva Luka ja Kalenõkõ asulate lähedal.

Kramatorski suunal vaenlane rünnakutegevust ei läbi viinud. Kostjantõnivka sektoris tõrjusid kaitsejõud 23 vaenlase rünnakut.

Kostjantõnivka asula lähedal ning Illinivka, Dovha Balka, Mõkolaipillia, Toretske, Prõjut, Kutšerovõi Jar ja Vilne suunas.

Pokrovski sektoris sooritas vaenlane viisteist rünnakut. Okupatsiooniväed üritasid liikuda edasi Novõi Donbassi, Rakša, Vodjanske, Dobropillja, Novohrõšõne, Novopidhorodne, Serhijivka ja Molodetske asulate suunas.

Oleksandrivka suunal ründas vaenlane Mõrne suunas.

Huljaipole suunal tõrjusid kaitsejõud vaenlase rünnaku Tšarivne asula lähedal.

Orihhivi suunal tegi vaenlane samuti ühe katse liikuda edasi Tšarivne suunas.

Prõdniprovskõi suunal okupandid ründeoperatsioone ei läbi viinud.

Teistel suundadel olulisi muutusi olukorras ei toimunud.

UUDISED

Venemaa võimud kehtestasid Eesti piiri lähedal öise liikumiskeelu ning keelasid 16. septembrist kuni 26. septembrini sõidukite ja inimeste sisenemise Slantsõ ja Kingissepa rajoonidesse, mis asuvad piirist viie kilomeetri raadiuses. FSB põhjendas seda vajadusega ennetada Eesti piiril piiri- ja migratsioonialaseid rikkumisi seoses Venemaa Riigiduuma kolmepäevaste valimistega.
Möödunud ööl ja täna hommikul tabas Moskvat rekordiline rünnak. Põleb Kapotnja naftatöötlemistehas – pealinna peamine kütusetarnija –, mis oli alles hiljuti pärast juunikuist rünnakut taastanud poole oma tootmisvõimsusest. See pole ainus põlev objekt; Venemaa tohutu kolmekihiline õhutõrjesüsteem ei suutnud selle tõeliselt mastaapse rünnaku käigus Ukraina droone peatada. Samuti näib, et rünnakus osalesid „Flamingo“ tüüpi raketid, mis suutsid pealinnani jõuda; millegipärast ei tulistatud neid aeglasi ja lihtsaid rakette alla ka linna poole liikudes. Vastupidiselt kuuldustele pole teateid ballistiliste rakettide kasutamisest. Siiski näitab rünnaku edukus, et ballistiliste rakettide käivitamise korral satuks Moskva äärmiselt raskesse olukorda.
3. armeekorpus on avaldanud lisateavet operatsiooni „Vivaldi“ õnnestumiste kohta. DeepState on need edusammud kaardistanud, kuid see pole veel kogu lugu; kuigi rindel valitseb näiline vaikus, saame tulemustest rääkida hiljem. Samal ajal jätkab Venemaa kaitseministeerium oma piinlikku farssi, väites, et nad viivad lõpule Svjatohirski „puhastamist“ Ukraina relvajõudude (AFU) hajutatud üksustest – ehkki lähim Vene sõdur asub vähemalt 15 kilomeetri kaugusel (tegelikult isegi 25 kilomeetri kaugusel, kuid sellesse me praegu ei süvene). Kokkuvõttes ületab see pelgalt kaardil „teenete kirjapanemise“ piirid – olukord kaldub täielikku, Salazarile omasesse absurdi.
Ukraina on avalikustanud reaktiivmootoriga „Geran“-droonide allatulistamiseks mõeldud püüdurdroonid – täpsemalt kaks erinevat mudelit. Üht demonstreeris Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) ja teist rühmitus „Wild Hornets“. Videod näitavad, kuidas mõlemad püüdurdroonid tabavad edukalt Venemaa tipptasemel reaktiivmootoriga drooni „Geran-5“. Loodan, et peagi käivitatakse masstootmine, mis neutraliseerib Venemaa saavutatud osalise eelise.
Euroopa valmistub Venemaa droonirünnakuteks ja sabotaažiaktideks. EL-i riigid – ja teisedki – on veendunud, et Venemaa hoogustab oma tegevust, ning neil on kahtlemata õigus. Euroopa ametnike viimaste päevade avalduste tõsidus annab lootust, et see ei jää vastuseta. Praegu ei ole juttu maismaasissetungist ja ma selgitan teile täna üksikasjalikult, miks see nii on.
Ja lõpetuseks – täna suundume valimiskastide juurde! Jah, need valimised pole päris; jah, nad võtavad laest just sellised numbrid, nagu tahavad; ja jah, valimissedelid on täis õudusunenägusid meenutavaid tegelasi. Kuid kas miski sellest on põhjus, miks mitte teha midagi, mis ei maksa midagi, kuid võib aidata sõja lõpetada? Muidugi mitte. Me peame minema. Ja palun – kui otsustate minna, siis ärge tehke nii nagu Nikolai Rõbakov: ta ilmus valimisjaoskonda ja kirjutas sedelitele „rahu eest“, kuid hääletas tegelikult Ühtse Venemaa ja sõja jätkumise poolt. See on kõige rumalam asi, mida keegi üldse teha saab.

Ukraina teatas Fire Pointi FP-7 Pelicani esimesest lahingukasutusest – see on kodumaal väljatöötatud lühimaa ballistiline rakett, mida esitletakse odava ATACMS-i analoogina (~200 km ulatus, 150 kg lõhkepea, 4,4 Machi kiirus, ~14 m CEP). Zelenskõi nimetas seda relvade hulgas, mida kasutati Moskva oblastis öistes rünnakutes Kapotnja rafineerimistehasele. Moskva asub aga Ukraina liinidest kaugel oma avalikust 200 km ulatusest kaugemal, seega tabas Pelican tõenäoliselt lähemal asuvaid sihtmärke, samal ajal kui pikamaa droonid tabasid rafineerimistehast. Pikema ulatusega FP-9 (~855 km) on endiselt testimisjärgus. Volodõmõr Zelenskõi kinnitas rünnakut Moskva oblastis asuva naftatöötlemistehase ja logistikarajatise vastu. „Rünnati üht Venemaa naftatööstuse võtmeettevõtet ja agressorile kuuluvat logistikarajatist. Täpsemalt kasutati droone FP-1, RZ-100, MICH-2000, „Paljanõtsja“, Vendetta, „Ljutõi“, „Bars“, „Flamingo“, „Jaanuar“ ja Pelican,“ teatas president. 100% jaama põhilisest tootmisvõimsusest on rivist väljas – ja seda kõigest 18 km kaugusel Kremlist, nende valimisteatri viimasel päeval. Reutersi teatel kulub pärast juunikuud remondile vähemalt kuus kuud, võib-olla isegi kuni 2027. aastani.
Värskendatud rindejoone kaardi kohaselt on kaitsejõud operatsiooni „Vivaldi“ käigus vabastanud veel 43,5 ruutkilomeetrit ja kaks asulat. Edasitung keskendub Donetski oblasti idaossa, kus Ukraina üksused liiguvad põhja suunas Šandrõholove poole ja kindlustavad positsioone Serhijivka lähistel. Kaardilt on näha, kuidas äsja vabastatud ala lõikub läbi varem vaidlusaluse territooriumi. Need edusammud laiendavad imbumistaktika kasutamist, mis võimaldab Ukraina brigaadidel liikuda läbi Vene positsioonide pigem väikestes rühmades kui laiaulatuslike otserünnakute kaudu.

FSB on muutunud üheks Venemaa süsteemi tugisambaks, saavutades mõjuvõimu julgeolekuametkondade, kohtusüsteemi, vanglasüsteemi ja pangandussektori üle. Miks ei suutnud režiimiga rahulolematud ametnikud ühineda? Millele loodab Kreml Euroopas aastatel 2027–2028 ja miks panustab ta Lääne sisepoliitilistele kriisidele? Intervjuus Vadim Radionovile analüüsib Vladimir Oseškin Venemaa luureteenistuste olukorda, sanktsioonidest kõrvalehoidmist, Kremli plaane ja põhjuseid, miks Putinil pole kavatsust sõda lõpetada.

Vene allikas, „kaks majorit“: Ukraina rünnakut pealinna piirkonnale oli kavandatud ligi kuu aega. Alates septembri algusest saatis Ukraina relvajõud (AFU) pealinna suunas peaaegu iga päev droonirühmi, et tuvastada ja neutraliseerida aktiivseid õhutõrjepositsioone. Aktiivsus kasvas vahetult enne rünnakut, kui Lääne satelliidisüsteemid alustasid Moskva ja seda ümbritseva piirkonna strateegiliste objektide igapäevast seiret – sealhulgas võeti sihikule Moskva naftatöötlemistehas ja soojuselektrijaam CHPP-22, mis saidki öise rünnaku sihtmärkideks. Vaenlase rünnak viidi läbi kolmes laines, peamiselt läbi Brjanski oblasti kulgevat marsruuti pidi. Nagu oodatud, koosnes esimene laine „peibutusdroonidest“, mille eesmärk oli ammendada õhutõrje raketisüsteemide varusid. Maapinnalt on raske kindlaks teha, millist tüüpi droon läheneb – kas see kannab lõhkepead või mitte –, mistõttu tuleb iga sihtmärgi vastu tegutseda. Kolmandas ja neljandas laines saatis Ukraina teele oma peamised ründedroonid, mis lähenesid Moskvale läänest, lõunast ja idast. Samaaegselt sellega lasi Ukraina välja ka 10 tiibraketti „Flamingo“; neist üheksa tulistati alla enne, kui need Moskvani jõudsid.Tähelepanuväärne on see, et vaenlane suunas ühe raketi lendama üle Odintsovo ning Moskva oblasti ja pealinna enda elamurajoonide; eesmärk oli, et suure lõhkepeaga rakett kukuks allatulistamise korral elumajadele (asjaolu, mida tasub meeles pidada, arvestades sageli kuuldavat väidet: „Aga nad on ju meie vennad!“ Viimastel andmetel jälgisid õhutõrjeüksused rünnaku käigus kokku vähemalt 1300 drooni, millest vaid 11 pääsesid allatulistamisest. Kaitsesse olid kaasatud nii mobiilsed tulegrupid kui ka armee- ja hävituslennuvägi. Päev pole veel läbi ja vaenlane valmistub uueks rünnakuks (olles ressursse kogunud umbes kuu aega), mistõttu on veel vara valvsust kaotada. Üks on aga kindel: rünnakud Ukraina pealinnale ja selle ümbrusele taastuvad peagi uue jõu ja ägedusega ning on viimane aeg kaaluda sealse energiataristu süsteemsemat hävitamist.

Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmani palvel on USA otsustanud rünnata huthisid. USA valmistub parajasti rünnakuks Jeemenis tegutsevate huthide Ansar Allah’ vägede vastu. Samal ajal on Saudi Araabia otsustanud loobuda Hiina juhitavast mBridge’i plokiahelapõhisest maksesüsteemist, mis võimaldab mööda minna nii USA sanktsioonidest kui ka USA juhitavast ülemaailmsest SWIFT-i maksesüsteemist. Analüütikute hinnangul tegi Saudi Araabia selle otsuse pärast seda, kui USA oli palunud riigil mBridge’ist loobuda, lubades vastutasuks kaitsta Saudi Araabiat huthide eest.
Prantsusmaal süveneb kütusepuudus: umbes 11–12%-s tanklatest on vähemalt üht liiki kütus otsa saanud, seda Hormuzi väina piirkonna häirete, riigisiseste transpordiprobleemide ja kasvava nõudluse tõttu. Prantsusmaa praegune kütusepuudus tähendab, et 11–12%-s tanklatest napib vähemalt üht liiki kütust. Kõige enam on olukord mõjutanud Grand Esti piirkonda, kus probleem puudutab 16% tanklatest; sellele järgnevad Centre-Val de Loire ja Occitanie, kus häireid esineb 14%-s tanklatest. Umbes 89% tanklatest töötab endiselt tavapäraselt.
Peaprokuratuuri prokuröride menetlusjärelevalve all paljastasid Ukraina majandusjulgeoleku büroo (ESBU) uurijad „konversioonikeskuse“, mille kaudu liikus ligikaudu 500 miljonit grivnat kuus. Finantstehingute kogumaht ulatus 23,5 miljardi grivnani. Esialgsetel hinnangutel on maksudest kõrvale hoitud ligikaudu 3 miljardi grivna ulatuses. Uurimisandmetel pesti raha krüptovaluuta abil. 50 läbiotsimise käigus konfiskeeriti suuri sularahasummasid ning kuritegeliku ühenduse liikmetele on esitatud kahtlustus.

Poola välisminister Sikorski: Venemaa kulutab miljardeid desinformatsioonile, et häälestada poolakaid Lääne ja Ukraina vastu. Kui Poola pinnale langevad pommid ja kõlavad sireenid, on kaks valikut: olla patrioot ja asuda agressoriga võitlejate poolele või teha Venemaaga koostööd. Poolakate jaoks on küsimus selles, kas me tahame Putini tanke Dorohuskis ja Medykas – meie oma piiril – või eelistame, et need jääksid Donbassi. Mida kaugemal need meie piiridest on, seda parem. Ukraina on meie praktiline liitlane Putini piiridest eemal hoidmisel. Erakond, mille juht nimetab endist Ida-Saksamaad Kesk-Saksamaaks, ei ole just kõige poolakameelsem erakond. Rahvuslusele rõhudes tekib oht leida jäljendajaid, kuid eri riikide rahvuslastel on väga erinevad huvid. Parem on jõuda kokkuleppele EL-i raames, kui pidada sõdu. Le Pen võttis Putinilt raha ja on teatanud, et Prantsusmaa lahkuks eurotsoonist. Prantsusmaal on väga suur võlakoorem, mistõttu selle refinantseerimise intressid tõuseksid veelgi. See võib lõppeda Prantsusmaa jaoks finantskatastroofiga.
Pinged Iraani ümber kasvavad järsult. Iraani sõjaväe juhtkond väidab, et on saanud luureandmeid, mis näitavad, et Ameerika Ühendriigid on otsustanud pärast Euroopas toimunud kohtumist Iraani vastu sõjalisi meetmeid jätkata, ning väidab, et Washington on saanud mitme piirkondliku riigi nõusoleku. Iraan hoiatas, et iga uus USA rünnak käivitaks püsiva kättemaksu Ameerika baaside ja huvide vastu kogu piirkonnas. Hoiatus tuleb mitmete ebatavaliste sündmuste keskel. President Donald Trump katkestas oma nädalavahetuse Camp Davidis ja naasis Valgesse Majja päev varem kui plaanitud, ilma ametliku selgituseta. Benjamin Netanyahu on järsult lühendanud oma eelseisvat USA visiiti ja tühistanud kavandatud kohtumise Elon Muskiga Texases, samas kui Trumpiga ei ole praegu ühtegi kohtumist planeeritud. USA diplomaatilised esindused Lähis-Idas on samuti andnud kõrgendatud turvahoiatusi, viidates edasise eskaleerumise, lennuhäirete ja ootamatute õhuruumi sulgemiste võimalusele. Trump on samal ajal avalikult öelnud, et kaalub, kas algatada Iraani vastu veel üks suur rünnak. Kokkuvõttes viitavad need arengud ebatavaliselt kõrgendatud sõjalisele ja diplomaatilisele pingele. Iraani hoiatus iseenesest ei tõenda, et Washington on teinud lõpliku otsuse rünnaku kohta, kuid samaaegsed turvaabinõud ja kõrgetasemelised ajakava muudatused rõhutavad uue kiire eskaleerumise ohtu.
Clement Molin: Analüütikute seas valitseb peaaegu üksmeel, et 2026. aasta on Moskva jaoks mitmes mõttes ebasoodsam. Venemaa territoriaalne edu piirdub tänavu veidi enam kui 1100 km² suuruse vallutatud alaga; sellest tuleb maha arvata Ukraina vasturünnakutega tagasi võidetud enam kui 450 km², mis jätab tulemuseks umbes 650 km². Võrdluseks: samal perioodil 2024. aastal vallutati 1900 km² ja 2025. aastal koguni 3100 km². Esmakordselt pärast 2023. aasta lõppu on ukrainlastel õnnestunud Venemaa edasitungi teatud Donbassi ja Zaporižžja sektorites aeglustada või isegi peatada. Selle olukorraga toimetulemiseks levitab Kreml üha enam valesid ja esitab kaarte, mis näitavad Vene armee seisu 2026. aastal tegelikust tunduvalt paremana. Ukrainlased on eelisseisus keskmise tegevusraadiusega löökide andmisel, eriti okupeeritud aladel, mis raskendab Vene logistikat. Venelased on eelisseisus süvalöökide andmisel, kuigi Ukraina löökide tekitatud kahju (naftatöötlemistehased, sadamad jne) on palju kulukam kui Vene löökide oma.
- Inimressursi osas kaotavad Vene väed rohkem mehi, kui neid värvatakse; värbamiskulud kasvavad hüppeliselt, koormates märkimisväärselt Venemaa riigieelarvet. Territoriaalse edasitungi jätkamiseks näib olevat vajalik mobilisatsioon. Ukraina poolel on olukord veelgi kriitilisem, kuna alates 2024. aastast on puudus jalaväelastest. Selle leevendamiseks on Kiiev asendanud paljud ülesanded robotitega – täpsemalt maapealsete droonidega –, mis tegelevad logistika ja rünnakutega; Vene poolel sellist praktikat peaaegu ei näe.
- Majanduslikus ja rahanduslikus plaanis kannatavad mõlemad riigid rängalt. Ukraina on kannatanud juba viis aastat, seda eelkõige elanikkonna väljarände, Vene rünnakute ja mobilisatsiooni tõttu. Olukorda aitab stabiliseerida Euroopa rahaline toetus. Venemaal on olukord, mis püsis viimastel aastatel stabiilsena, viimastel kuudel märgatavalt halvenenud: puudus on rahalistest vahenditest, kadunud on suur osa süsivesinike müügist saadud tulust ning tunda annavad Venemaa isolatsiooni pikaajalised mõjud. Pärast kaht väga rasket aastat (2024 ja 2025) on 2026. aastal toimunud rinde järkjärguline stabiliseerumine, lokaalsete initsiatiivide taastumine neljas suunas ning uute sõjapidamisvahendite arendamine. Venemaa säilitab eelise mitmes valdkonnas, sealhulgas löökide andmisel nii rindel kui ka tagalas, kuid kannatab üha enam sõja all, millel ei paista lõppu tulevat.
Ukrainlased on peaaegu lõpetanud Musta mere ja Poola piiri vahele, piki rinnet jääva kaitserajatiste liini ehitamise, mis vähendab Venemaa läbimurde võimalusi lähiaastatel. Seega on Venemaa tegevuse eesmärk Euroopas eelkõige Ukraina sõjalise ja rahalise toetuse õõnestamine idarindel toimuva sõja kontekstis.
Venemaa valimispäeva küsitluste kohaselt kogub Ühtne Venemaa parteinimekirjade alusel umbes 50% häältest. Samade andmete põhjal pääsevad Riigiduumasse ka Vene Föderatsiooni Kommunistlik Partei (KPRF), LDPR, Uued Inimesed ja Õiglane Venemaa – ehk samad erakonnad, kes on esindatud ka praeguses koosseisus.

Share on Social Media